Tulemused on laiendatavad organisatsioonile tervikuna ja ajas võrreldavad. Näiteks: kui paljud töötajad on teadlikud ettevõtte eesmärkidest? Kvalitatiivsed meetodid – sisuliselt uue teadmise otsimine Eesmärgiks saada võimalikult terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid seiku. Võimaldavad laiapõhjalise informatsiooni kogumist, näiteks osalusvaatlus, vaba intervjuu, rühmavestlus, autobiograafiline analüüs jne. Tulemused ei ole arvulised vaid tekstilised. Näiteks: kuidas tõlgendavad töötajad ettevõtte põhiväärtusi? Vaatlus 6 Info kogumine toimub uuringuobjekti vaatlemise teel loomulikus keskkonnas ja tegevuses tulemuste süstemaatilise registreerimise kaudu. Selle meetodi kasutamine eeldab seda, et sündmused peavad olema vaadeldavad, toimuma küllalt tihti ja peavad aset leidma küllalt lühikese perioodi jooksul. Küsitlus
Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st. kui palju kasutatakse nd varianti normikeelse nud variandi asemel). Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev. Piirajad sotsiaalsed faktorid(klass, sugu, vanus jne), keelelised faktorid(häälikute asend sõnas, rõhk), situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Sotsiaalsed võrgustikud mõjutavad, kuidas keelt kasutatakse-oleneb võrgustiku tugevusest/tihedusest/sagedusest/mitmeke sisusest(nt sugulased võivad omavahel olla ka sõbrad). Regionaalsed variandid oma murded ja murrakud ehk vastand normikeelele. REGISTER Situatiivne variant on kommunitiivne situatsioon, mis erineb ühiskonnast ja seostub kindlate keeleliste joontega.
Riskianalüüs Internetiühenduse tõrked Elektri katkestusega tekkivad probleemid Serveri hooldustöödest tingitud katkestused Andmete sisestamisel võib tekkida vigu, mis võivad põhjustada segadust raamatu leidmisel / töötaja sisestamisel tekkivad vead 17 4. IS Nõuded 4.1 IS funktsionaalsed nõuded Laenutusprogrammis kasutatakse nii tekstiliste kui ka arvandmete sisestamist. Tekstilised andmed on raamatute nimed, autorid ja märksõnad, mis sisestatakse otsingu teostamiseks. Samuti on tekstilisi ja ka arvandmeid vaja sisestada kataloogimisel ja lugejate ankeetide koostamisel. Veel läheb neid vaja statistika tellimisel. Arvandmed on inventarinumbrid, ilmumisaasta, vöötkood ja UDK indeks. Lisaks on arvandmed lugejanumber ja lugejate telefoninumbrid. Lisaks on vaja arvutile vöötkoodi lugejat, mis tunduvalt lihtsustaks laenutusprotsessi. 4
-sisu ja struktuur (hindamine ja hävitamine, korrastussüsteem) -juurdepääsupiirangud (teatmestu, ainese keel, füüsiline seisund, õiguslik staatus, juurdepääsutingimused, autoriõigused). Sarjade järjestamisel nimistus paigutatakse · Ettepoole üldisema sisuga sarjad · Tegevuse eemärke käsitlevad arhivaalid ettepoole eemärkide saavutamisest kajastavatest arhivaalidest · Kronoloogiliselt varasemad sarjad ettepoole hilisematest · Tekstilised arhivaalid ettepoole mittetekstilistest arhivaalidest. Säilikud tähistatakse nimistu piires. Nimistusse võib täiendavalt märkida säiliku tüübi, formaadi ja muid arhivaalide füüsiliseks haldamiseks vajalikke andmeid. Nimistule lisatakse: -tiitelleht -sisukord jne Nimistu vormistatakse kahes eksemplaris. Nimistu näidise koos näitliku · Arhiivimoodustaja kirjelduse · Arhiivi kirjelduse · Sarja kirjeldusega 7 Leia www.ra
MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna MapInfo tabelis on nii graafilist, kui tekstilis-numbrilist infot, on kasulik seda vaadata eri viisidel, valik sõltub konkreetsetest vajadustest. MapInfos on viis erinevat tööakent: 1. Tabeliaken (browser) andmete esitus tabeli kujul, tabeliakna kaudu näidatakse objekte iseloomustavad tekstilised ja numbrilised andmed; 2. Kaardiaken (mapper) kaardi graafiline kujutis; 3. Kujundusaken (layout) kujundus paberväljatrükis; 4. Diagrammiaken (grapher) tabeli esitus diagrammina; 5. Piirkondadeks ümberjaotamise analüüsi-aken (redistricter) 10 võimaldab läbi viia objektide grupeerimise meetodil põhinevat (nn what-if) analüüsi. (Hurt, 2007) 11 IDRISI Kilimanjaro
koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti muud võrgustikud • kaardi korrektsioon • kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: • kaardi nimi • kaardi väli • leppemärgid, legend • kaardivälised kirjed: kaardi tootja, kaardi alusandmete (aerofoto), tootmise kuupäev, kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg, kaardi trükkimise kuupäev, kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) • kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda.
