Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus
ja kasvab ka väsimus. Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaariumid, mida inimesed kasutavad, et pruuniks saada. Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil. Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike. Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu täiendada igapäevaselt. Viimasel ajal on rohkesti populaarsust kogunud D- vitamiini kasutamine-see on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Kui aga päikesevalgus on jälle olemas, tasub D-vitamiini võtmine kohe lõpetada. Alguses ei olnudki muud valgust kui päikesevalgus. Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Esimese elektriga lambi leiutas.1802.aastal inglane Humphry Davy. Esimese elektrijõul töötava valgusallika, kus ta kasutas plaatina hõõgniiti. Mina arvan, et valguse tähtsust ei osata hinnata, kuigi selle tähtsus mõjutab meid väga palju.
meeleolusi.Inimene saab paremini mõelda ja töötada kui ta on loomuliku päevavalguse käes.Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik,et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt.Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2%siseneb läbi keha.Kõige sobimatumad on,aga kollaka värvustooniga pirnid.Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe,neis ruumides,kus pikemalt viibitakse.Kui kunagi antibiootikume ei olnud oli päikesevalgus tuntud raviallikas.Sellega raviti erinevaid infektsioone,astmat,haavandeid,mumpsi ja muid haigusi.Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi.Talvel nt on päiksest vähem,siis langeb inimeste immuunsüsteem,viljakus,üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus.Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaarimuid,mida inimesed kasutavad,et pruuniks saada.Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkirrgusseadme abil.Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha
Energiavoog ökosüsteemis • Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool
Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse
Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.
Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus 3 4 vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal.
kahjustab silmi ja nahka, hävitab baktereid, annab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus-elektronide vastastikmõju energia- röntgenaparaat, tähed(ei peegeldu ega murdu) · Kõik luminestsentskiirgused on külmad kiirgused! Ülejäänud kiirgavad soojust. · Infrapunane-, ultraviolett- ja röntgenkiirgus on nähtamatud. · Kasvuhooneefekti tekitab infrapunakiirgus Globaalne soojenemine- temperatuur tõuseb ja poolused sulavad. Päikesevalgus tuleb maale, aga ei pääse suure ja O sisalduse pärast välja ja soe õhk koguneb. Jääaeg- päikesevalgus ei pääse atmosfäärist sisse ja temperatuur langeb. · Osoonikiht kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti lõhuvad peamiselt freoolgaasid. Spektrid · Spektrid- valguse energiajaotus lainepikkuste järgi · Pidevspektril on olemas kogu Mendelejevi tabeli elemendid, nt päikesel
INSERT NAME Mis on vikerkaar Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine veepiiskades. Inimesele paistab ta spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaar Miks tekib vikerkaar Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha. Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast.
pärinemist. · Rene Descartes tõi esimesena välja uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. MIS ON VIKERKAAR? · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest · Vikerkaar on selline atmosfääri nähtus, mis tekib siis,kui päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub ja neilt ümbritsevasse keskkonda peegeldub. · Selle käigus lahutub Päikeselt kiirguv valge valgus sektriks, mis tinglikult koosneb seitsmest värvusest: punasest, oranzist,kollasest,rohelisest,sinisest, tumesinisest ja lillast. · Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioonpilvedega nagu Cumulus congestus või rünkvihmapilved. · Seda sellepärast ,et need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid.
Vikerkaar Referaat Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus
Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke.
Valgus kui footonite voog Teooria loojaks M. Planck 1900. a püstitatud hüpotees Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Laineteooria Louis de Broglie hüpotees Tegelikult on valgusele omane dualism. Valgusel on kahesugused omadused kord käitub lainena, kord osakeste voona. Valgus on osakeste e. footonite voog ja elektromagnetlaine samaaegselt
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ...
Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud kuu poolt põhjustatud maa ookeanide loodete pidurduval toimel. Kuu faasid Kuu näitab end väga mitmel moel, alates heledast täiskettast ja lõpedades nähtamatu olekuga, mis siis uuesti vähehaaval üle sirbitaolise kuju ja valgustatud poolkera jälle täiskuuks muutub. Neid kuu erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Päike valgustab alati poole päikese pinnast, mida me siis näeme maalt kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt sellest, missuguse osa kuu valgustatud pinnast on parajasti maa poole pööratud. Maa ise aga valgustab kuud maalt peegeldunud päikesevalgusega, see nn.tuhkvalgus on hästi näha siis, kui kuu paistab kitsa ribana tema ülejäänud, varjus olev osa on siis ka nõrgalt valgustatud.
Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar
Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel
FOTOSÜNTEES 1.Kirjuta fotosünteesi üldvalem: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2 2. Paiguta mõisted skeemil õigesse kohta. 71 8 12 1 VALGUSSTAADIUM 5 2PIMEDUSSTAADIUM 3 NADPH2 6 4 NADP 5 ATP
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt ...
tootmiseks. Fotosünteesi käigus lehed adsorbeerivad päikesevalgust. Juurte kaudu saavad nad vett ning õhust süsinikdioksiidi. Hapnik tekib jääkproduktina. Glükoos transporditakse lehest üle kogu taime. Samal ajal suundub hapnik õhku. Taimed sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. See pigment on fotosünteesiks hädavajalik. Ta adsorbeerib päikesevalgusest energiat ning muundab selle keemiliseks energiaks. Kuid mitte kogu valgusenergiat ei adsorbeerita. Ehkki päikesevalgus koosneb erinevate värvide segust, adsorbeerib klorofüll peamiselt punast ja sinist valgust. Roheline valgus peegeldub tagasi, mistõttu meie silmad näevad taimi rohelistena. Fotosüntees leiab aset väikestes moodustistes – kloroplastides. Need sisaldavad membraane, mis töötavad nagu päikesepatareid. Klorofüll paikneb nende membraanide pinnal ning kui päikesevalgus lehele paistab, salvestab klorofüll selle energia
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima. Nad kobasid pimeduses, kuni lõpuks saabus hommik ja ühest seinast hakkas paistma hele päikesevalgus. Triin hakkas kive eest ära lükkama ja lõpuks oli ava juba nii suur, et tüdrukud mahtusid sealt läbi. Ehmunud ja hirmust värisevad Triin, Merlin ja Mann hakkasid randa...
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise
Päikesepatarei Kuidas toodab päikesepatarei elektrienergiat? Päikesepatarei tööks kasutatakse enamasti pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi (pooljuhid näiteks germaanium ja räni). Kui päikesevalgus paistab patareipinnale (pn-siire, kristallitaoline pind mis muudab aukjuhtivuse elektrijuhitavaks. Elektron ja ,,auk" suunduvad vastaspooljuhtide juurde ). Kui kogu see krempel ühendada voolutarbijaga muutub see elektrienergiaks ( elektron ja "auk" suunduvad oma pooljuhtide poole tagasi ). Ja üleüldiselt on see juba rohkem keemia teema. Plussid Miinused 1. Ei kahjusta mingil määral loodust 1. Suhteliselt vähetootev 2
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel Natüürmort punutud tooliga kitarr Georges Brague Karnet Juan Gr...
eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis 2. VIKERKAAR 2.1. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Süsteemi entroopia vähene kasv või isegi vähenemine on võimalik ainult suure välise entroopia kasvu arvelt. Seega organismide madala entroopia säilitamine tuleb keskkonna entroopiakasvu arvelt. Näiteks, kui roheline taim toodab CO2-st glükoosi, siis tekkinud suurem molekul on rohkem korrastatud, st entroopia väheneb, samas selleks vajalik päikesevalgus tuleb plahvatuslikest reaktsioonidest Päikeses, mis suurendavad tugevalt entroopiat taime ümbritsevas keskkonnas. Soojusmasina tööpõhimõte: Joonisel on kujutatud ringprotsessi. Ringprotsess on termodünaamiline protsess, mille lõppolek langeb ühte algolekuga. Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe.
mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub: Soost Vanusest Tervislikust seisundist Füüsilisest aktiivsusest Mis on D- vitamiini ülesanne? Ca ja P metabolism (luude ja hammaste areng) Stimuleerib Ca imendumist sooltesse Pidurdab vähirakkude arengut Miks tekib vitamiinipuudus? toitumuslik-olmelised põhjused füsioloogilised põhjused organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarbimine vähene päikesevalgus Tunnused puuduse korral: Väsimus Kehakaalu langus Töövõime langus Vastuvõtlikkus nakkushaigustele Peavalud Liigeste valulikkus Vähki haigestumine Erinevad infektsioonid Kõrgvererõhktõbi Diabeet Immuunsüsteemi haigused Tunnused liigtarbimise korral: Nõrkus Unisus Peavalud Isu kaotus Metalli maitse suus Suu kuivab Iiveldus Oksendamine Kasutatud materjal: http://www
peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus on üsna siledapinnaline planeet: 85 % selle pinnast on vulkaaniline tasandik täpitud sadade vulkaanikraatrite ja laavavoogudega seal on ka üle 900 löögikraatri, mis tekkisid suurte kivikamakate põrkumisel planeediga
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
Ahven ehk harilik ahven Perca fluviatilis 2.Liigi kirjeldus Tumeroheline selg,rohekaskollased küljed,punased uimed. Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need veelgi
ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6
soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% selle kütmisvajadusest passiivse päikesekütte abil. Üks tähtsaid tegureid soojuskadude vähendamisel madala välistemperatuuriga aastaaegadel on akende hea soojusisolatsioon. Soodsat kombinatsiooni korraliku soojusisolatsiooni saavutamiseks kujutavad endast vaakumaknad ja läbipaistvad isolatsioonimaterjalid (Lehtveer, 2007). Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilised ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vähendada päikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus ...
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohk...
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus, nahavähk, naha vananemine (kortsud), huulte lõhenemine · Muud kahjustused:, DNA-kahjustused, immuun- süsteemi nõrgenemine, päikese allergia, silmahaigused, juuste katkemine Päikesekaitse
a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i. Happeline 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? a. Metsa mahavõtmine keelatud 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? a. Kui tingimused muutuvad drastiliselt siis võivad esinema hakata ka palumetsale mitte omapärased liigid
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel.
