sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, 2. nov täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.10. 1799 Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri riigipööre) nov
1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ? 10 oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2 november- loodi direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus 1796 2 märts- algas napoleoni sissetung itaaliasse 1797 4 september- toimus 18 fruktidoori riigipööre 1798 1 juuli- prantsuse väed tungisid egiptusesse 1799
monarhia(1791PS.) rojalistid ja enamus 3.seisusest toetasid. 1791 konst.monarhia->1792 vabariik, monarhia langes (zirondiinid-parempoolsed-3.seisuse jõukam osa) II etapp: vabariik(zirondiinid)->1793 vabriik(jakobiinid-3s.vaesem osa, vasakp.) III etapp: 1793(j)vabariik ->vabariik(radik.jakobiinid e. tebetistid-3s vaesem osa-varajased sotsialistid) 1793 vabariik(j)->1794 vabariik(mõõdukad jakobiinid-on rikastunud revolutsiooni käigus) IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit) 1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad. Napoleoni ajastu- 1799-1815 I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid) II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik(rojalistid) bourbonide I restauratsioon-kuningavõimu taastamine
10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1
rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre
/ Pariisi Kommuun Pariisi omavalitsus / Zironiidid Konvendi parempoolne osa, vabariigi pooldajad, Jakobiinide klubisse / Montanjaarid Konvendi vasaku tiiva moodustasid, vabariik, Jakobiinide klubisse / ,,SOO" Konvendi enamus, revolutsiooni enda huvides ära kasutada. / Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu
10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1
9.Tähtsamad revolutsionäärid ja nende tegevus. Georges Jaques Danton tema algatusel puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileries' kuningaloss. Etendas Rahvapäästekomitees algul juhtivat osa. Maximlien Robespierre juhtiv roll Rahvapäästekomitees. Astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, kaitses ristiusku. Kõrgema Olevuse kultus. Konvent vahistas koos 21 kaaslasega. Paul de Barras direktooriumi esimene president, etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel Emmanuel Joseph Sieyes Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit. 10. Miks oli Pr. Kuningate küsimus kogu Euroopa kun.kodade jaoks oluline? Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale. Küsimus kuningavõimu autoriteedist eeskujuks ka teistele kuningakodadele, kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada. 11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal
välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon – Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jean Marie (1734-1793) – siseminister žirondiinide valitsuses enne ja pärast Tuileries’ vallutamist; oli abielus endast 20 aastat noorema Jeanne Manon Philiponiga (Madame Rolland), kellest sai tema isiklik sekretär ja tegelik žirondiinliku valitsuse aju ning hing; Konvendis hääletas kuninga surmamise vastu; peale žirondiinide
Tema õigused edasi Seadusandlikule ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. Kogule, mis astus kokku juba järgmisel ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et päeval. Zirondiinud(parempoone) ja "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon". montanjaarid(vasakpoolne)- Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa erakonnad.Kontrrevolutsioon > kuninganna Marie Antoinette. revolutsioonisõjad Revolutsiooni 2. aastal 9. termidoori Rahvuskonvent otsustas kuninga riigipöörde järel (27. juulil 1794) see nii hukata, Louis XVI hukati 21. Jaanuar ka läks.Robespierre oli ka 1793. Nüüdsest oli kogu monarhistlik revolutsiooniaegse Kõrgema Olendi kultuse looja.Zirondiinide võimult valitsusasutuste struktuuri: Konvendi kukutamiseks loodi asemel loodi Seadusandlik Korpus, Rahvapäästekomitee > jakobiinide mis koosnes alam- ja ülemkojast:
armee suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul Marseille ümbruses. Ta koostas plaani Piemonte ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning saadeti Augustin Robespierre'i poolt Genovasse, plaaniga uurida välja riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. 13 vendémiaire Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud 9. termidoori riigipöörde järel pandi Bonaparte Nice'is koduaresti seotuse pärast vendadega. Ta vabastati kahe nädalal pärast ning sai ülesandeks joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga, kelle
Sajandi revolutsionäärid kui ka 20. Sajandi totalitaarsed režiimid. Prantsusmaa Esimene Vabariik Prantsumaa Esimene Vabariik asutati 22. septembril 1792 äsjaloodud Rahvuskonvendi poolt. Selle eelkäija oli Prantsuse kuningriik. Esimene vabariik kestis kuni Prantsuse esimese keisririigi väljakuulutamiseni aastal 1804Napoleon I poolt. Seda perioodi iseloomustab monarhia langus, Rahvuskonvendi loomine ja kurikuulus Terrorivalitsus, Direktooriumi asutamine ja Termidoori riigipööre ning lõpuks Konsulaadi loomine ja Napoleoni tõus võimule. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2] masinate ja autode varuosad lennumasinad plastikatooted kemikaalid ravimid
