...............................15 Kokkuvõte........................................................................................20 1 Sissejuhatus Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib. 2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut
ühiskond jätkusuutlik. Valitsus üritab inimeste elu paremaks muuta, aidata erinevatel positsioonidel inimesi heale järjele. Peale selle saavad Euroopa Liidu toiduabi suurpered ja vähekindlustatud pered. Aga seda kõike võivad muuta üldised sündmused mis maailmas toimuvad. Näiteks erinevad kriisid ja sõjad. Heaoluühiskond püsib sellepärast, et riik teeb kõik selle heaks. Makstakse lastetoetuseid, emapalk, kui töötukassast end arvele võtta makstakse ka ja palju erinevaid toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja riik saab areneda, siis kui inimeste arv teeninduses on suur. Kui nii mõelda, siis ma arvan, et heaoluühiskond võiks terve igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-ja tehnikasaavutused valitsevaks ei saa. Öledakse ju, et õnn on see kui üks halb on läbi saanud ja teine pole veel alanud. Nii on ka majandusega. 2009. aastal oli suur majanduslangus. Peale seda hakkasid inimestel
tulevikule hea alus ilma teiste abita oleks üks huvitavamaid kuid ka raskemaid asju mida ma soovin teha. Eestis elamiseks peaks siin toimuma drastilised muudatused, mis minu arvates pole lihtsalt võimalikud. Tuleks elavdada majandust ning tõsta elatustaset. Palku tuleks tõsta, kuid hinnad samaks jätta. Eestis pole töökohti, sest inimesed ei taha hakata ettevõtjateks. Kui riik aitaks neil oma ärile alus panna, looks nende abistamiseks rohkem toetuseid oleks ka lihtrahva elu parem, sest tekiksid uued töökohad ja võimalused oma elujärge parandada.. Pensionid, abirahad ja toetused on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eestis samuti väga madalad ning nendega tuleks samuti midagi ette võtta. Riik peaks rohkem mõtlema inimeste heaolule, sest kui rahvas ei taha siin enam elada ootab meie riiki häving. Samuti võiksid muutuda eestlased. Eesti rahvas võiks olla sõbralikum, abivalmim ning arvestada rohkem ka teiste inimestega
Koostas uue majandus plaani ,,New deal". Riik hakkas tugevalt sekkuma majandusse ning pandi piirid. Roosevelti vastased süüdistasid teda kommunismis, aga tegelikult see tõi neid kriisist välja. Nt. tekkisid riiklikud töökohad. Ta lõi miinimumpalga eest hädatöökohad, inimestel sai mingisugusegi sissetuleku, seega said nad nüüd tarbida, mis omakorda tähendab seda, et oli mõtet jälle tootma hakata. Hakati andma abirahasid ja toetuseid. Põllumajandussaadustele kirjutati ette miinimumhind. Seda selleks et farmeritel oleks põhjust toota ning linna söögiga varustada. Umbes 1933-34 majandusdepressioon lõppes. Samas mõned ütlevad et alles 60 aastatel sai USA majandus uuesti jalad alla.
rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud o Arenenud riikides on põllumajandus spetsailiseerunud, tootmine energiamahukas ja kaubaline ületootmine o Selle ärahoidmiseks on põllumajanduspoliitika o Siseturge kaitstakse tollimaksude,kvootide ja muude piirangutega(import kaubad muutuvad st kallimaks, sissevedu piiratakse kvootidega) o Siseturu kaupade hind säilib või tõuseb o Omatoodetele makstakse toetuseid, valitsus võib seda kokku osta tagab põllumehele toodangu realiseerimis võimaluse 8.keskkonnaprobleemid ja lahendused Kuivendamine Põhjavee tase alaneb, CO2 Mitte kuivendada tõus Niisutamine Sooldumine Kohtniisuti Üleväetamine Veekogude kinnikasvamine, Tuleb kasutada orgaanilisi põhjavee kõlbmatuks väetiseid õiges koguses
mitmetel erinevatel põhjustel Eesti toiduainete impordile piiranguid. Teiseks algatas Eesti valitsus omadireformi,mille käigus tagastati suur osa maadest ja hoonetest õigusjärgsetele omanikele. Kolmandaks erastati senised riigimajandid, lagundades need üksiktaludeks. Kõik see jättis põllumajandusele tugeva jälje. Investeeringuteks ei leidunud raha, tootlikkus ja efektiivsus lanegsid. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998.aastani riiklikke toetuseid. Põllumajanduse SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka Baltimaade efektiivseimaks.