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirus...
kanda igapäevaselt kui ka pidulikel üritustel, lisades kõrged kontsad ja maitsekad ehted. 2 OMADUSED, MIS PEAKSID SELLEL KLEIDIL OLEMA 2.1 Füüsikalis-mehaanilised omadused: · Kerge - mugavse tagamiseks suvel palavaga. · Hea langevus ehk drapeeruvus - et kleit näeks seljas ilus. · Kulumiskindel (füüsikalis-keemiliste omadustele nagu näiteks päikesevalgus, kõrge temperatuur, higi, pesuvahendid jne). kleit peab vastupidama suvel asset leidvatele kõrgetele õhutemperatuuridele, päikesevalgusele ning sellest tulenevale sagedasele pesemisele. 2.2 Hügieenilised omadused: · õhku läbilaskev värske õhk pääseb keha lähedale ning naha poolt eritatav süsihappegaas saab eemalduda. · Hügroskoopne palava ilmaga imab kehal tekkiva niiskuse endasse ilma, et riie tunduks kehal märg.
ühendite süsinikuks ja tagasi. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik) anaeroobsed bakterid ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat- või nitraatioone või käärimine ehk anaeroobne glükolüüs, kus suhkrutest moodustatakse mitmesuguseid ühendeid Autotroofsed bakterid sünteesivad eluks vajalikke aineid ise. Energiaallika alusel jaotatakse
suunan oma õpilased tervislikule eluviisile. Rohkem liikuma kasutades oma kondimootorit ja jalgratast. Sööma tervislikku toitu. Eelistama Eestimaist. Mitte tarvitama sõltuvusttekitavaid aineid. Sportima. Jagan õpilastele näpunäiteid, kuidas hoida kokku vett ja elektrit. Kustutame tuled ruumides, kus keegi ei viibi ja valgust pole tarvis. Kasutame säästupirne. Söögitegemisel kasutame kastrulikaant. Päeval võiks päikesevalgus tuba soojendada, kardinad eest ära! Peske nõudepesumasinas nõusid siis, kui see täis on. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu. Vanni asemel on mõistlik käia dusi all. Hambaid pestes pole vaja lasta veel kraanist joosta. Arvuti ja teleri mittekasutamise ajal on mõttekas need välja lülitada. Mina, õpilased ja jäätmed. Sorteerime klassis prügi, et oleks lihtsam seda ka kodus teha. Toitu valmistame nii palju, kui parasjagu vaja, mitte rohkem.
On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud piirkondadeselektriga varustamiseks. Päikeseenergiat saab kasutada väga efektiivselt kütmiseks ja valgustamiseks. Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult. Päikesepaneeli ,,kütus" ehk päikesevalgus on tasuta saadaval. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. Üldine juurdepääs ja ammendamatu energiaallikas. Ei tooda töötamise ajal kasvuhoonegaase ja säästab fossiilseid kütuseid. Valmistamiseks vajalikud materjalid on hõlpsasti kättesaadavad. Vähe hooldamist. Ei ole kuigi varustamiskindel, sest ta sõltub päikesevalgusest , mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutujs öösel ja pilvistel päevadel.
Ganymedes Päikesesüsteemi suurim kaaslane läbimõõduga 5260 kilomeetrit. Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean. Veekihi paksus 10 kuni 300 km. Pealispind on jää ja kivimite segu ning esineb mitmeid maastikutüüpe. Kallistol on kaks silmatorkavat pinnamoodustist : Valhalla ja Asgard. Seal on väga hõre atmosfäär, mis sisaldab peamiselt süsihappegaasi.
Kloroplastid tekkisid ENDOSÜMBIOOSI TEOORIAL. Toimub nähtava valguse käes (kus on kõige intensiivsem) sinine, punane ala. Taimed on rohelised, sest neist peegeldub roheline valgus tagasi. Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed. Graanid kogumikud, mis on moodustunud üksteisega kohakuti paigutunud tülakoididest. Strooma kloroplasti sisemus. Fotosünteesi võrrand: CO2 + 6H2O + Päikesevalgus = 6 C6H12O6 + 6O2 FOTOSÜSTEEM II Toimuvad kloroplasti membraanis. Valgus ergastab pigmentide molekule, FS reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. Chl molekulid võtavad kaotatud elektoni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb nüüd H+-ioonideks ja O2-ks. Hapnik eraldub õhulõhede kaudu. Energia mis salvestub ATP näol. ATPH -> NADPH-ga.
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
Lisaks satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest enda järelt ära ei korista. Peale veekogude reostamise on igapäevaseks probleemiks ka see, et inimesed lasevad vett - millest arengumaadel suur puudus on – sõna otseses mõttes vetsupotist alla. Valgusreostuseks nimetatakse seda, kui tehislik valgus paistab mingis kohas ka ajal, mil seda looduslikult olema ei peaks. Seda tekitavad näiteks tänavavalgustid ja kõrghoonete akendelt peegelduv päikesevalgus. Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
