Terrorism (0)

Ühtset arusaama selle kohta, mis terrorism tegelikult on, õigupoolest ei ole. Erinevates ühiskondades on terrorismi piirid olnud võrdlemisi erinevad. Eesti õigusruumis on terrorism defineeritud järgmiselt: terrorism on tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire , hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna . Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või siis usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on üldjuhul mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist hirmutamise ning nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla kaudu.1 Mina ise defineeriksin terrorismi nii: kindla eesmärgi saavutamiseks suunatud tegevus, kus tavaliselt kannatavad inimesed, kes on süütud.
Minu arvates on terrorismi kui kellelegi halva tegemises põhilisteks ohvriteks just tsiviilisikud, kes ei ole süüdi oma riigisisestes asjades ning kellel pole võimu muuta asju, mis muudaksid terroristi eesmärgi kättesaadavamaks. Ma ei poolda sellist asja, et oma eesmärgini jõudmiseks minnakse üle laipade. Igal ühel on õigus oma arvamusele ning vägivalla kaudu kellelegi selgeks tegemine, mis on õige ning mis mitte, on kõige halvem viis. Riigid, kus terrorismi oht on väga suur, peaksid tõsiselt kaalutlema tugevamate meetmete kasutuselevõtu, et tagada inimeste julgeolek. Üks selliseid riike on Iraak . Esimese asjana , kui mulle mainitakse terrorismi, tuleb mulle meelde Iraak ning islamiterrorism. Selle globaalsus ja rahvusvaheline ulatus ületab kõiki varasemaid terroristlikke aktsioone. Kuna Iraak on sügavuskil riik, siis usu nimel on inimesed väga paljuks valmis. Eluga riskimine ei ole erakordne nähtus. Kasvõi võtta 11.september 2001, katastroof New Yorkis , WTCit ründasid lennukid. Piloot , kes lennukit juhtis teadis, et see sõit lõppeb surmaga ning mitte ainult tema enda. Selline suhtumine näitabki, et inimesed on nõus tegema kõik, et oma tahtmist saada. Isegi kui see tähendab teistele isikutele kahju tegemist.
Koolis kiusamine - mõnitamine, alandamine , norimine, löömine ja kõik muu seesugune on samuti terrorism. See on terrorism oma kaasõpilase vastu ja see ei muuda
maailma sugugi paremaks ega vabasta seda terrorismi küüsist. Terrori all kannatavad ka paljud pered. Pered, kelle kallal tarvitatakse koduvägivalda. Siin kehtib Eesti vanasõna „Kuidas küla koerale, nii ka koer külale“. Mida rohkem me ise teistega halvasti käitume, seda suurem on võimalus, et seda teevad ka nemad. Vägivald sünnitab vägivalda.
Poliitikateadlased on püüdnud terrorismi erineval moel liigitada ja jaotada kõikvõimalikke tunnuseid pidi. Ometi on kõik need jaotused tinglikud ja terrorismi ühisjooned on tugevamad kui erijooned .2 Kõige tavalisem meetod terrorirünnakuks, on varuda palju lõhkeainet ja siis see vastava seadeldise abil lõhata. Minu arvates pole terrorismi eriti võimalik jaotada, sest inimestele on ju terrorism erineva tähendusega: kelle jaoks sõjaline, kelle jaoks üleüldine vägiväld. Mingil määral võib jaotada nende eesmärkide alusel, milleni tahetakse jõuda. Sama on jälle küsimus selles, et milliste vahendite kaudu, milleks on üldjuhul siis vägivald, seaduslikkuse eiramine , asjasse mittepuutuvate inimeste kahjustamine või tapmine ning sageli ka anonüümsus.
Eesti on jätkuvalt seisukohal, et terrorismiga võitlevate riikide omavahelised vastuolud annavad terroristidele lisavõimalusi vägivalla kasutamiseks. Terrorism on väljakutse ja selle ohjeldamine vajab põhjalikult koordineeritud jõupingutusi. Rahvusvaheline terrorism kujutab endast üha suurenevat ohtu kõikide riikide stabiilsusele ja heaolule ning globaalsele julgeolekule tervikuna.3 Kõige rohkem hirmu tekitab mulle tuumasõda, sest nagu teada on, siis tuumasõjas võitjat pole. Kes ründab esimesena, sureb teisena. Tuumarelvade pidev areng annab hoogu terroriaktidele, mis ei välista, et kunagi lõppeb üks terroriakt tuumaplahvatusega.
Paljud abinõud terrorismi vastu võitlemiseks on ette nähtud rahvusvaheliste kokkulepete, lepingute ja konventsioonidega, millega Eesti on juba liitunud või liitumas.4 Arvan, et Eestil on kõige tähtsam liituda selliste organisatsioonidega, mis pakuvad kaitset, kui seda on vaja. Eesti on väikeriik ning Eestil pole võimalik osutada vastupanu tuumarünnakule. Lisapanuse saab Eesti anda poliitilisel tasandil, rahvusvahelistes organisatsioonides terrorismivastast võitlust toetades. Ennustades võimaliku rahvusvahelise terrorismi mõju
Eestile, arvan, et otsest ohtu ei ole. Samas ei saa välistada üksikute äärmusliikumiste esindajate ja kuritegelike sidemetega isikute sellesuunalisi pingutusi tähelepanu suunamiseks ja Eesti Vabariigi maine kahjustamiseks rahvusvahelisel areenil.
Kõik suured asjad saavad alguse väikestest, nii on lood ka terrorismivastase võitlusega. Me ei pea tormama sõtta ega tegema omakohut kurjategijatele, küll aga võiks me aidata oma lähedasi nii kuidas oskame. Iga väiksemgi heategu ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Kui meie aitame teisi, siis võime loota , et ka meid aidatakse, siis kui ise abivajajate hulgas oleme. Just selliste asjadega võime muuta selle maailma enda ümber paremaks. Võib-olla on see siis parem ja terrorismi vabam koht tulevaste põlvkondade jaoks.
Et terrorismi vastu võidelda, peavad kõik endale selgeks tegema terrorismi tähenduse ning siis on selge, mille vastu konkreetselt tahetakse võidelda. On vaja välja selgitada terrorismi põhi, põhjused ja osalejad. Seejärel nende eraldamine ühiskonnaelust ning suunamine õiguskuulekale käitumisele ning vaatele elule. Tead kõige sellise tagamaid, on ju lihtsam välja mõelda vastupanu strateegia, et tagada ühiskonnale julgeolek kõikjal. Veel on tähtis riikide koostöö üle maailma. Et tulemused oleksid head, peaksid andma oma panuse sellesse enamik ning uskuma ja lootma, et kunagi tuleb sellele lõpp.
Kasutatud kirjandus

• „Toledos hoiatas terrorismi eest” Ando Leps 25.september 2002, Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1913
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Terroris m Vikipeedia, loetud 20.01.2010
  
• Vabariigi Presidendi kõne Rahvusvahelisel konverentsil "Terrorismivastane võitlus inimkonna kaitsel " New Yorgis 22. septembril 2003 http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=38617
  
• Mihhail Lotman , loetud 20.01.2010 http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=950&tx_ttnews[backPid]=520&cHash=c62468e1eb
  

1 http://et.wikipedia.org/wiki/Terroris m Loetud: 20.01.2010
2 http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=940&tx_ttnews[backPid]=520&cHash=2a20bfa2e0 Loetud: 20.01.2010
3 http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=38617 Loetud: 20.01.2010
4 http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1913 Loetud: 20.01.2010