Kõige kurvem kui abivajaja peab suurt vaeva nägema, et üldse abi saada, sest see peaks olema hädas inimesele just lihtsamaks tehtud, mitte keerulisemaks. Näiteks üks autori kaasõpilane oli rattaga kukkunud ning läinud haiglasse arstiabi saama oli arst talle öelnud, et too tüdruk peab oma katkise jalaga 2 korrust jalgsi käima üles ja alla (et röntgeni pilt teha), sest lift on mõeldud vaid arstidele ja hädaolukordadeks. Kõige tõsisem oli raamatus hetk, kui selgus, et lubatud toetuseid ei ole tulemas ning raha jätkus veel vaid paariks kuuks. Autor mõtles hetkeks juba, et jätab oma vahetusaasta pooleli, kuid kõige rõõmsamaks osutus kuulutus, kus otsiti eestlast tööle. Maarja sai tööle ning hea palga, niiet sai oma vahetusaastat kenasti jätkata. Kõige naljakam see kuidas inimesed ei suuda tehnika kiire arenguga sammu pidada, sest Jaapanis on ilmselt kõik, mis vähegi võimalik, masinate poolt ära tehtud. Näiteks
Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat pakuvad. Sellest järeldades, jääb neile kätte palka reaalselt vaid veidi üle 100 euro. Seega ongi neil mõttekam istuda kodus ja saada töökaotus toetuseid. Sellel samal põhjusel põgenevad paljud noored eestlased välismaale tööle, kus palgad on tunduvalt kõrgemad, mis jällegi tähendab Eesti jaoks töövõimeliste inimeste kaotust. Samuti maksavad paljud välismaal töötavad eestlased oma makse välisriigile, mis ei ole meie majandusele üldse hea. Teiselt poolt vaadates jällegi võib see meie majandusele ka natukene heast küljest mõjuda, sest see raha, mis välisriigis teenitakse, kulutatakse siiski suures osas ära Eestis
Inimõigus- kehtib koguaeg, nii sõjas kui rahu ajal Humanitaarõigus- kehtib konflikti ajal ja järel, sõja ajal ohvrite kaitsemine-lähtub inimõigusest Tribunalid- humanitaarõiguse rikkumine = tsiviilkuritegu 1921- Lahe sõda- ainus, kus peetud kinni humanitaarõigusest (ei tohi asjata rünnata süütuid inimesi, hoomeid , pommitada) SOTSIAALPOLIITIKA sotsiaalteenus- mitterahaline (naiste varjupaik) sotsiaaltoetus- rahaline (peretoetused) Toetuseid: · lapse sünnitoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapsetoetus · ajateenija lapse toetus · 7+ enamalapselise pere vanema toetus · lapsendamistoetus HEAOLU RIIGI MUDELID LIBERAALNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: USA · turuvabadus · riigiroll minimaalne- loob ainult keskkonna · palgaerinevused suured ( töö ei taga rikkust ja heaolu) 1) Indiviid (kindlustused)- maksud madalad
Seaduse ees on kõik võrdsed Mõlemad kinnitavad, et inimesed on erinevad ja väita, et Aafrika riikidest tulnud ei taha tööd teha, on rassistlik, kuna neid, kes töötada ei taha, on Eestiski. Samuti ei saa süüdistada sisserännanuid massilises sigimises, sest kui Eesti naised nendega lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik. Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan. Inimõigused on universaalne väärtus Inimõigused on universaalne väärtus, mida meil on moraalne kohustus tagada. Seda kohustust oleme lisaks kinnitanud mitmete rahvusvaheliste lepete läbi. Ometi
