Tööriistade lihvimiseks b. Detailide siselihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks Question 2 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Select one or more: a. Kruustangid b. Suport c. Pöördlaud d. Spindel Question 3 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Select one: a. 3D printimine b. Pinna kõvastamine c. Laserpaagutus d. Stereolitograafia Question 4 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Konsoolita freespink b. Konsooliga vertikaalne freespink c. Radiaalpuurpink d. Konsooliga horisontaalne freespink Question 5 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text
Küsimus 1 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille poolest pressimine erineb tõmbamisest? Vali üks: a. Toorik tõmmatakse läbi stantsi b. Toorik surutakse läbi stantsi c. Toorik tõmmatakse ja siis surutakse läbi stantsi d. Toorik suritakse ja siis tõmmatakse läbi stantsi Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Vali üks või enam: a. Freesimine
Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam: a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a. Peast ja kinnitusosast b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Terikust ja rakisest Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00
Vali üks: a. keerme lõikamiseks b. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5
Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Revolvertreipink erineb universaaltreipingist järgneva poolest: Vali üks: a. ei saa töödelda keerulise kujuga detaile b. pingi töötsükkel on automaatne c. puudub lõikekiiruse muutmise võimalus d. tagapuki asemel on revolversuport koos revolverpeaga Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe b. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine c. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine ja radiaalettenihe, toorikule pöörlev liikumine ja pikiettenihe Küsimus 15 Vale
Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini. Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali
...................................................................................................................................14 34. Tehnoloogiliste protsessi ja stantsise proekteerimispõhimõtted. ........................................................14 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused Kristallivõre põhitüüpideks on ruumkesendatud kuupvõre (Fe, Mo, W jt.), tahkkesendatud kuupvõre ( Cu, Al,Au,Pb,Ag) ning kompaktne heksagonaalvõre (M, Zn, Co). Monokristallilisi metalle iseloomustab omaduste anisotroopia, kuna aatomitevahelised kaugused erinevates suundades erinevad. Kristallivõre defektid liigitatakse järgmiselt: Punktdefektid: vakants, lisandiaatom,sõlmpunktidevaheline aatom. Ühedimensioonilised e. Joondefektid: dislokatsioon Kahedimensioonilised e. Pinddefektid: pakkedefekt ja teradevaheline piir Kolmedimensioonilised e. Ruumdefektid: poor,tühik, pragu Metallide plastse deformatsiooni teoorias on uurim tähtsus joondefektidel dislokatsioonidel.
valmistatakse? Kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine (savi, polümeerid jm) segust. Anorgaanilise sideainega kärnisegud: sideaineks on savi, vesiklaas, tsement, fosforhape jne. Orgaaniliste sideainetega kärnisegud: veega mittemärguvad sideained (sünteetilised vaigud, õlid, pigi), veega märguvad sideained (sünteetilised vaigud, dekstriin). 21. Millisel põhjusel valu metallvormidesse (kokillidesse) ja samuti survevalu leiavad kasutamist põhiliselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne.) sulamitest valandite tootmisel? Sest neil on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel 22. Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade - malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Tsentrifugaalvalu 23. Nimetage valumeetod, mille puhul iga valandi tarvis valmistatakse eraldi valumudel. Liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu 24
.............................................. 29 3 1. Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel.
ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on on lähtematerjaliks teraste tootmisel. varustatud kärnmärkidega, Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi mis kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. kujundavad vormis 28.Malmi,terase tootmise skeem toetuspinna
andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale -5- elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained Tabel 1.1. Elementide keemilised (tahkised). sümbolid ja aatomnumber Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele Keemiline element Keemilise Aatomnumber tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning elemendi e. järjenumber
3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse.
pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist. Joonte tõmbamiseks märkimisel kasutatakse märknõela, rismust ja kärni. Joonte tõmbamisel peab märknõel olema kaldu nii joonlaua serva kui ka märknõela liikumise sihis (joon. 69c,d). Joont tuleb tõmmata ainult üks kord ja see peab olema võimalikult peenike. Seepärast tuleb jälgida, et märknõela ots oleks hästi teritatud. Märknõelad valmistatakse 3...5mm läbimõõduga ümarast tööriistaterasest Y10 või Y12. Märknõelad võivad olla kas ühe või kahe otsaga.
