....................... 14 Läbi aegade on astronoomid unistanud üha suurematest teleskoopidest, et koguda rohkem kiirgust ning näha üha kaugemaid taevakehi ehk vaadata ajas üha enam tagasi ning jõuda aina lähemale Universumi algusele. Edusammud arvutite ja peeglite valmistamise tehnoloogias 20. Sajandi teisel poolel suunasid mõtte uute suurte teleskoopide ehitamisele. 1990. aastate alguseni olid maailma suurimad teleskoobid 4-6 meetriste peeglitega. Viimasel 15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli läbimõõduga vahemikus 8-10 meetrit. Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10 meetrine peegel 250 tonni
paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Teleskoopide monteeringud Asimutaalne monteering lubab teleskoopi pöörata ümber vertikaaltelje (muuta asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj
3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. 4. Kudee (coudé - painutatud) fookus. Kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA- süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia
3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. 4. Kudee (coudé - painutatud) fookus. Kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. (2) Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab
• Kreeka filosoof Demokritos (450–370 eKr) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena, võib koosneda kaugetest tähtedest. • Aristoteles (384–322 eKr) uskus, et Linnutee on tekkinud suures koguses tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. • Tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu
Niimoodi vaatlesid kiviaja, antiikaja ja keskaja teadlased taevast. Esimesed teleskoobi sarnased seadmed ehitati Hollandis Galileo poolt. Kuid teleskoobi effekt avastati tänu hollandi prillimeistritele Z.Jansenile, H.Lippersheyle ja J.Metiusele. Peale seda levis teleskoop väga kiiresti üle kogu Euroopa. Teleskoobist sai uus ja tõhus vahend taeva uurimiseks. Tänu Galileole ja prillimeistritele levis idee teleskoobist kaugele. Ajapikku see uuenes. Teadlased arendasid teleskoopi edasi, et näha kaugemale, näha täpsemalt jne. Tänapäeval on muutunud teleskoobid hiiglaslikeks. Suurim neist asub kosmoses. Selle 3 teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563
Abberatsiooni puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks
kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa öötaevast kupli kohal. Kuppel pöörleb, võimaldades teleskoopi suunata igasse punkti. Astronoomid ja tehnikud ise asuvad eraldi juhtimisruumis. Allikad, kust sa need asjad said http://i.imgur.com/TzK20q0.png http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ihubble.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioteleskoop http://www.arocanada.com/images/1966_ARO_Structural_Diagram.jpg http://www.horisont.ee/node/872 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_evelin.htm
Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop
Väikse rulliga tegin lae ääred ja põranda ääred. Suure rulliga värvisin suuremaid pindu. Pahteldamine: pahteldamisel kasutasin kahte pahtlilabidat. Seineki panemisel mõõtsin enne lae kõrguse põrandast ,et teada saada kui pikad seineksi paanid peab valmis lõikama. Töövahendid Pahteldamisel: Kaks pahtellabidat Värvimine: Kahte rullikut. Ühte suuremat ja teist väiksemat. Seineksi paigaldamisel: Tapeedi labidat ja tapeedi liimi. Lihvimisel: teleskoopi ja liivapaberit Töödejärjekord 1.Paigaldasin vuukidele Võrk teibi. 2.Pahteldasin ära vuugid ja kruvipead. 3.Pahteldasin teist korda vuugid ja kruvipead. 4. Lihvisin vuugid ja kruvipead üle. 5.Värvisin seinad esimest korda krunt värviga üle. 6. Peale kruntvärvi paigaldasin Seineksi. 7.Peale seineksi paigaldamise värvisin seinad kaks korda värviga üle. 8. Tuli oodata kuni värv ära kuivab ja siis on sein valmis. 9. Viimaks paigaldasin Tuuletõkke Akryl.
Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Kuidas kasutatakse? Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: - On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. - On võimalik kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Mõnevõrra erinevat metoodikat kasutades saab mõõta ka raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust: SETI poolt kasutatav raaditeleskoop Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27
Jupiteri neli kuud Koostaja : Merle Räni Eessõna Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud - Galileo kuud ja hulk väiksemaid planeedist mitmesugustel kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib
Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda. Järgmine koht kuhu ta meid viis oli tähetornis asuv muuseum. Muuseumis näitas ta päikese ja maa mudeli peal kuidas tekivad erinevad aastaajad, millal on kuuvarjutus või päikesevarjutus. Muuseumis oli väga palju erinevaid taevakehade kaarte, pilte ja eriti huvitav oli meteoriidi tükk. Enne äraminekut näidati arvuti kaudu kus paiknevad tähed taevas ja millise kujuga
Valmimas oli maailma suurima kuue meetrise läbimõõduga peegliga teleskoop ja sellele otsiti sobiva ilmastikuga asukohta. Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesiaühingu toetusel organiseeriti sobivaks peetud kohtadesse ekspeditsioone. Nendel osalesid astronoomia tudengid. Tartu ekspeditsioon paiknes Taga- Kaukaasias kunagise tuntud suusakeskuse Bakuriani lähistel ja enne seda Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse. Töötasid stellaarastronoomia sektor ja kasvas ning valmistus sellest eraldumiseks astrofüüsika sektor. Tõraverre kolis ka atmosfäärifüüsika sektor hilisema akadeemiku Juhan Rossi juhtimisel. See kasvas välja kunagisest Tartu
Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast.teleskoop- võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega okulaari, saame muuta nähtavaks kuitahes väikesed nurgad. Suurt teleskoopi ei saa käes hoida, ta on monteeritud liikumatule alusele. Liikuva teleskoobi asendit liikumatu aluse suhtes saab aga väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Pannes teleskoobi taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid maapealsete a llikate kiirgusega
lõpmatul hulgal hägustest tähtedest. Andaluusia astronoom Ibn Bajjah ( -1138 pKr) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad ühtse koguna refraktsiooni tõttu, mis leiab aset Maa atmosfääris, tõendusena esitledes Jupiteri ja Marsi konjuktsiooni. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. 1785
pisut trajektoor ja teepikkus, see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuuri läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest üks oli Mariner 10, startis 3. novembril 1973. (Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.) Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Tänapäeval ei ole võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide abil Maalt, sest Merkuur on Päikesele liiga lähedal ja Päike kahjustaks teleskoopi. kosmoseaparaadi Mariner 10 pildid merkuuri pinnast Tänan kuulamast !
Wolf-Rayet star Avastamisest 1867. aastal kasutasid astronoomid 40 cm pikkust pariisi observatooriumis olevat Focault teleskoopi ning avastasid Cygnusi tähtkujust kolm tähte, mille muidu ühtlasest spektrumist kiirgas eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte.
vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine Tulemused: ulatuslik usupuhastus Euroopas, kristluse lihtsustamine, rahvusluse tõus, emakeele areng, katoliku
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
5 Merkuuri vaatlemine ja uurimine Merkuuri saab vaadelda siis, kui ta liigub Maa ja Päikese vahelt läbi. Esimest korda märkisid teadlased Merkuuri liikumist 1631.aastal. Merkuur on vaadeldav paaril korral aastas, kas enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku. Kui päikesekiir peaks peegelduma teleskoopi, siis võid kaotada nägemise. Merkuur lendab Päikese ja Maa vahelt läbi keskmiselt 13–14 korda sajandi jooksul. Viimane juhus oli 2006. aasta novembris. Järgmisel korral seda vaadelda juba 2019. aastal ja pärast seda alles 2032. aastal. Merkuuri otsi vaid siis, kui Päike on täielikult loojas. Merkuuri on uurinud kolm kosmosesondi: Mariner 10 tegi astatel 1971 –1972 planeedist kolm möödalendu, korra isegi 300 km kauguselt.
