Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus
Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi..................................................................10 Tühistamishagi.........................................................................................................10 Tegevusetushagi.......................................................................................................10 Apellatsioonikaebus.................................................................................................11 Teistmine..................................................................................................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11 Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne...................................................12
35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad
materiaalõigust ebaõigest kohaldanud või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kaebus ise esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 38. Jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) (1) Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. (2) Teistmise alused on järgmised: 1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; 2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust
консультант nõustaja обжалование edasikaebamineправо обжалованияedasikaebamise õigus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator Пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine УПРОЩЁННЫЕ ПРОИЗВОДСТВАlihtsustatud menetlused письменное производство с согласия сторон kirjalik menetlus poolte nõusolekul письменное производство по назначению суда kirjalik menetlus kohtu määramisel простое производство lihtmenetlus документальное производство dokumendimenetlus
481. documentary evidence dokumentaalsed asitõendid 482. physical evidence asitõendid 483. inspection vaatlus 484. substantive resolution (decision) sisuline lahendamine 485. court ruling kohtumäärus 486. interim judgment vaheotsus 487. partial judgment osaotsus 488. expiry of the term to appeal kaebetähtaja möödumine 489. enforcement procedure täitemenetlus 490. review teistmine 491. jurisdictional disputes- pädevusvaidlus
RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt. Asjaolude muutumisel), selleks peab olema Riigikohtu luba. ASJAÕIGUS on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus
tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Osundatud põhimõtted (printsiibid) kehtivad mitte ainult seaduste, vaid ka kõigi teiste üheliigiliste õigusaktide suhtes: üldakt; üksikakt üksikakt; määrus määrus, korraldus- korraldus jne. NB! Kohtutel ei ole normiandmise õigust, mistõttu nende otsuste osas toimiivad hoopis teised põhimõtted (appellatsioon; kassatsioon; ka kohtuvigade parandus ning teistmine). 23 Probleeme võib praktikas tulla küsimusega, kas uue seadusega on tahetud tühistada ka eelmise seaduse alusel madalamajõuliste õigusaktidega (nt. VabariigiValitsuse rakendusmäärustega) antud täpsustavaid eeskirju, kui seda pole uues seaduses sätestatud expressis verbis. Sellisel juhul tuleb rakendusaktide osas analüüsida, kas nende õigusnormides reguleeritud õigussuhted on sattunud sisuliselt uue seadusega vastuollu või mitte
Sõnasõnaline ehk adekvaatne (mehe ja naise vaheline abielu) Kitsendav või laiendav () o Juriidilise tähenduse järgi Ametlik ehk ofitsiaalne normatiivne; kasuaalne ehk kohtulik (tegelevad kohtud, konkreetse juhtumi kontrollimine; seletuskiri) Mitteametlik (igaüks võib tegeleda juriidilist tähtsut pole ntks õppejõud loengus). Isikliku seisukoha väljendamine. Teistmine uute asitõendite tekkimisel Riigikohtus kaasuse uuesti arutamisele võtmine. Riigikohtu lahendid õigusnormide selgitamisel on ametlik tõlgendamine. o Tõlgendusvõtete järgi Grammatiline ehk keeleline (nii nagu kirjutatud, nii tuleb ka aru saada) Kuritegu on ühtlasi kuri tegu (materiaalse vara lõhkumine), kuid kuri tegu ei pruugi olla kuritegu (sõbra saladuse väljarääkimine)
Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Teistmine protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbivaatamine. 1. Sotsiaalne norm ja selle tunnused, funktsioon, liigid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides, eeskätt sotsiaalne kohustus.
Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, aluseks olnud teine kohtuotsus või määrus, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. 2
Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, aluseks olnud teine kohtuotsus või –määrus, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. 2
balti eraõigus); rooma õiguse retseptsioon; kaasus (ld: casus), ingl: case (case law); pretsedent; õiguse üldised printsiibid; prejudikatiivne õigus, kasuism; õigusloome allikas; pretsedendid ehk prejudikaadid; tuntud juristide kommentaarid, USA näidiskriminaalkoodeks; ratio decidendi, obiter dictum (obiter dicta), stare decisis; prejudikaatide siduvus: ratio decidendi < > ratio legis, kasuistlik norm, õiguse analoog, teistmine, kohtuvigade parandus, apellatsioon (apelleerima), kassatsioon (kasseerima), sõltuvus - doktrinäärne, ametlik (ofitsiaalne); voluntaristlik suvaõigus, diskretsioon, tõkend, kvalifikatsioon; kohtuistungi protokoll, kohtu liikme eriarvamus. 38 TEEMA II. ÕIGUSSUHE § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid P.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste
vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud maakohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule (TsMS § 701). TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendi vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 2 on teisitmismenetluse algatamise alused: - lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama;
Euroopa Kohus Iga liikmesriigi esindaja (27 kokku Estist Uno Lõhmus alates 11. maist 2004) + 8 kohtujuristi. Valivad liikmesriikide valitsused konsulteerides nn vanematekoguga. 6 aastat (vahetuvad iga 3 a) Tegevus: 13 Eelotsusetaotlused Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi Tühistamishagi Tegevusetushagi Apellatsioonkaebus Teistmine Üldkohus Iga liikmesriigi esindaja (27 Eestist KÜLLIKE JÜRIMÄE 11. 05. 2004. ). Valivad liikmesriikide valitsused konsulteerides nn vanematekoguga. Liikmete ametiaja pikkus 6 aastat (vahetuvad iga 3 a) Tegevus: hagid, mis on esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale (mis on neile adresseeritud või mis neid otseselt ja
(kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitemenetlus. 53 Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) – võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritanud pettuse või ähvardusega. Neljandaks – jõustunud kohtuotsus. V. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE 1. Haldussund 1.1 Haldussunni mõiste.
taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitementlus. Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõenid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritauud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________
taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitemenetlus. Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord arutusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõendid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema 8. HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE
Menetluse lõpetamine - § 43. Menetlus lõpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega ( kui menetlusosaline ei esita tõendit või kui taotleja jääb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga. Jõustunud haldusakt kuulub täitmisele. Kui ei täida siis tehakse täitementlus. Menetluse uuendamine HMS § 44. (teistmine) - võetakse veel kord aritusele ja otsustamisele juba jõustunud haldusakt. HMS § 65 III . Teine asja uuendamise alus on see kui ilmnevad olulised tõenid, mis ei olnud enne teada. Kolmandaks, kui toiming on sooritauud pettuse või ähvardusega. Neljandaks jõustunud kohtuotsus VIII teema HALDUSSUND JA HALDUSTÄIDE ________________________________________________
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kaebus ise esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Teistmismenetlus - Kohtuotsuse seadusjõud (ja õiguskindlus) versus õiglus (sisuliselt õige kohtulahend) - Sõna "testmine" (teistav või teistetav kohtuasi) - Teistmine = jõustunud kohtulahendi tühistamine ja slle lahendiga päädinud kohtuasja "taasavamine". Seega 13.ptk pealkiri võiks ka olla_ "kriminaalasja teistmismenetlus" - Täna de lege lata ainus erakorraline o Minevik: kohtuvigade parandamise menetlus o Suur individuaalne konst kaebe menetlus? o Austerlastel: (vt kohtumenetlus 2008, lk 268) Nichtigkeitsbeschwerde zur Wahrung des Gesetzes
annaabi.ee 
