Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju. Ni määrab metsade seisund suurte maa-alade üldise ököloogilise seisundi. Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Territoriaalveed- on kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on suveräänne õigus. Majandusvöönd- on väljaspool territoriaalmerd ja viimasega külgnev mereala, kus riik vóo Tahked kütused- süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas ja puit.
koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust. 12.Territoriaalveed-kaldaga rööbiti kulgev kindla laiusega merevöönd,millele rannariigil on suveäärnne õigus. 13.Happesademed-happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad peamiselt gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääriniiskusega. 14.Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemilislt töödeldud,konsentreeritud v muul viisil
Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandusega. Metsatööstus- majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. Happevihmad- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekitavad peamiselt gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääri niiskuse. Kalandus- tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamisega. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võiks arendada majandustegevust. Metsandus- metsade pindalade vähenemine, süsihappegaasi hulga suurenemine ning liikide arvukus väheneb.
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali ranna...
ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elavad rannikuäärsetes kalurikülades ja töötlevad (soolavad,
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11
Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselgkirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Kaitse ja hoiualad Eestis 939 kaitseala, 354 hoiuala ja 5 rahvusparki Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitse osakonnad Kaitsealade pindalad Eesti merealade pindala, mis hõlmab nii territoriaalmerd kui ka majandusvööndit, on 3 600 000 ha, millest 735 809 ha ehk ligikaudu 20% moodustavad merekaitsealad Paljandid ja koopad pakuvad elupaiku paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele. Ka nende elupaikade seisundit jälgitakse ja vajadusel võetakse meetmeid olukorra parandamiseks. Punane raamat Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta. Punane Raamat koosneb eri värvu sega
Millised on enamarenenud loomakasvatuse harud ja millistes piirkondades? Kas valitud riik on mõne kodulooma arvukuse või loomakasvatuse saaduse tootmise poolest maailmas esimeste seas? Milliste põllumajandustoodetega varustab valitud riik end ise? Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Milliseid tooteid ekspordib ja kas on ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Milliseid keskkonnaprobleeme põllumajandus põhjustab? Kas riik omab territoriaalmerd ja majandusvööndit? Kas on oluline kalapüüdja? Kui suurel pindalal kasvavad metsad ja milline on metsasuse protsent? On seda palju või vähe? Mis tüüpi metsad kasvavad ja mis on peamised puuliigid? Millistes riigi osades paiknevad suuremad metsamassiivid kas ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse
kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territoriaalveed on aga kaldaga rööbiti kulgevad ja kindla laiusega merevööndid, millele rannariigil on suveröönne õigus. 4. Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised vaesemad? Miks?- Kala on palju seal kus on rikkalik veetaimestik ja rohkelt sellest toituvaid pisiloomi. Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete
territoriaalmereks ja avamereks. Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti).
linnad ning tööstuskeskused. Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, valve ja majandamisega. Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega. Metsasus – on metsamaa pindala osatähtsus. Kalandus – majandusharu, mis tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite hooldamise ja valmistamsegia. Majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kaasaaegane metsamajandus: metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on Lääne – ja Põhja – Euroopas, Põhja – Am ja Jaapanis. Juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb istutada ja külvata uut metsa, teha kahjuritõrjet ja hooldusraiet. Maailma suurim puidutarbija on USA
1996 a 2001a Püügi vormid Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne.