pöörama hakatud kvaliteedi ja hinna suhtele. Tänapäeva ühiskond on üha enam pööranud tähelepanu looduse säästmisele ning säilitamisele, mida pärandada oma tulevastele põlvedele. Sellega kaasnedes on põllumajandusmaa harimisel tähelepanu pööratud rohkem mahepõllumajandusele. Mahepõllumajanduse põhimõte on toimida koos loodusega, mitte tema arvel. Ka mahepõllumajanduses jagatakse toetuseid ning selle saanud põllumehed peavad veel 5 aastat peale toetus viljelema samadel meetmetel (Põllumajandusministeerium, 2008). Kokkuvõte Põlluharimine on eestlaste seas olnud alati au sees töö ning seal juures ka leiva lauale toonud. Suuremad muutused põllumajandusmaa kasutuses on tulenenud maareformist, Euroopa liiduga liitumisest ning majanduskriisi üleelamisest. Läbiv trend joonistus graafikutest, et põllumajandusmaa kasutusel on nii tõuse kui mõõnu
otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.(Lasteombutsman 2011). Lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse, kuigi selle probleemi leevendamiseks on riigi poolt ette nähtud lastetoetused. Sageli neid toetuseid ei kasutata laste heaolu parandamiseks. 10 Joonis 3. 0-17-aastaste vaesus, 2007–2011 (Statistikaameti koostatud ) Joonisel on välja toodud laste vaesuse määr, uuringu tulemused on hirmutavad. Eestis elab pea viiendik lastest suhtelises vaesuses. Vaesest perekonnast pärit lastel ei ole tavaliselt võimalust omada head haridust, ega tulla välja vaesuslõksust. Mida suurem on ülalpeetavate arv peres, seda suurem on vaesusrisk. Suurimasse
omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus (ASSO), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasutada seda raha otseselt sotsiaaltoetuste jaoks. Tuleb vahet teha maksudel ning sotsiaalsetel toetustel, millest esimese alla kuuluvad tootmise, impordi, rikkuse ja sissetulekutega seotud maksud ning teine on otseselt seotud ettevõtlusega. Makse ja toetuseid kokku nimetatakse kohustuslikuks kinnipidamiseks. KAUDSED MAKSUD Käibemaks Käibemaksu (VAT) rakendatakse nii toodetele kui teenustele, mis äritegevusega Prantsusmaal kaasnevad. Maksmine toimub kord kuus või kolme kuu tagant, vastavalt ettevõtte maksusüsteemile. VAT standardmäär on 19,6%, alandatud VAT 5,5% (toiduained, raamatud) ning ülimadal VAT on 2,1 % ( ravimid) (TMF Group, 2011). Lisandväärtuse maks kehtib alates 1968. aastast kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides.
mis kliendile läheb. Ainult ettevõtja ise teab, millist kvaliteeti ta soovib enda klientidele pakkuda, selleks tuleks vähemalt esialgu ise oma tegevuse kvaliteeti ka kontrollida. Äriplaan. Äriplaani tegemiseks vajaliku info leiab alustav ettevõtja EASi veeblilehelt. Äriplaani kirjutamine on hea abivahend planeerimisel, seda nii oma tegevussuundade paikapanekul, kui realistliku pildi loomisel kuludest ja tuludest. Samuti on äriplaan vajalik kui soovitakse taotleda toetuseid või laenata raha pangast. Toetust on alati mõtet küsida, see aitab ettevõtte kiiremini edasi. 5 Äriplaani kirjutama hakates tuleks uurida turgu kus tegutsetakse või tegutseda plaanitakse. Selleks võiks ettevõtjal juba olla ülevaade ja arusaam klientidest, reaalsetest kuludest ja tuludest aga ka oma konkurentidest ning nende tegevusest. Tuleb kasutada kõikvõimalikke loovaid meetodeid, et nende tegevusi uurida.
