ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon Põrutuste amortiseerimine nii nahaalune lipiidide kiht kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha
..36-ni. Vanemas eas on kasulik rasvade (eriti loomsete) hulka vähendada kuni 25-ni (kalorsuse järgi). Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv. Rasva üleliigne tarvitamine mõjub tervisele ebasoodsalt, suurendades haigestumust eriti südame- ja veresoontehaigustesse ning soolevähki. Et ükski toidurasv ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, siis peavad toiduratsioonides sisalduma nii loomsed kui ka taimsed rasvad. Viimaste hulk peaks moodustama umbes 20... 30 rasvade üldhulgast. 'Elatanud inimestel tuleb eelistada toiduõlisid loomsetele rasvadele. Täielik üleminek taimsetele rasvadele ei ole organismile kasulik. Inimese minimaalne Unoolhappevajadus on 2... 6 g päevas, mis sisaldub 10... 15 g päevalilleõlis. Et luua mõningat linoolhappe küllust.
õlivärvide valmistamiseks. Oliiviõli on mittekuivav õli. 7 RASVADE KASUTAMINE Rasvad on energiarikkad toitained. Nad on söest energiarikkamad ja on selle omaduse poolest lähedased bensiinile ja naftale. Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad. Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest (parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat,
mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO 2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
· Energiarikkamate toitainetena täidavad energiavaru ülesannet. · Koondudes siseorganite ümber moodustavad lipiidid mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. · Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni ning annab kehale ka teatud vormid. · Nad on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide nt prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga.
allikaid vastavalt nende aminohappelisele koostisele, Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist, Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p, Valkudega on soovitav katta 10-15% toiduenergiast Soovitused toidurasvade tarbimiseks- Toidurasvad peaksid kandma 25-30% toiduenergiast Ei soovitata, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest probleemseks võib muutuda nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda · Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide näol · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida ka inimese koed, eelkõige
· cis-monoküllastumata rasvhappeid 10-15% · polüküllastumata rasvhappeid 5-10% toiduenergiast. · asendamata polüküllastumata rasvhapped (omega-3 ja omega-6 rasvhapped) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas Rasvade ainevahetus võib olla häiritud nii nende üle- või alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine.
Toiduvalkude väärtus sõltub asendamatute aminohapete vahekorrast ja sisaldusest. Täisväärtuslikud on need valgud, mis 4 sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja sobivas vahekorras. Sellised on loomse päritoluga valgud muna, piiim, liha ja kala valgud. Väheväärtuslikud on taimsed valgud, kus puudub üka või mitu asendamatut aminohapet. Sama on ka toidurasvadega. Tahke toidurasv ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Iga köögivili sisaldab erinevaid ja eri koguses vitamiine ja kiudaineid. Kui valime mitmekülgselt saab organism kõik vajalikud toitained kätte! (Lipp,2009) Nagu on öeldud: ,,Söö iga päev vähemalt poolkilo rohelisi või värvilisi köögivilju, mis aitavad hoida veresooned korras, tugevdavad organismi immuunsüsteemi ja aitavad vabaneda jääkainetest
Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad. Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees, või; Lihatooted – pekk, rasvane liha ja kala (lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin. Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik, tangained, makaronitooted, müsli, riis, teraviljasaadused; Happelisus: Toiduained jaotuvad happelisteks (valgurikkad), aluselisteks (tärkliserikkad), .neutraalseteks Konsistents (aine oleku) järgi: Tahke, kõrge kuivainesisaldusega (teraviljad, kaunviljad, teraviljatooted, jahu, suhkur jt.)
1 gramm rasva sisaldab umbes 9 kilokalorit energiat. Kuigi rasvarikas toit aitab täiendada keha energiavarusid, ei ole see energia kuigi kättesaadav. Liigne rasv või osutuda kahjulikuks. Rasvarikkad toiduained on või, margariin, õli, liha (eriti sea-, lamba- ja loomaliha), vorst, pasteet ja juust (Briffa: 1998). Toidurasvad peaksid katma 25-30 % toiduenergiast. Ainevahetus võib olla häiritud nii rasvade üle- kui ka alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemiks vajaliku koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule (Deikina & Jõeleht: 2010). 2.3 Valgud Valgud on organismi ehitusmaterjal ning jagunevad kaheks: loomset päritolu ehk asendamatud (muna, liha, piim, kala) ja taimset päritolu ehk asendatavad (pähklid, seemned,
Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas. Laktoosi lagundab laktaas. Monosahhariidid viiakse vereringe kaudu kudedesse. Lipiidide seedimine: Toidurasv triatsüülglütserool (TAG) ei lahustu vees. Maos emulgeeritakse toidurasv. Peensooles emulgeerivad ka sapisoolad need kinnituvad rasvatilgale ja muudavad TAGid kergemini lagundatavaks. Pankreas eristab lipaase, mis kinnituvad rasvatilgale ja hüdrolüüsivad vabadeks rasvhapeteks ja monoatsüülglütserooliks. RH ja MAG viiakse sapisoolade mitsellides epiteeli raku pinnale, kus need läbivad plasmamembraani. Epiteelirakkudes sünteesitakse rasvhapetest ja MAG'st uuesti TAG'd ning