c)ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti d) muud võrgustikud 5. kaardi korrektsioon 6. kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: 1. kaardi nimi 2. kaardi väli 3. leppemärgid, legend 4. kaardivälised kirjed: kaardi tootja kaardi alusandmete (aerofoto) tootmise kuupäev kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg kaardi trükkimise kuupäev kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) 5. kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart ehk kartogramm - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 4
veidi ümber ja kohendas ning paiskas trükki Oskar Kallas (1868-1946) Õppis TÜ-s klassikalist filoloogiat; kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina; Õppis Helsingi ülikoolis; kaitses ka doktoriväitekirja folkloristikas; Tegi välistöid keelesaartel; Korralda EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; ERM-i rajaid; EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis. Eiseni ja Hurda loomingus on tekstilised kogumised, kuid Kallasel on viise(noodid + tekst + fotod + helisalvestised). Folkloristika kui teadusharu kujunemine: rahvusvaheline taust The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878); American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888); Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898); Meetodid ja koolkonnad
· tekstuaalsus- tekstilisus kui mõnevõrra protsessuaalne kui ka teksti parameetreid kandev nähtus, ntk kui rääkida filmist, siis räägime tekstilisest selles mõttes, et tal on tekstitunnused olemas · tekstuaalsed tähendused(vs keelelised tähendused) kontekst/kontekstuaalsus · kontekst: kultuurisituatsioonilised piirangud, mis piiravad kõneakti. Igal situatsioonil on teatud mõju tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused) intertekst/intertekstuaalsus põhiline kultuurimehhanism, millega iga kultuur tohututes tekstides korda loob olulised ebaolulistest välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt · intertekst- omavahel dialloogis olevate tekstide rohkem või vähem abstraktne tervik tähendus · 4 tähendustasandit: 1) referentsiaalne tähendus- lugu ja dieginees
4. Kategooriate omavaheline suhestamine ning analüüsi kirjapanek. Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt. Kvalitatiivses analüüsis ei kasutata arvulist argumenteerimist (enamik..., vaid üks..., pooled...). Kuna kvalitatiivse uurimuse puhul on tegemist mitte-tõenäosusliku valimiga, siis arvuline argumentatsioon ei lisa valiidsust. DOKUMENDID JA TEKSTIANALÜÜSI MEETODID Dokumentide tüübid: · Tekstilised, visuaalsed, kombineeritud · Loodud avalikuks või privaatsena · Formaalsed ("ametlikud") ja informaalsed (nt igapäevased sisematerjalid) · Avaliku või piiratud ligipääsuga · Primaarsed ("pealtnägija" positsioonilt), sekundaarsed (vahendatud), tertsiaarsed (bibliograafiad, indeksid jms) Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs
17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme kasutades alamosa UML klassidiagrammide notatsioonist Üks võimalik alternatiiv oleks dokumenteerimine ORM (Object-Role Modeling) mudelite abil (http://www.orm.net). Andmemudelite tüübid:
Igal taktil arvestatakse kõikide Graafilised ............ puudumisega antud sõlmes sisenditega, arvutatakse uued olekud ja väljundid Tekstilised end module Üleminekud (transitions): Kasutatakse süsteemi ning alles siis tehakse siire.
sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest Martin Ehala Eesti ühiskonna etnolingvistilise vitaalsed probleemid, emakeeleõpetus. Keelekasutuse uurimine ja tekstianalüüs Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi
· Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. Järelduste tegemine: · alguses kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse seletada, miks on keelekasutus erinev · Seletamiseks kasutatakse sotsiaalseid ja keelelisi faktoreid, mida nimetatakse piirajad (constraints). Tavaliselt koondatakse piirajad 3 rühma: sotsiaalsed piirajad: klass/kiht/seisus, sugu, vanus, suhtlusvõrgustik; keelelised piirajad; situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid Keelekasutus ja sotsiaalne kiht: Keskne mõiste on klass/sotsiaalne kiht (paiknevad hierarhiliselt) Sotsiaalne kihistumine viitab sellele. Lääne industriaalühiskonnas on eri hierarhia-astmel eri klassid. Teistes nt kastid, seisused jms. Mingid variandid on kasutusel enim kõrgema klassi kõnelejatel ja teised madala klassi kõnelejatel. Klass määrab, kellega on inimestel igapäevased kontaktid ja püsivamad suhted. Klassiga seotud markerid
Kuuldud tekstist sisu; lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe väljendab end rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel. suhtlusolukordades selgelt Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia ja arusaadavalt koolis, eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja avalikus kohas, ainetekstide sisu ümberjutustamine. eakaaslastega, Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende täiskasvanutega suheldes; usaldusväärsus. Fakt ja arvamus. esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi; Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega. väljendab oma arvamust, Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, annab infot edasi selgelt ja avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega ühemõtteliselt;
tingimused. Järelduste tegemine on kaheosaline. Alguses lihtsalt kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse vastata, miks siis ikkagi on keelekasutus erinev. Seletamiseks kasutatakse 7 faktoreid, mida nimetatakse piirajad (constraints). Tavaliselt saab need faktorid koondada kolme rühma: sotsiaalsed faktorid, keelelised faktorid ja situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Keeleliste piirajate all vaadeldatakse nt mingile elemendile eelnevaid ja järgnevaid häälikuid, vastava sõna asendit lauses, rõhulisust, seda, kas sõna kannab uut või vana infot jne. Stiili all mõeldakse tavaliselt skaalat argisest ametlikuni, aga ka tekstitüüpi, 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel Keelevälised/sotsiaalsed parameetrid, mida sotsiolektide uurimisel arvestatakse, koonduvad 4 sotsiaalse piirajarühma ümber:
tabeli ja veerunimede puhul ei tohiks tühikuid kasutada, aga kui seda on ikkagi tehtud, siis tuleb see nimi panna kantsulude vahele N: [eesti artistid] Andmete filtreerimine Filtreerimise abil saame päringule anda täpsustavaid parameetreid, näiteks soovime andmebaasist saada ainult 2009 aasta albumeid. Kasutame selleks WHERE klauslit. ? 1 SELECT * FROM albumid WHERE aasta=2009; Kasutatavad võrdlusoperaatorid on täpselt samad, mis igal pool ning tekstilised väärtused tuleb ikka jutumärkidega lisada. Siinkohal on SQL keel täiendatud kolme operaatoriga: BETWEEN - vahemik NOT BETWEEN - vahemikust väljas LIKE - sarnased NOT LIKE - ei ole sarnased IN - mitme väärtuse lisamiseks Võtame näiteks kõik kirjed, mis jäävad aastate 2010-2013 vahele. ? 1 SELECT * 2 FROM albumid 3 WHERE aasta BETWEEN 2010 AND 2013; 4 Või võtame välja näiteks kaks artisti - 50 Cent ja Jamelia. ?
Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_) sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed murdarvud (double) - komaga arvud, kusjuures koma tähistatakse punktiga ? 1 7 Pane tähele, et arve ei lisata jutumärkide vahele! Muutujate väljastamine Muutuja väärtuste kuvamiseks kasutame PHP funktsiooni echo
Kohaliku traditsiooni seisukohalt on „Libahunt“ tuntum, kuid väljaspoolt on tuntuim just „Tuhkatriinumäng“. 1968 (1980) Paul-Eerik Rummo „Pseudopus“ – on võetud Oidipuse müüt ning eriti radikaalselt peapeale keeratud. Selle näidendi puhul toimub demütologiseerimise printsiibil näitamine, kuidas midagi ei ole. Telenäidendi tulemist näeme jõulisemalt just lasteetenduste poolt. Algselt on nad olnud siiski mingid tekstilised, kuid loomulikult jõuavad nad enne telesse ja siis alles raamatuna. Enn Vetemaa „Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus) – ruum on modelleeriva tegevuse aluseks. Selles näidendid on tegelaskond eksperimendi käigus isoleeritud ruumis. 1977 Jaan Kaplinski „Neljakinginapäev“ – Vanade tekstide väljatulemine on siin isegi mingi ristlainetus. Antud näidend on
■ kerge eri situatsioone läbi mängida 110. HTTP protokoll. ● Üldlevinud ● Kerge kasutada ● Kerge testida ● Sobib peaaegu igale poole ● Palju töövahendeid Oma formaadid ja piirid. 111. HTTP päring HTTP päring koosneb päringust, päistest ja andmetest. Päised on tekstilised nimi:väärtus paarid , mille lõpetab tühi rida. Andmed saadetakse ainult osade päringute puhul (näiteks POST). Näide: Reavahed on olulised, selge algus ja lõpp. 112. HTTP vastus HTTP vastus koosneb vastusest, päistest ja andmetest (dokumendist).
