Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse. Ohuallikad võib jagada kahte rühma: - esmased ohuallikad, millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse, nt heitvett veekogusse juhtivad ettevõtted või veesõidukid - ohuallikana käsitletavad keskkonnakomponendid, milles mõjurid paiknevad,
Kkrh hõlmab õnnetusjuhtumeid ja muid ohte inimese tervisele, loodus kk-le. Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest
KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks. KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi, mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/ 2.2. Juhtumid, millal tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine Reeglina hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui see võib põhjustada olulist mõju keskkonnale. Tegevused, mille puhul on KMH kohustuslik on loetletud KMH seaduses /1:§3; §6, tegevused mille puhul on vajalik kaaluda KMH algatamist ning läbiviimist on toodud Vabariigi Valitsuse 29.augusti 2005
(hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7. Hargmikmeetodid, ristlipsuanalüüs – *Sündmus => perspektiivne ehk edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse; Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 10. Reasoni “šveitsi juustu” mudel – OHUD => KAITSEKIHT (kontrollahela osa) => MÕJUAHEL => ÕNNETUS 11. Õiguslikud nõuded riskianalüüsi teostamiseks - *Tööstuslike
Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.
hilisema muutmise käigus strateegiline keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne
3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. keskkonnamõju, näited tegevuse/projekti rakendamise käigus, v.a. Juhtudel, lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise Kumulatiivne mõju (liitmõju)üksikute, eraldi toimivate KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb kui see ei osutu just antud konkreetsel juhul programmist, keskkonnamõju hindamise aruande, milles mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale)
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lavassaare linnuala ho
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele. (6) Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud. § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. § 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. § 5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007]
§3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. §4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. §5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus hoonete ehitamiseks keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi või seada ohtu tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara keskkonnamõju hindamise tunnused: mõiste „keskkond“ lai käsitlus; interdistsiplinaarsus; alternatiivide käsitlemine; mõjude prognoos, hindamine;
Riskianalüüs ·Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. ·Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.. · Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa · Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib 4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele Riskianalüüsi metoodika etapid · Riskituvastus · Riskide analüüsimine tagajärgede hindamine tõenäosuse hindamine kontrollmehhanismide hindamine riskitaseme määratlemine
reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju
Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. .............................................................
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 al
Tagajärgi saab liigitada; Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud Risk=tõenäosus*tagajärjed 3. Mõjuahel ja selle komponendid. Mõjuahel näitab milliste omavahel seotud sammude jadaga jõutakse sekkumisest mõjuni. Komponendid: Stressor (agent) Mõju allikas (riskiallikas, oht)- kust stressor vallandub Levikutee- mille kaudu stressor levib Eksponeeritus- stressori jüudmine sihtmärgini Sihtmärk- objekt, mida mõjutatakse Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised:
teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid KMH PÕHIMÕISTED: Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; Välisõhu saasteluba; Jäätmeluba; Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba
Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 6. Mis on mõiste keskkonnarisk juriidiline sisu? Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Rakendub ettevaatuspõhimõte. 7. Milliseid keskkonnanormatiivide liike sa tead? Kvaliteedi normatiivid Kehtestatakse saastatuse maksimaalsed lubatud tasemed mingis keskkonnaelemendis. Kvaliteedinormatiivid on olulised eelkõige seetõttu, et nad on aluseks ka teiste keskkonnanormatiivide väljatöötamisele.
tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude,
Leevendavad abinõud pole limiteeritud. Alati, projekti rakendamisel, kui ilmnevad uued mõjud, tuleb esitada ka uued asjakohased leevendavad abinõud. Printsiibid: Eelistatud on vältida ja ennetada abinõusid; Arvestada realistlikke ja teostatavaid alternatiive (peavad olema sobivad ja kulutõhusad ehk tehniliselt vastuvõetavad, majanduslikult vastuvõetavad ning keskkonnale vastuvõetavad) Leevendamise valikud: Keskkonnale paremate alternatiivide arendamine; Teha muutused planeerimisel ja projekteerimises; Mõjude seire ja juhtimise organiseerimine; Jääkmõjude kompenseerimine. Ennetavad, Kompenseerivad, Korrigeerivad, Tehnoloogilised (reostust vähendavad) abinõud. Keskkonna juhtimise plaan peab sisaldama Mõjude ülevaadet, Soovitatud leevendavaid
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõjude hindamine - kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju - tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju - kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara. Keskkonnamõju liigid - füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Määratlus - on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, on osa
abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: ︎Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine ︎Kahju vältimine Ettevaatus ︎Saastaja maksab ︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase AVALIKKUSE KAASAMINE Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS] Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud ühendused. [SASS] Kaasamine – kavandatava tegevusega võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992)
seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju hindamine – projekt keskkonnamõju strateegiline hindamine – poliitika, tegevuskava, programm, planeering keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara keskkonnamõju liigid: o füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik
Kompleksse lähenemise esiletõus keskkonnakaitsele (vastupidiselt teise perioodi lähenemisele, kus keskkon- nakaitse oli jagatud sektoriteks). Euroopa Liidu keskkonnakaitse tugevam integreerumine. 1998. a. Århusi konventsioon 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käi- tis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Materjal: Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile
üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni,
audit, eriauditid, sertifitseerimisaudit, keskkonnajuhtimissüsteemi audit.Eriauditid on jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm.Auditeerimise sagedus - Keskkonnajuhtimissüsteemi auditid on üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid on reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks (kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul). 11.Majandushoovad keskkonnapoliitika elluviimiseks. Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
