vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega.
protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel
Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine. Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a) BRIISID- kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ. Mäestike ja kõrgustike tuulepealsed nõlvad on sademete püüdjad *külm õhk on raske Merehoovuste mõju kliimale: Külmad hoovused- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Soojadh-... soojem ja niisket Kliima sõltub ka valdavatest tuultest
POSTINDUSTRIAAL 500 MILLE KASUTUSELEVÕTT PANI ALGUSE POSTINDUSTRIAALSELE ÜHISKONNALE? (NIMETA 2 TEGURIT) VASTUS POSTINDUSTRIAAL 500 MILLE KASUTUSELEVÕTT PANI ALGUSE POSTINDUSTRIAALSELE ÜHISKONNALE? (NIMETA 2 TEGURIT) VASTUS: ELEKTRONARVUTI, AATOMIENERGIA MAAILMAMAJANDUS 50 MIS ON KOLOONIA? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 50 MIS ON KOLOONIA? VASTUS: ASUMAA (MINGIST RIIGIST SÕLTUV TERRIT MAAILMAMAJANDUS 100 KUIDAS NIMETATAKSE SEDA, KUI ERINEVATES RIIKIDES TEGELETAKSE ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 100 KUIDAS NIMETATAKSE SEDA, KUI ERINEVATES RIIKIDES TEGELETAKSE ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS: RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS MAAILMAMAJANDUS 200 KUIDAS NIMETATAKSE LAD. KEELES MAJANDUSLIKULT KÄITUVAT JA MÕTLEVAT INIMEST? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 200 KUIDAS NIMETATAKSE LAD. KEELES
maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud. Tuntud on nende matmiskombed, kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera
varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan
Riiklikud moodustised Eesti aladel: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa Ordu Liivimaa haru, Eestimaa hersogkond. Vana-Liivimaa oli AINULAADNE poliitiline ühendus Euroopa ajaloos varauusajal. V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand
poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI INSTITUTSIOONID:Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstit. süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus - seaduslikkuse järelevale instit. Seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Igal riigiasutusel on iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuus ja hierarhia
ja Prant-maaga ning lõi salajasi kontakte Hitleriga. 23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx. ja Nsv Liidu vahel mittekallaletungileping. Üksteisele lubati teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (10 a jooksul). Lepingu oluline osa oli salajasel lisaprotokollil, kus diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa. Nsv Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem müüs Sx. Leedu saades vastutasuks Poola territ. MRP sõlmimine täh, et uus MS võis alata. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine: MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Sx-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl. Saksamaale sõja, kuid teg. siiski sõtta veel ei sekkunud. Sx. armee oli parem kui Poola. Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. 17. sept 1939
Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte
lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid
sademetega perioodidel põua all, sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978). 4. ELUSLOODUS 4.1 Taimestik Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978).
õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas karistatakse kui ta rikub. määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime
riikide vahel. II arenguetapp: eesmärgiks oli kaitsta kk kui väärtust iseenesest; koduõue pol oli asendunud regionaalse või isegi globaalse kontekstiga (osoonkiht, kliimamuutused); kkväärtusi käsitletakse inimkonna ühise pärandina ja kkprobleeme ühise murena. Põhiprintsiibid: säästev areng, saastajamaksab, evp, saastuse vältimise printsiip. Aga ka: 1) heanaaberlikkus (ühelgi riigil ei ole õigust kasutada või lubada kasutada oma territ viisil, mis tekitab kahju teise riigi territ, varale või isikutele, kui tegu on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on tõestatud) 2) riikidel on õigus kasutada oma loodusvarasid vast oma kkpolle ja kohustus tagada, et nende kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kkle (ÜRO Stockholmi kkkonverentsi 21.printsiip) 3) ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip (riikide kohustused
Kanada, Luksemb, Port, Pr. Ühendkuningriik, Taani ja USA. Ida-Euroopas olulised sündmused: 1947 sept Kominformi loomine (asutamiskoosolek Poolas). 1948. a veebr Tsehhoslovakkias pr Benes kõrvald ja võimule tuli uus kom valitsus. 1948 Stalini-Tito tüli algusaasta, kestis Stalini surmani 1953 (leppimus alles 1960). 1949 a loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR). Euroopa Söe- ja Teraseühenduse moodustamine: Saksamaa territ ühtsuse küsimus oli vaja kiiresti ja edukalt lahendada: konkurss Eur ühendamiseks algas Saksa söetööstusala Ruhri taasliitm-ga. Eeldused: poliitil. : 1949 kristl-dem Adenaueri valitsus astus ametisse. Moraalne: Prantsusmaal oli Saksa-ga ajalool leppimise meeleolu saabunud, Prant valitsus tunnetas 1950. a algul isolatsiooni sattumise ohtu,sest USA-Ingl toetasid Ruhri basseini kiiret ühiskasutamist. Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna
Alistumine kinnitati Sks keisri Bayeri Ludvigi poolt 1332. Ordu oli saavutanud täieliku võidu Riia üle ja ühtlasi välja lülitanud peappiiskopi võimu. Eestlaste vabadusvõitluse (1343-1345): · tähtis pöördepunkt meie maa ja rahva ajaloos · võttis laialisi ulatusi ja selle summutamine nõudis ordult suuri pingutusi · ordu ammune siht(seda oli taodelnud ka Mõõgavendade o) valduste laiendamine põhjas mereni, ordu pol osatähtsuse tõus Vana-Liivim territ-l · andis Eestimaa (e Harju-Viru) vasalliele raske hoobi, nõrgestas nende jõudu, kahandas pol osatähtsus, mässu summutamisel oli ordu saanud maa tegelikuks peremeheks, varsti mõistis Taani kun Valdemar IV, et ta pole võimeline hoidma enda käes kauget provintsi-Eestimaad >tõusis päevakorda selle müük Sks ordule 29.aug 1346 sõlmiti Taani kuni ja Sks ordu vahel ostu-müügi leping, mille järgi Ee läks 19 000 Kölni marga eest Sks ordule.