infrastruktuur ( sadamas peab olema elumajad, pangad, lasteajad...) · Ookeani püük - Arenenud riigid( majanduslikult rikkad riigid nt Venemaa,Jaapan, Usa), kus suur laevastik. Tegeletakse avaookeani või teiste riikide maja vööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik ( püügilaevad, transpordilaevad, lennukid) Kaup maailmaturule. Merel 6-8 kuud. Eesti oleks esimese ja teisega** Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Riik võib oma püügiõiguse rentida/müüa teistele riikidee Ulatub kuni 200 meremiili rannikust ( 370 km) Territoriaalveed ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki kasutata loodusvarasid, rajada tehissaaari. Kuni 12 miili( 20km) ÜRO mereõiguste konventsioon. · Kaluritel püügi piirimäärad, makstakse preemiat kalapüügi loobumisest · Piiratakse prügipäevasid, masksustatakse kalalaevy, püügivahendeid jne
võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamise, kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus. 2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus. Kalanduse vorme on mitmeid. 1) Ajalooliselt vanim ja algelisim on korilaste kalapüük. Kohati on selline elatusmajandusele omane kalapüük veel säilinud, kuid püügimahud on väga väikesed ja üldjuhul ei lähe kala müügiks. 2) Järgmine kalanduse vorm on hajali rannapüük Kala töötlevad kalurid ise või tehakse seda
Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides) Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil. Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus Territoriaalvesi kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see vöönd asub. (3-12 meremiili kuni 20 km rannikult) Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil. Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed. Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest
Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni Utoopias teostada, selleks on vaja Utoopia nõusolek. On 2 võimalust: 1) Utoopia annab ise isikuid välja; 2)Utoopia annab loa selleks, et nt Arkaadia politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse. Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või
Läbi aegade on kala püütud rohkem. Territoriaalveed: · õigus kalapüüki korraldada ainult kaldariigil · nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa. · Laius 5meremiililt 12 meremiilini · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. Majandusveed: · kuni 200 meremiilini · piiratakse ülemäärast kalapüüki · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. · Asub väljaspool territoriaalmerd, kuid külgneb sellega. · Liiklusvaba Kalapüügiõiguste müük: * kui riik ise ei vaja oma majandusvööndi kalu, siis võib ta kvoodi piires nende püüdmise õiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. S.o uus maailmamajandulike sidemete liik. * kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini.
Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus). Eesti merepiiriks on territoriaalmere välispiir Lepingud, mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres 18.07.1996 Õhupiir- määratud rahvusvaheliste lepingutega Õhupiir külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri piirini (u 20 km) Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala, sellegipoolets on EV majandusvööndi üle suveräänõigused. Majandusvööndi puhul on olemas eraldi kokkulepped: Soome ja EV vahel, Eesti-Soome-Rootsi, Eesti-Läti- Rootsi, Eesti- Rootsi. Riigivõim Suveräänsus kui riikluse tunnus Jean Bodin (16.saj)- Suveräänsus on absoluutne kõrgeim pädevus teha otsuseid ja anda käske Johannes Altusius- Suveräänsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale ülesandeks teostada
Tehisveekogu-inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mõeldud avalikult kasutamiseks Veekogu avalik kasutamine-veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt käesoleva seaduse §-le 7. Pinnavesi- maismaavesi Põhjavesi-maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik Mereala-hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit üheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi välislepingutega kehtestatud ulatuses Valgala-maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre Joogivesi- vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust Heitvesi-suublasse juhitav kasutusel olnud vesi
Ökösüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.Metsa majandamiseks nim metsa uuendamist,kasvatamiost ja kasutamist ning metsakaitset.Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu mis tegeleb kalade ja muu veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise,töötlemise,turustamise ja kasvatamisega.Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatamine nii meredes kui ka mageveekogudes.Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust.Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO),Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC) rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide püügikvoote ja piirkondi reguleerivad rahvusvahelised organisatsioonid.El Nino- Vaikse ookeani troopilistel laiustel tekkiv muutuva perioodilisuse,kestuse ja tugevusega ilmastikunähtuste kogum millega kaasnev kuum ja niiske ekvatoriaalne õhk põhjustab
-‐ ainuõigus kalastada ning ammutada muid mereoõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse -‐ suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis -‐ rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele 30 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester -‐ territoriaalmerd läbivate tsiviillaevade suhtes võib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal-‐ kui ka tsiviiljursidiktsiooni -‐ sõjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsionile Külgvöönd -‐ külgvööndi laius ei või ulatuda lähtejoonest kaugemale kui 24 meremiili
piiramata käesoleva osa muude sätete kohaldamist. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ja sellega külgnevas alas, püüavad rannikuriik ja neid varusid külgneval alal püüdvad riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude säilitamiseks külgneval alal. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, mille kohta kehtib õiguslik erikord, mille järgi rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi reguleeritakse ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Majandusvööndi laius on territoriaalmere laiuse määramiseks kasutatavatest lähtejoontest alates kuni 200 meremiili. Rannikuriigi õigused majandusvööndis a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all
korda või julgeolekut (peatamine on keelatud, ei tohi ähvardada rannikuriiki ja ekspluateerida rannikuriigi loodusressursse) ❏ Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised: - ainuõigus kalastada ning ammutada muid merepõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse - suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis - rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele ❏ Territoriaalmerd läbivate tsiviillaevade suhtes võib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal- kui ka tsiviiljurisdiktsiooni ❏ Sõjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile KÜLGVÖÖND (seda ei pruugi kõikidel riikidel olla, riigid ise otsustavad, kas nendel on see olemas või on liiga vähe ruumi selle jaoks): ❏ Külgvööndi laius ei või ulatuda lähtejoonest kaugemale kui 24 meremiili (võib takistada sealt mingi laeva sisenemist territoriaalvette)
Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kus kohast see piir täpsemalt kulgem, täpsustab paragrahvi 122. 1.Maismaapiir Riigipiiri seadus (RPS) §2 lg.2 2.Merepiir Riigipiiri seaduse §2 lg 3 ja 4; Merealapiiride seadus (Genfi mereseadusekonventsioon, ÜRO ... ) (territoriaalveed on 12 meremiili rannikust.) 3.Õhupiir RPS §2 lg 3 määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega, RPS §3 lg 3. 4.Majandusvöönd Merealapiiride seaduse §7 Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, mille välispiir on määratud naaberriikidega kooskõlastatult. Majandusvööndi piiri koordinaadid on esitatud lisas 3. Majandusvööndi seadus defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis. VI SUVERÄÄNSUS 1.Mõiste tekkimine Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on piiramatu võimuga. Johannes Altmusius (kandjaks rahvas) Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast.
Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet. Territoriaalmeri on lähtejoonest mere poole avatud 12 meremiili laiune ala. Kaldariigil on territoriaalne suveräniteet, ent peab olema tagatud teiste riikide laevade rahumeelne ja ohutu läbisõit teiste territoriaalmerest ja juurdepääs päritoluriigi vetele. Rahvusvahelistes väinades kohustub kaldariik tagama läbipääsu kõigile laevadele. Külgvöönd algab peale territoriaalmerd ja ulatub kuni 12 meremiili kaugusele lähtejoonest. Külgvööndis ei ole täielikku suveräänsust, kuid on teatud kontrolli- ja sekkumisõigus. Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. 16 Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust.
Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet. Territoriaalmeri on lähtejoonest mere poole avatud 12 meremiili laiune ala. Kaldariigil on territoriaalne suveräniteet, ent peab olema tagatud teiste riikide laevade rahumeelne ja ohutu läbisõit teiste territoriaalmerest ja juurdepääs päritoluriigi vetele. Rahvusvahelistes väinades kohustub kaldariik tagama läbipääsu kõigile laevadele. Külgvöönd algab peale territoriaalmerd ja ulatub kuni 12 meremiili kaugusele lähtejoonest. Külgvööndis ei ole täielikku suveräänsust, kuid on teatud kontrolli- ja sekkumisõigus. 24 Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust.
tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. *Mandrilava- Kehtivad kõik avamere õigused, selle mandrilava osas , mis ulatub kaugemale kui 200 meremiili (kuni 350), kalastamine, navigatsioon, kaablite paigaldamine jne. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, mille kohta kehtib õiguslik erikord, mille järgi rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi reguleeritakse ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Majandusvööndi laius on territoriaalmere laiuse määramiseks kasutatavatest lähtejoontest alates kuni 200 meremiili. Rannikuriigi õigused majandusvööndis a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all
ka Vaindloo saare ümber, et vältida intsidente sealses õhuruumis "nurka lõikavate" Vene lennukitega Läänes ulatub Eesti territoriaalmeri kõikjal 12 meremiili kaugusele meie saartest. Edelas, mere jagamisel Lätiga, aga tuli arvestada Riia lahe eriseisundit.Nimelt on see laht suletud mereosa, mille sissepääsud jäävad täielikult Eesti ja Läti territoriaalvete piiresse, seepärast tohivad Eesti ja Läti selles lahes omada laiematki territoriaalmerd kui 12 meremiili. Ainult kuidas lahte omavahel jagada? Ja eriti, kummale peaksid kuuluma Ruhnu saare lähedased kalarikkad veed? Eesti pakkus, et pooleks tuleks jagada Ruhnu saare ja Läti ranniku vaheline Riia lahe lõunaosa, kuna lahe põhjaosa, mida igalt poolt ümbritsevad Eestile kuuluvad maismaa-alad, jääks tervenisti Eestile. See oleks Lätile jätnud üsna väikese ja kalavaese ala Riia lahest. Läti soovis, et Eesti ja Läti kasutaks kogu lahe kalavarusid ühiselt
annaabi.ee 
