Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduteravilja nõuded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, langemisarv, mahumass, terad, proteiin, odra, niiskusesisaldus, kaer, kleepvalgu, gluten, 20mm, suurusest, viljal, enem, kleepvalk, rukis, väetisi, oder, sõklasus, olustvere, kvaliteedinäitajad, minimaalselt, kujust, valikul, seisundit, viivitamisel, viirg, heades, kasvatatud, tasemele, taigen, kerkib, seaduspärasus, tunnistatud, alampiirvõi PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/picture/4809513 / Sordiomase kleepvalgu taseme saavutamine Valida sordile vastav mullaerim ja lõimis Pidada kinni sordile esitatud agrotehnilistest nõuetest Mitte segada kleepvalgu erineva sisaldusega viljapartiisid Kohene kuivatamine Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustus Kleepvalk peab olema elastne, vetruv ja keskmise venitatavusega Jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus on otseses sõltuvuses märja kleepvalgu kogusest ja gluteenindeksist
Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks.
valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel, riknemine hoiul. 11.Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Mais, nisu, riis. 12.Maisi päritolu ja levik maailmas. Pärit Kesk-Ameerikast, sealt levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-,
jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust. 4 • Eesti peamised teraviljakultuurid moodustavad maailma kogutoodangust: oder - 6,0% kaer - 0,9% rukis - 0,7% • Eesti osakaal maailma teraviljatoodangus on ca 0,04%. 5 Teraviljakultuuride osakaalud teraviljatoodangus maailmajagudes ja Eestis 2009. aastal (allikas: FAO ja Statistikaamet) 6 Maailmajagude osakaal teraviljatootmises 2009. aastal (allikas: FAO) 7 Teravilja kogutoodang 2009. aastal
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis
Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid. Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega. Tüüp 1600- Hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab kliisid ja kõige rohkem tuhka. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkikroovjahu, (tüüp 1370) - kliid on osalisel eemaldatud, hallikasvalge või hallikaskreem. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkilihtjahu, (tüüp 1740) - kliid on kõrvaldamata
kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded
TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Olenevalt kultuurist, millest jahu on saadud, eristatakse mitmesuguseid jahu liike: nisu-, rukki-, odra-, kaera-, riisi-, herne-, tatra-, sojajahu.
arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist
Tavapäraseim külviviis-kitsas reavahe 12,5 cm. Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist
varajane külv.) 3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse) 4.Jääkoorik 5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.) 6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.) 17.Teraviljade koristusviisid. 1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3
*Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu *Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
5) Külmakergitus: esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja juured rebenevad katki. 6) Lumiseenekahjustus: haigus, mis levib kolletena ning võib varakevadel soodsates tingimustes kogu põllu hävitada. 17. Teraviljade koristusviisid. Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad). Koristamiseks optimaalne aeg on kui terade niiskusesisaldus on 18-20%. Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne olemasolust. Koristusviisid: Otsene kombainimine. Valminud vili niidetakse ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. Jaoti kahefaasiline
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L.
Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele
ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre
annaabi.ee 
