1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed.
keelt väga hästi. Oluline on grammatilise tõlgendamise juures, et seadusandja arvestab õigusnormi kirjapanekul nende keelereeglitega, mis antud ajahetkel kehtivad. Teine oluline asi on see, et sõnade tähendus aja jooksul muutub, seetõttu peab seaduses eksisteerima mõiste kirjeldus. Lisaks eelnevalt kirjeldatavale õiguskeele tõlgendamisele litereerimisele eksisteerib veel süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, mis tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste otsimine või nägemine. Oluline on siin normide loogiliste ja funktsionaalsete seoste otsimine. Perekonnaseaduses on õiguskeel küllaltki üheselt mõistetav ning õiguskeele nõuded vastavas seaduses on täidetud. Õigusnormides kasutatav keel on täpne ja litereerimise kohalt väga korrektne. Üksikasjalikult on välja toodud nõuded perekondlike suhete loomisele ja katkestamisele. Seadusandja on pööranud olulist tähelepanu paljudele elulistele asjaoludele ning viinud need
vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline 2) ajalooline Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad
Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. 26. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) 27. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õgustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Süstemaatilis-loogilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaalis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. 28. Ajalooline tõlgendamisviis Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist
on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline 2) ajalooline Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 4.3.3
Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusetähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võõtes abiks grammatikareeglid. Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga. On nii juriidiliste materjalidega tutvumine kui ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused
Grammatilise tõlgenduse hädavajalikuks eelduseks on keele reeglite hea tundmine. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nim. mõistete killunemiseks. Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Kasutatakse legaaldefenitsioone kuna mingil sõnal võib igapäeva elus olla laiem tähendus kui juriidilises mõttes. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine See tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sõna mõte selgub alles seoses muu tektsi osaga. Õigusnormid: täielikud ja mittetäielikud. Viimased omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas ja õiguse harus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funtsionaalsed seosed.
- Õigusrikkumise objektiivne koosseis – aktiivne tegu või tegevusetus. Teema 8. Õiguse tõlgendamine. 1) Õigusliku tõlgendamise olemus. Õiguslik tõlgendamine seisneb selles et õiguse rakendaja teeb endale selgeks õigusnormi sisu ja mõtte. 2) Tõlgendamise viisid. Grammaatiline tõlgendamine – õigusteksti uurimine, võttes abiks grammatikareeglid. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – õigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Ajalooline tõlgendamine – välja selgitamine, kuidas sai normi mõttest aru ajalooline seadusandja. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine – välja selgitamine, millist eesmörki teenib norm, milline on normi mõte õldiselt. 3) Lüngad õiguses ja nende ületamine. Lüngad õiguses esinevad sellepärast, et elu on dünaamiline, ja seadusi peab kogu aega täiendama ja parandama, vaid ei jõua
" 12. Tõlgendamise klassikalised meetodid Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistus- materjale. Teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline
1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. 10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed.
1) Grammatiline – kõigepealt uurida normi teksti, võttes appi grammatikareeglid, nt sõnade tähendused ja lauseehituse, legaaldefinitsioonid. Filoloogiline ehk keeleteaduslik, seletab akti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ja lauseehituse. Oluline on juriidiliste terminite tundmine 2) Süstemaatilis-loogiline – õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga, näiteks täielikud ja mittetäielikud normid. Normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, harus. Edasi normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kasutatakse loogikavõtteid – loogiline analüüs. 3) Ajalooline – ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine, mida normilooja öelda tahtis. Normatiivakti loomise ajalugu
Grammatiliseks tõlgendamiseks tuleb tunda keelereegleid, spetsiifilisi väljendeid. Kontinentaalses süsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne lähtekoht mõtete avamisel, seab piirid tõlgendamisele endale. Mõisted võivad aja jooksul killuneda e tähendust muuta mõistete killunemine. Sellega tuleb arvestada. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Selle abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kõige selle aluseks on tõlgendatavate normide tekst. Süstemaatilis-loogilisse tõlgendamisse kuulub ka selle loogiline pool - mõtteline protsess, mille käigus
Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga (nt normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega). Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Ajalooline tõlgendamine - Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja
See on riigivõimu monopol. Õigusriigis lahendab vaidlusi vaid riigi organ (rakendab vaid kohus). See tähendab õigusnormis antud sanktsiooni kehtestamist/realiseerimist. Kohtuotsuse tegemine ongi õiguse rakendamine! subsumeerimine eluliste asjaolude võrdlemine õiguslike asjaoludega. 14. Õiguse tõlgendamine · grammatiline e keeleline tõlgendamine - tuleb uurida ôigusnormi teksti, vôttes abiks grammatikareeglid · süstemaatilis-loogiline see tähendab ôigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sôna môte alles seoses teksti muu osaga. Eespool käsitledes ôigusnormi liike oli mainitud: selgitavaid, viitavaid, kitsendavaid ôigusnorme. Mittetäielikud ôigusnormid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis- loogilise tôlgendamise abil selgub üldnormi môte seoses teiste normidega vôi koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-
Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru
Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 1995, lk 81). 6 See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga (nt normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega). Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus (Ibid, lk 82). 3
õiguslike tagajärgede vahel. Konsumtiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? A) Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusesättest B) Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. C) Ajalooline tõlgendamine- see on subjektiivne tõlgendamisteooria.Tõlgendamise eesmärgiks võib olla välja selgitada millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. D) Objektiiv-telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegi- tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem
Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava 32 normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv- teleoloogiline- Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas
annaabi.ee 