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See
koostatav. 5) Survetöötlus Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus ühes Survetöödeldavusele avaldavad mõju kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja metallisulami keemiline koostis, 250000 alumiiniumvalandit. töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks temperatuuridel, allpool metallisulami korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid
metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel
flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävvelhappe abil). 15. Süsiniku sisalduse vähendamine Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 16. Valumeetodid Erinevateks valumeetoditeks on liivvormvalu (suurte malmvalandite tootmine), tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega
(mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse
keemiatööstuses. Väärismetallid: siia kuuluava hõbe, kuld, plaatina ja pallaadium. Omadused-äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad, pehmed ja plastilised, kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au on suure elektrijuhtivusega. Kasutatakse elektroonikas väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena. Ag ühu käes aeglaselt oksüdeerub. Pt kasutatakse keemialaboratootiumis. Olulisemaid katalüsaatoreid. Nikkel: korrosioonikindel, Ni-ga kaetakse paljusid metalle kaitseks korrosiooni eest. Katmine toimub galvaaniliselt-elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulmaid vasega. Kasutatakse kus on kokkupuude hapetega ja naftasaadustega.Ni on supersulamite põhikomponente ja kuulub roostevaba terase koostisess. 12.Metallide ja sulamite töötlemine. 1)Vormimine---kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp,
Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega.. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas väi-keste voolude juhtmetena ja kontaktidena jne. Ag õhu käes aeglaselt oksüdeerub . Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid,katalüsaatorina. Pd omab väga suurt vesi-niku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades. Ni-ga kaetakse elektrolüüsi teel teisi metalle kaitseks korrosiooni eest (nikeldamine). Väga tähtsad on Ni sulamid vasega.Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele 10.Metallide ja sulamite töötlemine 1)Vormimine-kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat
(mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse
vältimiseks). Nende markeerimine näiteks: X5CrNiMo 17-12-2 - 17% Cr , 12% Ni , 2% Mo, 21.Vask, kasutusala C max 0,08% , Si max 1,0% Mn max 2,0% P max 0,045% S max 0,03% Vask X12Cr13 C 0,12% Cr 14% , Rp0,2 250 N/mm2 Rm 400 Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid 2 N/mm A 20% metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) 17. Tööriistaterased. on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi,mida metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus,s.o
kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse
väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom)
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise a
sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus. TIG Keevituskaar põleb sulamatu volfram elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud suudmest väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasiks: argoon (harvemalt heelium) kaitseb õhu ning lämmastiku mõju eest, jahutab keevituspõletit. Keevitada võib kõike metalle, paksusega alates 0,1mm, ei kasutaa paksema materjali keevitamiseks, kuna keevituskaar on vähe kontsentreeritud ja väiksema kasuteguriga. Terase keevitamisel kasutatakse päripolaarset alalisvoolu tõstab elektroodi püsivust. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: keevitamine plasmajoaga, keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas,
1 osakesi. Sellised sulameid nimetatakse kôvasulameiks e. kermisteks.* Reeglina valmistatakse kermiseid pulbertehnoloogia teel. Rasksulavad ühendid on haprad ja väikese tugevusega, mistôttu neid ei saa kasutada metallide lôiketöötlemiseks (koorival treimisel ja freesimisel) ja kulumis- kindla konstruktsioonmaterjalina. Seepärast lisatakse rasksulavatele ühenditele Fe- grupi metalle. Kermiste omadused sôltuvad mitmest faktorist, kuid eelkôige karbiidi ja sideaine vahekorrast ning nende kõvadusest, nendevahlise piiri tugevusest ja struk- tuurist (poorsus, karbiiditerade suurus ja kuju, karbiiditerade ja sideaine jagunemine, mikropraod, võõrad lisandid). Keemilise koostise järgi jaotatakse kermised volframi baasil sulamid e.kõvasulamid ja volframita sulamid e. kermised. Volframi baasil kõvasulamid jaotatakse alljärgnevalt: - WC-Co sulamid, - WC-TiC-Co sulamid,
remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: 1. keevistoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteeditasemete määramist; 2
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil. Seedrit ei ole kohane nimeta
Põrklingi ümberlülitamisel toimub jõukruvi pööramine vastassuunas. 107-Kuidas liigitatakse hüdrotungrauad konstruktiivse lahenduse alusel? a) ühesilindrilised, b) teleskoopilised, c) membraan-tüüpi, d) ronitungrauad e hüdromehhaanilised. 108-Mis otstarbel kasutatakse hüdrotungraudu veel peale tõste-nihutus operatsioonide? 109-Millisteks operatsioonideks kasutatakse talisid? Talisid kasutatakse peamiselt väiksemate lastide tõstmiseks ja allalaskmiseks või juurde tõmbamiseks, vastavate lisaseadmetega varustatuna aga ka lastide ruumiliseks ümberpaigutamiseks. 110-Kuidas liigitatakse talid käitamise viisilt? a) käsitalid. b) elektritalid e telferid 111-Millised lisaseadmed võimaldavad talidega latse ümber paigutada ruumiliselt? Kett-tõsteelemendiga käsi-tigutali, Käsi-hammasratastali, Elektritalid e elektritelferid 112-Peale lastide ümber paigutamise kasutatakse vintse veel: Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse
Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on laialt levinud mitmeleegipõletid, mis võimaldavad kiiremini kuumutada suurt ja paksu metallipinda. Gaaskeevituse eelisena võib veel nimetada, et ta ei nõua keerulisi seadmeid ega elektrienergia allikaid. Gaaskeevituse puuduseks on tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel ning suur kuumutuspiirkond
määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiisnis. 16. Loodusliku vee koostis. Miks ja kuidas töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega ja millistega? Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65 oC? Mis toimub Fe2+ - ioone sisaldava vee (põhjavesi) kokkupuutel õhuga? Milline on kõige lihtsam raud()ioonide sisalduse vähendamise viis vees? Loodusliku vee koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonvahetus kare vesi lastalse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid eemaldavad vees leiduvad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonvahetuse kaudu: lahuses olevad Ca 2+ või Mg2+ - ioonid asendatakse
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