Suhteline vaesumine Kasumid kasvavad kiiremini kui palk Ekspluateerimine Võõra tööjõu enda huvid Marxi kapitalismi ennustus ei täitunud 1 Kapit.maj. areng kodanluse säästlikkusest 2 Konkurents,odav,kvalit. 3Ametiühingud,palga 4 Sotsiaaltagatised, abiraha, töötuse Inv, pens. 5 Tööliste osakaal väheneb Valgekraed 6 Kõik in. ei soovi olla omanikud Riiklid sotsial. Ekp. Äpardumine Sotsiaalne mobiilsus e.liik KLASSIST Horisontaalne s. staatus ei muutu; geogr-lt 1 -migratsioon, territ. Emigr,immigr. 2 pendelmigratsioon- igapäevane tööle 3 territoriaalne kihistumine. Rikaste linnaosad , firmavahetus (st.sama) Vertikaalne staatuse tõus või langus Seisundi muut. 1 Grupi sees (brigadiriks) Avatud/suletud ühiskond 2 Ühest kihist teise (töölisest omanikuks) 3 S. gruppide positsiooni muutumine (talupoegade tähtsuse tõus) Vertikaalset mob.mõjutavad tegurid 1 S. gruppide suurus, mobiilsuse potentsiaal , nt noored 2 Karjääriredelite arv ja pikkus
asjaajamisdokumendid. 3) Ajakirjandus, eriti 19.sajandil. 4) Statistilised materjalid. statistikateenistus ca 19.saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 1710.aasta võimuvahetus. Toimus Põhjasõja tingimustes. Oli kolm suuremat tsooni, Euroopa lääneosa, kaguosa ja põhjaosa – kus igal pool suured sõjad toimusid. Lääneosas kaks olulisemat konflikti, Pfalzi pärilussõda 1688-1697 (Pra kuningal olid ambitsioonid selle territ omandamisele, toimus pra ekspansioon saksa aladele; pra – sks-ro keisririik; inglased ja hollandlased sakslaste selja taga, et prantsusmaa ei tugevneks liialt. Sõda lõppes sellega, et Pra loobus ambitsioonidest, aga vallutas Strasbourgi linna) ja selle järel Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see
Avalik võim, kes on võimeline teostama riigi territooriumil viibiva elanikkonna üle efektiivset kontrolli. Kui valitsus ei ole võimeline, siis tekib kahtlus riigi olemasolust. Valitsust ei tohi samastada riigiga. Jurisdiktsioon-valitsuse ehk avaliku võimu oluliseim tunnus. See on võimu teostamine, võimu pädevus. See on võime luua, muuta või lõpetada õigussuhteid. Riigi mittepõhilised tunnused: -seadusandluse ehk õigluse olemas olu (õigus kehtestab antud riigi territ. teatud käitumiskorra) -sunni ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine) -riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil. RIIKIDE LIIGITUS ÜRO's on 192 riiki liigitatakse Valitsemisvormi(riigivormi) järgi see näitab kuidas on paika pandud riigi ülesehitus juriidiliselt(seadustes) see kajastub alati Riigi Põhiseadustes. a)MONARHIAD(riigipea on mitte valitud, tavaliselt tänu päritolu saadud
Taolist praktikat rakendatakse paljudes riikides. Välislepingud ei sisalda väga sageli riigiõ-e norme, kuid neid siiski on. Riigiõiguslikult tähtsad on kõik inimõ-i puudutavad lepingud. Riigiõ-e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule õigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta võib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale. Austria riigilepinguga, millega taastati Austria pärast II maailmasõda, käsitleti kodakondsust ja keelati taasühinemine Saks-ga. Tartu rahulepinguga reguleeriti kodakondsust. Versailles' lepinguga piirati Saksamaa suveräänsust
Ukraina, Kiievi vallutamine. Kui Nord ja Mitte koosnesid vaid saksa vägedest, siis Süd paremal tiival, lõunapoolses osas, lõid sõjakäigus kaasa ka Slovakkia, Ungari ja Rumeenia väeüksused. Eriti jõuliselt rumeenlased 2 armeega. Mõned Itaalia üksused, ka Hispaania 1 diviis. Idarinde põhjalõigus lootsid sakslased oma potentsiaalsele liitlasele Soomele, kes oli huvitatud Talvesõja tagajärgede heastamisest ja ajalooliste territ tagasi võtmisest. 22.juuni varahommikul alustasid saksa väed pealetungi, liitlased ühinesid paar päeva hiljem, soomlased sekkusid sõjategevusse pärast seda, kui Punaarmee pommilennukid olid rünnanud Helsingit ja teisi Soome linnu. Punaarmee polnud sõja puhkemiseks valmis. Juhtkond oli saanud pidevaid hoiatusi, alates luurest kuni Briti saadikuteni, Stalin neid jutte ei uskunud. Stalini iseloomuomadus- paranoia, kõigi ja kõige kahtlustamine, hoogu lisas 1937-38 suur terror, kus
annaabi.ee 