10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli Lõpetuseks Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku
Mõtet, et valguse kogumise element võiks olla ka peegel hakati läbi töötlema peagi pärast refraktori leiutamist. Potentsiaalsed eelised peeglite kasutamisel olid suured. Toodi välja palju lahendust ja mõni ehitati isegi valmis, kuid tulutult. Aastal 1668 aga Isaac Newton ehitas esimese praktilise reflektori mis kasutas peegleid ja selle nimeks pandigi Newtoni reflektor. Optilisi teleskoope kasutatakse nii astronoomias, kui ka mujal. Kolm peamist optikalist teleskoopi on: reflektor, refraktor ja Cassegraini teleskoop. Peale nende kolme põhilise optilise tüübi on olemas ka palju erinevaid alaliike, aga nendest ma rääkima ei hakka. 2 (Joonis 1,) Reflektor (joonis 2) - Reflektor on optiline teleskoop ning selle objektiiviks on nõguspeegel. Reflektor leiutati 17. Sajandil. Tavaliselt arvatakse, et esimese reflektori ehitas Isaac Newton aastal 1668
........................................ Materjal.................................................................... Galileo Galilei pildid................................................ 1 sissejuhatus Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes. Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet. Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud otsuses öeldakse, et Galilei tõeliste kavatsuste teadasaamiseks oli hädavajalik tema ,,karm ülekuulamine ''. Inkvisitsiooni zargoonis mõeldi selle all sageli piinamis, kuid piinamise all võidi mõelda ka vaid piinamisega ähvardamist. 2 Galileo Galilei
Astronoomiainstrumendid Tähtedevaheliste (nurk)kauguste mõõtmiseks kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. Teleskoobi leiutamine andis astronoomidele kahekordse võidu: esiteks suurendab teleskoop vaatenurka ("toob kauged esemed lähemale"), teiseks võimaldab objektiiv kui lääts valgust koguda. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Teleskoobi abil ; valguse omadusi ; temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust; taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust; raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust. suur osa kiirgusest neeldub Maa atmosfääris, tuleb vastavad mõõteriistad viia kosmosesse. arvutustehnikat Taevakaardid ja kataloogid Et õppida tundma tähtkujusid või üles leida mõnd planeeti, vajame tähekaarti
Muuhulgas tegeles ta teleskoobiga, nt valmistas ta ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Galilei teleskoobi. Samuti ine tase ekperimenteeris Galilei Kolmas tase Neljas tase temperatuurimõõtmistega ja Viies tase täisenas teleskoopi. 1632. avaldas Galilei Firenzes oma raamatu " Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel." Galileo Galilei saavutused: 1597 leiutas Ta termoskoobi. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass. 1609 teleskoop ja tööd sellega. 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" 1624 mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta
mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust. Popperi järgi tuleb vaatlusotsustusi, mida ta nimetab "baasotsustusteks", testida ja osad, mis testides läbi kukuvad, tuleb kõrvale heita. Edukalt läbinud otsustused on esialgu tõesed. Realistlikud testimissituatsioonid on komplekssed. Testimisse kaastakse ka teisi otsuseid, kui ainult need, millest teooria koosneb. Näiteks selleks, et planeeti ajal t vaadelda tuleb meil lähtuda teooriast, mis asendis peab olema teleskoop. Teleskoopi asend on seega lähte-eeldus. Sellele lisanduvad algtingimused nt. planeedi ja Päikese hetke positsioon jm. Algtingimused võivad olla ekslikud. Teooria falsifitseeritus tuleneda testisituatsioonist ja mitte teooriast. Järelikult ei saa teooriaid lõplikult falsifitseerida. Empirismi järgi on vaatlus ülim teadmiste allikas. Popper sellega ei nõustu, tema järgi on kõik teadmiste allikad võrdsed ja kõiki tuleb võrdväärselt kontrollida.