isikliku vaatenurga esitamist; tähtis on loetu sisukas ning süsteemne edasiandmine. Uurimistöö tunnused on seevastu just originaalsus, uudne käsitlus ja uue teadmise loomine, mida ilma andmeteta teha ei saa. Andmetega seoses kerkib hulk probleeme. Kust andmeid saab? Mis nendeks üldse olla võib? Kuidas hinnata andmete kvaliteeti? Püüan nendele küsimustele vastata. Andmeid võib olla mitut liiki arvandmed, tekstilised dokumendid, pildid, audio- ja videomaterjalid. Ühes töös võib kasutada üksnes ühte liiki andmeid, nt ainult arvandmeid või ainult vallavolikogu istungite protokolle. Samas võib neid kombineerida, nt lõimida ühte töösse valla/linna sotsiaalmajanduslikku statistikat ning valla/linna eelarve menetlemist käsitlevaid volikogu protokolle. Teise näitena sama teema kohta võib volikogu eelarvemenetlemise dokumente täiendada elanike tänavaküsitlusega eelarve prioriteetide kohta
andmestikku saab vaadelda kahes režiimis: 1. andmeleht (data view), millel paikneb andmestik. 2. andmekirjeldusleht (variable view), millel paikneb andmestiku kirjeldus. 1.1. Tunnuste defineerimine Name– tunnuse nimi: algab tähega, ei tohi lõppeda komaga, ei tohi kasutada tühikuid ja spets. sümboleid: - ! ? ‘ *, nimi ei tohi sama tabeli piires korduda. Type– andmete tüüp. Ei kajasta tunnuse tegelikku tüüpi, sest enamus andmeid (ka tekstilised) sisestatakse numbritena kodeeritult. Width– maksimaalne kohtade arv sisestatavas arvus/tekstis. Decimals– komakohtade arv. Label– tunnuse kirjeldus (pikem nimi, lubab sisestada tühikuid ja erimärke). Values – väärtuste kirjeldused. (nominaalsed ning järjestustunnused) !Et näha andmelehel sisestatud koodide asemel nendekirjeldusi, vali: View/Value Labels Missing– puuduvad väärtused. Kuigi tühje lahtreid tõlgendatakse SPSS puuduvate
ehitatud, missugust informatsiooni kasutaja võib saidilt leida (või missugust informatsiooni sellel ei leidu vältimaks alusetuid ootusi), millistes keeltes on saidi sisu, jne. Saidi ülesehitusest annavad ettekujutuse sisukord, register, sisukaart ja teised sarnased orienteerumisvahendid, mis on abiks ka saidil orienteerumisel ja navigeerimisel. Kasutada võib hõlpsasti hoomatavaid visuaalseid viiteid, näiteks lehtede erinevad taustad sisu eristamiseks, või tekstilised viited näitamaks gruppe, millesse antud sisuelement kuulub, mis on olulised ka kontekstis orienteerumiseks. Kuuluvuse selge tähistamine. Elementide grupi puhul peab kasutajale olema arusaadav, millised sisuelemendid gruppi kuuluvad. Selleks saab kasutada sobivaid tekstilisi või visuaalseid deskriptoreid, mis aitavad gruppi kuuluvaid sisuelemente ära tunda. 2.4.5 Kvaliteetne sisu Järjekindlus. Järjekindlus on väga levinud metapõhimõte kvaliteedi tagamiseks,
annaabi.ee 