perioodi võtmeks. Selle skulptuurid ja vitraazid näitavad suurt naturalismi mõju, mis annab neile ilmaliku välimuse, mis oli puudu eelnevas romaani arhitektuuris. Pariisi Notre Dame oli üks esimese hooneid maailmas, mis kasutas tugikaart. Hoone algses disainis ei olnud tugikaari koori ja löövi ümbruses. Peale ülesehitust ja õhemate seinade veelgi kõrgemaks kasvamist( tehti tuntuks gooti stiilis) hakkas surve tagajärjel pragunemine. Niisiis loomulikult ehitasid arhitektid katedraali toetuseid seintest väljapoole ja hiljem taolised lisandused jätkusid. 18.sajandi lõpus Prantsuse revolutsiooni ajal rüvetati katedraali: paljud katedraali aarded kas hävitati või rüüstati. Piibellikkude Juudamaa kuningate kujudel raiuti pead maha( arvati, et tegemist on Prantsusmaa kuningatega). Paljud pead leiti 1977.aasta väljakaevamiste käigus kiriku lähedalt ja on nüüd Cluny muuseumis näituseks väljas.
Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei
absoluutset vabadust. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas pidevalt arenedes ja kohanedes ühiskonnaoludega. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele õiguspäraseks käitumiseks. Normidest kinnipidamine toob inimestele kasu, nende eiramise korral aga järgneb karistus. Antud töö eesmärgiks on tutvustada riikilikke perekondlikke toetuseid ja nende saamise tingimusi. Samuti isikunimele esitatavaid nõudeid ja isikusoovil uue nime andmist. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks ehk subjektiivsete õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses
keeldumine. Nende paragrahvide lisamisel on eeskujuks võetud kehtiv seadusandlus. 4. Uue mõistena on lisandunud toetuste liigitamine. Esitatud eelnõu kohaselt on toetuse liigid jagatud järgmiselt: • perekonna ja/või isiku sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele; • perekonna ja/või isiku sissetulekust mittesõltuvad toetused. Eelmises määruses puudus selline jagunemine ja toetuseid määrati sissetulekust sõltumatuna, lähtuvalt vajadusest. Seoses elanikkonna vananemisega, puuetega inimeste osakaalu suurenemisega ja ülalpeetavate suhtarvu suurenemisega elanikkonna seas on kasvanud surve valla eelarvele, mis tingis sellise muudatuse vajalikkuse. 5. Teine peatükk tervikuna on muudatusena lisatud. 6. Peatükk käsitleb § 5-s perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste liike vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele. Eelmises määruses
Turuhäire väljendub selles, et eraettevõttel ei ole otstarbekas pakkuda kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab (eelkõige üldkasutatavad teenuseid). Turumajanduse peamine probleem on tulude ebavõrdne jaotumine, millega kaasneb elanikkonna kihistumine. Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki: • Rahalised hüvitised – lastetoetused, pensionid • Mitterahalised soodustused – kaubad ja teenused, mida pakutakse tasuta või osalise tasu eest. Nt. haridus, arstiabi. Maksude liigid: • Otsesed maksud, mis makstakse otse riigile. Nt. füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks. Kaudsed maksud, mida makstakse tarbides kaupu ja teenuseid. Nt. käibemaks, aktsiismaks.
“Ökoloogiline taastamine”); Looduseuurijate päev; Projektid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Ülesandeks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Eesmärkideks: loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud; Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid
Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia, Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane juurutamine USA-s vältis ulatusliku HR kujunemist, st tekkis kohe investeeriv, mitte ümberjaotav HR tüüp ehk teisisõnu hariduse roll heaolupoliitikates.
maavalitsustel ja kohalikel omavalitsustel, samuti ka inimesel endal (perel), III sektori organisatsioonidel. · Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid. · Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega. · Kohalikud omavalitsused omavad suurt vastutust toimetuleku tagamisel väga
uuringud; • keskkonnaseisundi jälgimine; • saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; • keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; • keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; • kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine. KIK rahastusallikad KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: • Eesti Vabariigi keskkonnatasud, • Euroopa Liidu struktuurifondid, • osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile • Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on
annaabi.ee 
