Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toidukaup". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapsas, sibul, peakapsas, kartul, kaalikas, redis, porru, kähar, toidukaup, maili, pärlin, jamss, maniokk, taro, porgand, naeris, pastinaak, moorputk, mustjuur, mädarõigas, petersell, seller, pärlsibul, küüslauk, porrulauk, murulauk, talisibul, rooskapsas, lillkapsas, spargelkapsas, ilukapsas, aedspinat, oblikas, kõrvenõges, võilill, ürt· Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30
teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
· Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni · Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib (toores) · Brokoli oad · Kirsid · Tatar · Lõheforell · Kaalikas · Läätsed · Kreegid · Riisijahu · Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib
......................................................................................................... 15 2 Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd.
Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 kergemad Ei sobi 0x40;60
Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist
a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms
solvumine. ( Trisberg Aet) Kõik inimesed ei ole suutelised oma elustiili ja harjumusi päeva päevalt muutma, selleks on võimalus ka minna pH dieedil tasapisi. Selleks tuleb oma toidukordades rohelise toidu suurendamine kuni 80 % praegusest kogusest. Tasapisi tuleks rohelise osakaalu veelgi suurendada, sellega anname võimaluse ka organismil harjuda. Süüa võiks ainult kahte toidugruppi korraga, nii vali roheliste toiduainete juurde kas kartul, tatar ,riis. Liha ja kartuli koos söömine sunnib meie organismi rohkem tööle. Kahe toidugrupi põhimõttel kestab seedimine 4 tundi, kuid kui me seda eirame võib seedimine aega võtta isegi 12 tundi. ( Minu Oma Tervis ) Kogu toit, mida me tarbimine, põletatakse organismis jäägiks, see kas jäägid on happelised, aluselise või neutraalsed sõltuvad toidu mineraalide sisaldusest. Aluselisi jääke saame me
komm Lily kg 4,14 kokteilikurgid kg 1,52 kompott Pirnid kg 2,07 kompott Puuviljasegu kg 1,43 kondenspiim suhkruga kg 3,86 kondiitrisokolaad tume kg 4,25 konservhernes kg 1,27 konservkurk kg 0,96 konservmais kg 1,08 kookoshelbed kg 3,67 kookospiim kg 4,2 kooritud krevetid kg 7,3 kooritud kaalikas kg 1,11 krabimaitsega pulgad Esva kg 3,08 krabinuudel kg 2,99 kreeka pähkli õli l 7,7 kreekapähkel kg 15,5 kreeker soolane kg 3 kreemjuust kg 5,1 kuivatatud datlid kg 0,9 krevetid kooritud, sabaga kg 7,78 kuivatatud puuvili kg 8,3 kuiv. Must ploom kg 3,5 kuivpärm kg 18,9 kukeseened kg 7,5
keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes värske ,keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna
ja 14. sajandist. Andmeid on väikeste aedade olemasolu kohta linnades ja kloostrite maadel. Köögiviljadel oli nii feodaali, linlase kui ka talupoja söögilaual tähtis koht. 13. sajandi lõpul olevat Saksa ordu müünud kohalikele elanikele sibulat koos teiste köögiviljadega. Tolle aja tähtsaim juurvili oli naeris (külvati tavaliselt ale- ja kütisemaale). Köögiviljaaias domineeris kapsas, sealt köögiviljaaia nimetus ,,kapsaaed", ,,kapsamaa". Kapsa kõrval kasvatati kaalikat, sibulat, hernest ja uba. Tõenäoliselt rahuldasid siinsed mõisad oma köögiviljavajadused omaenda ,,kapsaaedade" abil, nagu see oli kombeks ka järgnenud sajanditel. Ulatuslikumalt hakkasid köögiviljad levima 19. sajandil, kui nad mõisa- ja kirikuaedadest olid jõudnud ka taluaedadesse. Enim levis köögiviljakasvatus linnade ümber.
Paasik, 2008 põhjal) Seemnete idanevus Köögivili Sugukond 1-2 aastat Pastinaak Sarikalised 1-2 aastat Mustjuur Korvõielised 2-3 aastat Rõigas Ristõielised 2-3 aastat Aedseller Sarikalised 2-3 aastat Apteegitill Sarikalised 2-3 aastat Aedsalat Korvõielised 2-4 aastat Porrulauk Liilialised 3-4 aastat Redis Ristõielised 3-5 aastat Naeris Ristõielised 3-5 aastat Baklazaan Maavitsalised 3-5 aastat Aeduba Liblikõielised 4-5 aastat Peakapsas Ristõielised 4-5 aastat Kaalikas Ristõielised 4-5 aastat Kõrvits Kõrvitsalised 4-5 aastat Lillkapsas Ristõielised 4-6 aastat Arbuus Kõrvitsalised
Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm väga viljakas, huumusrikas, rohkelt Lillkapsas ristõielised niiske, päikesepaisteline 50 cm Rooskapsas ristõielised leplik, kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm
viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
Kui mullas on õhku küllalt, siis on tegemist osüdatsiooni ehk hapendumisega. Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekivad mitmesugused orgaanilised happed. Hapnikusisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% - kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures - juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev (tundlikumad on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina; vähem reageerib mulla õhupuudusele tatar) Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks CO2 kontsentratsioon mullas on keskmiselt 0.2 0.3% (0.5%). Kõige tundlikumad on idanevad seemned. Nende idanemine seiskub kui CO2 sisaldus mullaõhus tõuseb 1%-ni. Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate
Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid Toidupüramiid selgitab õiges toiduvalikus erinevate toiduainerühmade osakaalu. Mida allpool püramiidis asub toiduainete rühm, seda rohkem peab neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24
annaabi.ee 