1794 aasta kevadised valimised Inglismaal tõid võidu jällegi Pittile. Dantoni positsioon Konvendis nõrgenes ning Robespiarre viis ta giljotiini alla. Erinevalt dantonistidest, vasakpoolsed jakobiinid, Klootz ja teised põhimõtteliselt välistasid igasuguse diplomaatia ja läbirääkimised. J. Hebert ja Klootz ei pidanud vajalikuks isegi kaubandus-ja diplomaatiliste suhete pidamist neutraalsete riikidega. Toitu pidi saama terrori ja rekvireerimise teel. 9. termidoori (1794-1795) riigipööre tõi muutusi välispoliitikasse ja diplomaatiasse. Selleks ajaks oli Prantsusmaa loonud üldisel sõjaväekohustusel toimiva rahvaarmee . Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks
REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim
välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21 Roland [ro´la(n)] de La Platière, Jean Marie (1734-1793) siseminister zirondiinide valitsuses enne ja pärast Tuileries' vallutamist; oli abielus endast 20 aastat noorema Jeanne Manon Philiponiga (Madame Rolland), kellest sai tema isiklik sekretär ja tegelik zirondiinliku valitsuse aju ning hing; Konvendis hääletas kuninga surmamise vastu; peale zirondiinide
10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18
kujunemisele saatuslikuks sai. Teisalt esimesed suured armastused ja selle pinnal kujunenud suhted paljude tolle maailma vägevatega. Kolmandaks pidev (ja igati loomulik) vajadus sugulise rahulduse järgi, mis vaata et ei lasknud isegi lahinguid korralikult juhtida, arukaid poliitilisi otsuseid langetada ega koguni mitte Püha Helena saarel rahulikult hääbuda. Keisririigi ajal jätkusid arengutendentsid, mis olid alanud pärast 9.termidoori riigipööret. Kõrgseltskonnas muutusid mõjukaks salongid, mida pidasid aristokraatlikud daamid. (lõpuks ometi)Need olid kohad, mida külastasid uusrikkad, poliitikud ja ohvitserid, samuti haritlased. Lihtrahva asemel said moe loojateks kõrgseltskonna daamid. Kanti valgeid rõivaid, mis üllatasid Antiik- Kreeka lühidusega ja kõrgele ulatuva küljelõhikuga. Moes oli väga sügav dekoltee. Jalas kanti sandaale, mis jätsid nähtavale sõrmused suure varba umber
kuningavõimu pooldajate mäss, kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast ziroiinide vastu välja astuma. Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte. --- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse. --- Nende diktatuur oli mõttetu!!! 3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror. 4. 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele
Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri sept alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 21. 1793 Louis XVI hukkamine jaan 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) juuni 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele 2. nov Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.-10. Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri 1799 nov riigipööre) 7. Vasta küsimustele: 1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded?
mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik. Austria ja Preisi armeed taandusid Reini taha
Vanglasse pandi pinnapealsetel põhjustel, nt kui keegi oli valesti riides või tundus kahtlane. Suur Terror 1793-1794. alates 1793.a lõpust muutus terror valimatuks. Märtis- aprillis otsutas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga. „Revolutsioon sööb oma lapsi“, Dantoni hukkamine. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton. 9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles. Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast
Pariisis sai alguse terror, mis juunis ja juulis 1794 muutus eriti suureulatuslikuks, mida nimetatakse Suureks Terroriks. Kiljotiini alla saadeti u 50 tuh inimest. Robespierre asus kõrvaldama oma võitluskaaslasi, läks tülli Dantoniga, kes vahistati ning saadeti giljotiini alla. ,,Revolutsioon hakkas sööma oma enda lapsi". Robespierre'i viimases kõnes kutsus ta rahvast üles veelgi suuremale verevalamisele 27. juuli 1794 9. termidoori riigipööre. Aasta sai alguse 21. septembril. Uus kalender. Kuu nimetused olid samuti uued. Pärast jakobiinide kukutamist tõstsid pead jällegi rojalistid. Troonitaotlus langes Louis XVI pojale ning vennale. 5. okt rojalistide ülestõus, mis surutakse maha. Mahasurumist juhtis Napoleon Bonaparte, kes sai diviisi kindraliks. Prm-l toimub ühiskonna pidev korrastamine. 31. okt 1795 Esimene Direktoorium. 9-10 nov 1799 Napoleoni 18. brümääri riigipööre Prantsuse revolutsiooni lõpp.
Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. ,,Revolutsioon sööb oma lapsi", Kuna hukatute hulgas oli suur osa lihtrahvast ja neid, kes olid lihtsalt Robespierre isiklikud vaenlased või veidi teise arvamusega,,tuleneb siit ütlus ,,revolutsioon sööb oma lapsed" 9. termidoori riigipööre (juuli 1794) 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida
Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 59 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik. Austria ja Preisi armeed taandusid Reini taha
annaabi.ee 