18:0 12-16 25-31 24-29 6,4 13 18:1 41-51 36-43 34 37 23 18:2 n6 3-11 3 24 5,2 18:3 n3 0,3-0,6 2 1,3 1 20:4 n6 2,0 1,8 0,1-0,5 "Loomne ja ka taimne rasv on väga oluline sapiväljuti, teiste sõnadega: toidurasv kutsub esile sapipõie tugevaid kokkutõmbeid, mille tagajärjel sapp väljub sapiteede kaudu peensoolde, kus kulub rasva seedimiseks. Kui sapi eritumine on vähene, siis rasva seedimine halveneb, mistõttu organism saab vähe rasvas lahustuvaid vitamiine (A,D,E,K) ja teisi rasvas lahustuvaid elutähtsaid aineid. Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest. Eluks vajaliku rasva saab kätte ka tailihast, võist ja taimeõlidest
· pealesurutud potitreening · psüühilied pinged ja hingelised üleelamised · haigused MIDA TEHA? · lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineid sisaldav toit · laps peab päeva jooksul piisavalt jooma · roojamasse muudavad pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud ja tooted. Lahtistavat toimet omavad ka rabarber, õun, punapeet · pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1 tl võid või toiduõli. Toidurasv muudab rooja pehmemaks · lapse menüüs võiks olla võimalikult väha peenleiba, saia, kondiitritooteid. Ei soovitata anda muna, mustikaid, maksa, kakaod, sokolaadi · potitreening olgu sõbralik ja rahulik · võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 24. Kõhulahtisusega laps tekkepõjused ja kulg · lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põjustatud seisund
prostaglandiinide sünteesis. · lipiidid võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni. Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiud. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Mööda isoleeritud närvikiudu liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. · toidulipiidid on oliulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatorna osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi ritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: * Lipaase ensüüme, mis lagundavad lipiide
suurendada 35...36-ni. Vanemas eas on kasulik rasvade (eriti loomsete) hulka vähendada kuni 25-ni (kalorsuse järgi). Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv. Rasva üleliigne tarvitamine mõjub tervisele ebasoodsalt, suurendades haigestumust eriti südame- ja veresoontehaigustesse ning soolevähki. Et ükski toidurasv ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, siis peavad toiduratsioonides sisalduma nii loomsed kui ka taimsed rasvad. Viimaste hulk peaks moodustama umbes 20... 30 rasvade üldhulgast. 'Elatanud inimestel tuleb eelistada toiduõlisid loomsetele rasvadele. Täielik üleminek taimsetele rasvadele ei ole organismile kasulik. Inimese minimaalne Unoolhappevajadus on 2... 6 g päevas, mis sisaldub 10... 15 g päevalilleõlis. Et luua mõningat linoolhappe küllust. Süsivesikud:
tänu väikesele soojusjuhtivusele. • siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. 5. Transpordifunktsioon. Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad. 6. Lahusti. Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. 7. Muud funktsioonid; • toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatoorina osaleb lipiidide seedumises. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: ◦ Lipaase – ensüüme, mis lagundavad lipiide ◦ Emulgaatoreid (detergendid) – aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase. Peamised emulgaatorid on sapphapped ja nende soolad ning vereseerumi albumiin. Lipiidide peamine seedimine toimub peensooles.
lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine – neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
Mitmekülgse valiku korral sellist ohtu ei ole. Siinjuures on oluline mitte ainult toiduga saadud toitainete hulk, vaid ka nende kvaliteet. Näiteks toiduvalke sisaldava toidu tarbimise kogus sõltub asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast. Toiduvalgu väärtus tõuseb tunduvalt, kui taimset valku tarbida koos loomse täisväärtusliku valguga, näiteks köögiviljahautis hakklihaga, teravili kaunviljadega, puder piimaga või makaronid juustuga. Sama lugu on ka toidurasvaga: tahke toidurasv (loomne rasv + transsrasvhappeid sisaldavad tahked margariinid) ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kui toidu koostises on piima- ja lihatooteid, tuleks toiduvalmistamisel kasutada taimeõlisid. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ja vähem söödaks lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Vt. Ka Eesti toitumissoovitused 2006.
mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
rasvkude). · Soost sõltuvad ka rasvusmistüübid: naistel alatüüpi rasvumine(tervisele ohutum, vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam). 3. varuaineline · õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado, pähklid) · nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes 4. Ligimeelitav · Rasvane toit on energia rikas. · Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse. · Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse. 5. Kaitseline funktsioon · Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kaselott). · Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade ümber olev rasvakiht). 6. Transpordi · Transorditakse rasvakerakestega biovedelikes( vedelemulsioonides- veres,
kudedesse. Lipiidid on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide, näiteks prostaglandiinide sünteesis. Lipiidid võimaldavad ka elektrilist isolatsiooni. Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on ka olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgaatorina osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Lipiididel on veel nii struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad. Struktuursete lipiide klassikaliseks näiteks on nahaalune rasvkude, mis
annaabi.ee 