Kõige heledam ja laiem on Linnutee Amburi tähtkujus, sest selles kohas paikneb Linnutee galaktika tuum. Meie laiuskraadidel pole see koht nähtav. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks." Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas. Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed on Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise,
on kokku korjanud planeedi tohutu gravitatsiooniväli (Sutt, 2010). 2. SATURNI VAATLEMINE JA UURIMINE 7 Tihtipeale on vastuseks Saturn, kui küsida inimestelt, kes läbi teleskoobi on saanud vaadata, mis on kõige ilusam asi taevas. Aga nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad juba 25-kordse suurendusega, kuid 80 mm objektiiviga teleskoop suurendusega 50x näitab neid kui planeedi kettast lahutatud struktuuri.
vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks". Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas. Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed on Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta
Sõjanduses kahurid Panganduses täiuslikum arvepidamisviis(kulud, tulud, kasum) Uus ajaarvamine Gregoriuse kalender 1582 Arstiteaduse taasrajamine(anatoomia rajamine, keemilised muutused organismid) Botaaniks loomaiad Trükikunsti leiutamine Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused:
välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal häguste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah (suri 1138) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad ühtse koguna, sest Linnutee arvati olevat lõpmatu kogus väikeseid tähti kokku surutuna seisvas taevasfääris. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610 kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning et me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. Linnutee kuju nagu seda nägi William Herschel.
novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil 1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16 märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble´i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Messenger 14. jaanvuaril 2008 alustas Messenger möödalendu Merkuurist. Ta lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. 55-tunnise vaatlusoperatsiooni jooksul oli kavas koguda ligi 700 GB infot. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Samuti loodetakse sondi abil saada kvaliteetsemaid andmeid planeedi pinnavormide ning sisemuse kohta. Andmete põhjal loodetakse Merkuuri tekkelugu paremini mõista.
Tähe lähiümbruses asuvate planeetide vesi aurustub ja hajub kosmosesse. Elukõlblik piirkond ei ole püsiva suurusega. Tähtede eredus kasvab aastate jooksul ja eluks sobilik ala nihkub tähest järjest kaugemale. Maa puhul on arvatakse, et meie planeet 4 asub üsna Päikese ümber oleva elukõlbuliku piirkonna sisemises servas. (7) 2.3 Kepleri teleskoop Eksoplaneetide leidmiseks kasutatakse enamasti Kepleri teleskoopi. Kosmoseteleskoop Kepler saadeti heliotsentrilisele orbiidile 2009. aastal. Teleskoop avastab tähtede ümber tiirlevad planeedid tähtede valguse intensiivsuse väikeste muutuste põhjal. Alustades 2009. aasta kevadest on Kepler hoidnud silma peal 156 453 tähel, millest väike osa tuhmub korrapäraste ajavahemike järel. Kepler otsib eeskätt Maale sarnanevaid kivise koostisega planeete, mille tiirlemiskaugus oma tähest peetakse eluvormide esinemiseks sobivaks tsooniks
Samuti teatud kui Saturn VII. Selle avastasid William Cranch Bond, George Phillips Bond ja William Lassell aastal 1848. See on silma paistnud enda korrapäratu kujuga, kaootilise pöörlemise ning enda käsna taolise välimuse pärast. Nime sai Hyperion järgi, keda tuntakse kui valguse jumalana. See on saturni kaaslane ning massiks on 0,5584*10astmes 19 kg. Enceladus On suuruselt kuues Saturni kaaslane. Selle avastas 28.augustil 1789 aastal William Herschel, kui kasutas enda uut 1.2 m teleskoopi, mis oli tol ajahetkel suurim..Selle diameter on 500 kilomeetrit. 91% on seal vett.
Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki? Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 31. Kirjeldage saua, kvadranti, teleskoopi. Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist, lugemisseadisest, visiirist ja loodulist. Nurkkõrgus asub kvadrandist allarippuva loodi abil. Teleskoop optiline instrument, kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Suurendavad kaugete objektide nurkmõõtmeid ja näivat heledust. Koosneb läätsedest ja peeglitest, objektiivist, fookusest, okulaarist. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilistel
· Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga. · Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära. · Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest. · Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris, venemaal. · Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter. · Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. · Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. · Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. · Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe
Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende vaatlemiseks on tarvis suurt teleskoopi. ( 4; lk.30 ) 6 TÄHEPARVED Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. ( 4; lk.30 ) TEISED GALAKTIKAD Kui Fernando Magalhaes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeani jõudis, märkas ta
kärjetaolise struktuuri uurimine .Vähe on sellel galaktikaid, ja ainult õnnelik juhus - suure tühiku sattumine pildi keskele lubas struktuuri tuvastada. Avastatud struktuuri täpsemaks uurimiseks oli tarvis spetsiaalvaatlusi maailma võimsamate teleskoopide osavõtul. Juhindudes akadeemik Jaan Einasto soovitustest, alustasid 1983. a. ameerika astronoomid Lapparent, Geller ja Huchra spetsiaalset vaatlusprogrammi. Kasutades neljameetrist teleskoopi ning häid spektraalaparaate, mõõtsid nad 4000 galaktika kaugused varem välja valitud ribades. See pole viimane sõna. 1995. a. lõppes teine, veel suurem projekt Las Campanas'e observatooriumis Tsiilis. Seal tehti diagramm rohkem kui 26 000 galaktikast. Toome ühe viilu sellestki uuringust. Ettevalmistusel on veelgi ulatuslikumad programmid, eesmärgiks rohkem kui miljoni galaktika "ruumi panemine". Aga põhiline on näha juba praegu. Galaktikate
Vaid väiksearvuline seltskond teisitimõtlejaid kahtlustas, et kompaktsed raadiokiirgusallikad on galaktikavälist päritolu. Üks raadiokiirguse allikas, kataloogitähisega 3C 48, äratas iseäranis suurt tähelepanu, sest Inglise astronoomid näitasid täpsete raadio-interferomeetriliste mõõtmiste abil, et see on eriti kompaktne - nurkläbimõõduga alla ühe kaaresekundi. Samas oli tegu väga intensiivse allikaga. Kasutades viiemeetrise läbimõõduga Palomari teleskoopi, leidsid USA astronoomid 1961. aastal lõpuks ka 3C 48 optilise vaste - selleks osutus tuhm, 16. tähesuurusega tähesarnane objekt. Esimeste spektrite saamise järel hämming ainult süvenes, sest neis leidus selgeid laiu kiirgusjooni, mille asukoht ei ühildunud ühegi keemilise elemendi teadaoleva spektrijoonega. Pärast põhjalikku uurimist jõudsid USA astronoomid eesotsas maineka Alan Sandage'iga järeldusele, et tegemist on iseäraliku, raadiolaineid kiirgava tähega
kujutise radiaalse venituseta) teleskoobisüsteem ehk Schmidti kaamera (Lisa 3). Eelmise sajandi algupoolel tõusis päevakorda uue ülevaate saamine kogu taevast selle pildistamise teel ning atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure vaateväljaga teleskoopi, kuid geomeetrilise optika seadustest tulenevalt moonduvad pöördparaboloidikujulise peapeegli vaatevälja tsentrist kaugemal asetsevad objektid väljavenitatuteks. Seda nähtust nimetatakse koomaks. Schmidt mõtles välja, kuidas eemaldada selline sfääriline aberratsioon. Selle saavutas ta erilise kujuga korrektsioonplaadi asetamisega teleskoobi peapeegli ette. See kujutas endast õige vähe tasapinnalisest erinevat klaasplaati, mille
planeedi tahke südamiku mass on väiksem kui seni hinnatud. Üldlevinud teooria järgi moodustus Päikese ümber tiirelnud gaasi- ja tolmupilves esmalt planeedi kivine südamik, millele ajapikku gaasikiht ümber kogunes. Teine võimalus on, et planeedi südamik ja atmosfäär tekkisid enam-vähem ühekorraga, kuid sel juhul peab südamik olema jäänud suhteliselt väikeseks. Nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Saturn oli vastasseisus 10. veebruaril, kuid kevade poole on vaatlustingimused isegi soodsamad. Juba õhtul on planeet kõrgel taevas, kus atmosfääri segav mõju on väikseim. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad
saab kaugeid objekte lähemale tuua. See juhuslik avastus tekitas Galileos huvi. Ta asus asja oma tavapärase põhjalikkusega uurima, töötas läbi erinevate klaasitüüpide kumerusi ja kooslusi ning arvutas täpsete matemaatiliste valemite abil välja nende erinevate kumeruste ja koosluste visuaalsed tulemused. 1609. aasta 21. augustil oli ta viimaks valmis ajaloo esimest teaduslike meetoditega valmistatud teleskoopi demonstreerima. Sõpradest ja austajatest ümritsetud ronis ta Veneetsia kampaniili (kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn) tippu. Seal lubas ta kõigil järgemööda vaadata läbi oma ,,maagilise suurendusklaasi". Galileole hakkas sadama ohtralt teleskoobi tellimusi. Kuid Veneetsia doodzile kinkis ta selle niisama. Doodz vastas samasuguse heldusega ja käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus ümberarvutatuna üheksakümne tuhande kroonini
kraadi kaugusel. Kuuvarjutus on võimalik 23 päeva vältel, sest Kuu ei tohi olla ekliptikast mitte üle ühe kraadi kaugusel. Kuu faaside vahelist perioodi nimetatakse sünoodiliseks kuuks ajavahemik noorkuust noorkuuni on 29,531 päeva. Kuuvarjutused korduvad 18 aasta 11 päeva ja 8 tunnise perioodi järel. Päikesevarjutuse perioodiks on 54 aastat ja üks kuu. Päikese vaatlemisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutada ei tohi binoklit või teleskoopi. Kõige parem on varjutuse vaatamiseks kasutada tumedat valgust näinud fotofilmi või keevitaja kaitseprille. Tahmane klaas ei sobi vaatamiseks, sest tahmakiht sellel on ebaühtlane, mistõttu on ka kaitse nõrk. Kokkuvõte Pean tunnistama, et mul oli väga huvitav seda ettekannet teha. Kuigi mulle ei ole kunagi päiksesesüteem ja planeedid kui selline väga huvi pakkunud, siis nende kohta rohkem infot leides, muutus see kõik kaasahaaravaks. Minu lemmikplaneediks kujunes Mars, mis oma
gravitatsioonivälja, mängib ta olulist rolli Päikesesüsteemi väiksemate kehade (asteroidide, komeetide) liikumises. Osad on sunnitud kohale jääma, teisi lennutatakse erinevates suundades laiali. Jupiter on nagu hiigeltolmuimeja, mis puhastab lähikosmost prahist. Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on neist teada ligi 63. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks. Need avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusid lihtsalt nimede Jupiter I, II, III ja IV järgi, alles 19.sajandi keskel anti neile praegused nimed. Ganymedes on meie Päikesesüsteemi suurim kuu see on suurem kui planeet Merkuur. Ganymedesel on ainukese kuuna oma magnetväli, tema jäine pind on kaetud kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga. Europa jäise pinna all võib eeldatavasti
Nad läheva ühe mudeli üle kaklema ning lõhuvad selle ära. All astuvad sisse Galilei ja mõned ülikooli professorid. Õuemarssal on väga huvitatud uuesti instrumendist ning ka tähtedest. Filosoof ja matemaatik asuvad Galileiga ägedalt vaidlema, et kas siuksed asjad nagu planeedid on üldse olemas ning kui on siis peab nel ka olema mingi tugipunkt (kristallsfäärid). Galilei tahab ümberlükata tosinkond raamatut nende kohta ning palub, et mehed usaldaksid oma silmi ning teleskoopi vaataksid. Selleks neil kahjuks aega ei jätkunud ning Medicil tuli minna õueballiks ettevalmistusi tegema. Ainsaks plussiks oli see ,et tema kõrgus ajab asjad nii, et nende maa suurim astronoom härra paater Christopher Clacius, Rooma paavstliku kollegiumi peaastronoom asuks Galilei väiteid viivitamatult uurima. Galilei jätkab oma uurimisi isegi katkust hoolimata. A Varahommik. Galilei istub pingil pikksilma juures oma ülestähenduste kallal. Virginia astub sisse, reisipaun käes.
tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri
kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid, 1610a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. 3. Mida võimaldab astronoomile telskoobi kasutamine? Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 4. Kuhu rajatakse kaasaegseid observatooriumid? Miks?
annaabi.ee 
