linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid)
Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hiljem kui dooria stiil. Umbes 6. Sajandil enne meie aega Väike-Aasia rannikul. Joonia sammas toetub baasile, mis koosneb alusplaatidest. Paljudel juhtudel on reljeefkaunistused. Viimane , korintuse stiil, on noorim klassikaline vana- kreeka ehitusstiil , mis tekkis 5. Sajandi keskel enne meie aja Kreeka lõuna- ja kagupoolses mandriosas ning sai nime Korintuse linna järgi. Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas.
· Zanrimaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel pühakoda · Teravkaar gooti stiiline iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav · Tsikuraat astmeline torn mesopotaamia templiehituses · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust
Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid. Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahvas võis olla peamiselt templi lahtises eesõues, kus asusid sammaskäigud, parem rahvas kogunes aga kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid ning
Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid
Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust
Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaiduksi koos neist paistvate vaadetega. Vanakreeka Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel
Referaat Antiik Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu
kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju. Kõigepealt õppisid neilt roomlased. Sellisel määral, et võib isegi öelda: kui Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, siis Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu - nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat
leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil.
kultuuriliselt. Antiik (Kreeka ja Rooma kultuur ning kunst üheskoos) on nii või naa mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis (megaron), mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel- krepidomal. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Põhilisi templitüüpe
Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. KREEKA KUNST Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid
Egiptuse täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid. Püramiidid ei olnud üksikehitised, P vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. G O ..... Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. I millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas T surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Templites toimusid rituaalid jumalate auks.
triumfi- e. võidukaar — algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal. trofeekimp — arhitektuurikaunistus mitmesugustest kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast, eriti levinud klassitsistlikel hoonetel. tsentraalehitis — ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis; paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal. tugikaar — gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine. tugipiilar — gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati tavaliselt väljapoole vastu hoone seina.
Püramiidi järgmine vorm oli murdpüramiid, kus alumise osa kaldus küljed murdusid järsult keskpunkti suunas u 2/3 püramiidi kõrgusest ja moodustasid tipu. Kõikide püramiidide juurde kuulusid templid – püramiidi vahetus läheduses olid hauatemplid. Keskmise riigi ajal hakati järjest enam pöörama tähelepanu templiehitusele. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Templiehituses kasutasid egiptlased mitut tüüpi sambaid. Kui varaseim sammas oli lihtsalt ruudu- kujulise ristlõikega post, siis Uue riigi ajal kasutati enamasti ümaraid. Kasutatavad ehitusmaterjalid olid kivi, liivakivi, graniit, lubjakivi, graniit, marmor, sisseveetud puit, toor- ja põletatud tellis ning tampsavi. Joonis 3. Giza püramiidid 4 KREETA MÜKEENE Järgmiste aastasadade Kreeta arhitektuurist on kõige tuntumad paleed, mis kujutasid endast
Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Antiik (Kreeka ja Rooma kultuur ning kunst üheskoos) on nii või naa mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Põhilisi templitüüpe Zeusi tempel Olümpias Templiarhitektuur Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest
Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee. Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse.
Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate püloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee. Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse
3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 e.Kr - 323 e.Kr (sureb Aleksander Suur) Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e.Kr ja see ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe
Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. Õitsengujärgsest ajast on pärit Echnatoni järglase, noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakambrist leitud esemed ja maalingud. 2.5 Kreeka kunst (arhitektuur) Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi
Kr. 3) arhailine ajajärk 800500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 33830 e. Kr. Arhitektuur Tähtsai m ala oli templiehitus. Te mplid ehitati algselt puust, hilje m kivist. Te mpel oli v ärvitud. peripteer klassikaline, täiuslike m templitüüp. Te mp el oli akendeta. Se es, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toi musid väljas. Te mpli ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks m ääratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloo mulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sa mbal puudub baas. Sa mbal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Sa mba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga v õrreldes kerge m, õhulise m. Sa m mas on peene m, o mab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraali moodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse e est)
mida ehitasid pea kõik vaaraod Uue riigi eksisteerimise jooksul. Selle tulemusena valmis hiiglasuur templikompleks, milles pidi väljenduma jumaluse ja tema maapealse asemiku - vaarao - ebamaine jõud ja suurus. Lõplikult kujunes Karnaki tempel välja uue riigi II poolel; selle erinevates ehitusjärkudes on stiilne ühtsus küll tajutav, mõneti aga tasakaal rikutud ( nt. mõnede detailide ülekuhjamine vms. ). Templi tuntuimad osad pärinevad samuti Uue riigi II poolest. Karnaki templiehituses algatatud suunad - selleks, et olla väärt templi pühadust ja tajuda jumaluse kogu ülevust - tuli läbida mitmeid etappe - " puhastusastmeid ". Siit pärinebki egiptuse templi osade kindel järjestus, mille tajumine toimus vastavalt edasiliikumisele aegamööda. Luksori templis ongi järjekindlalt rakendatud seda süsteemi - templisse viiv tee - obeliskid - püloon - sammasõu - sammassaal - pühamud. Luksori templis rakendati esmskordselt paariti asetatud sambaid ning porti siseõue
annaabi.ee 
