TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodüna...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEAD...
Newtoni I ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. . Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Impulsi jäävuse seadus igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõlt...
Lahknemisseaduste rakendusvõimalused 1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari seisund, mille puh...
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv ...
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajava...
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga...
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu ...
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 2: 1. Sõnasta Mendeli esimene seadus. Joonista skeem ristamise kohta ja esita genotüübiline lahknemine sümboolika abil? Monohübriidsel ristamisel annavad homosügootsed vanemad vaid heterosügootseid järglasi, kes on genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühesugused. 2. Sõnasta Mendeli teine seadus. Joonista skeem (Punnetti ruudustik) alleelide lahknemise kohta ja esita geno- ning fenotüübilise lahknemise suhted domineerimise korral sümboolika abil? Heterosügootide (F1 järglaste) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Geenide avaldumine: ¼ AA + 2/4 Aa + ¼ aa g 1:2:1 f 3:1 3. Sõnasta Mendeli kolmas seadus. Joonista skeem (Punnetti võrgustik) tunnuste lahknemise kohta dihübriidsel ristamisel ja esita geno- ning fenotüübiline lahknemine sümbo...
NEWTONI ESIMENE SEADUS Vastastikmju puudumisel liigub keha htlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus tleb, et vastastikmju puudumisel vi vastastikmjude kompenseerumisel on keha kas paigal vi liigub htlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts - nhtus, kus kik kehad pavad oma liikumise kiirust silitada. Inertsiaalsed taustssteemid - taustssteemid, kus kehtib Newtoni I seadus e. inertsiseadus. NEWTONI TEINE SEADUS Vastastikmju tagajrjel muutub keha kiirus, keha saab kiirenduse. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse vrra peab teise keha mju esimesele kestma teatud aja. Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline t...
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei o...
KOOL 12 s klass Nimi TERMODÜNAAMIKA Referaat õppeaines füüsika Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS................................................................4 2.TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS.....................................................................6 3.TERMODÜNAAMIKA KOLMAS SEADUS.................................................................7 4.TÖÖ JA ENERGIA.................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 9 ...
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog...
1) Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus siis, kui a) temale mõjuvate jõudude summa on null, b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 2. Newtoni 1 seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline ...
Dünaamika Keha on paigal, kui teiste kehade mõjud on kompenseeritud. Kui teiste kehade mõjud antud kehale on kompenseeritud, siis keha võib ka ühtlaselt sirgjooneliselt liikuda. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. ESIMENE SEADUS NÄEB VÄLJA NII: Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et k...
Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad men...
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu. F= - F F jõud ( 1 N ) Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis ...
MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja ...
Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltu...
Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik...
Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel x = x0 + v t ...
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutk...
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektor/vektoria...
Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused...
o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 ...
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on va...
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. ...
Dünaamika. 1. Keha massiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse füüsikas mass mõistet. 2. Ühesuguste ainete korral onn keha mass...............võrdeline tema tihedusega. 3. Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga tähis on: a s g p V t p /p 5. Liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mitte üksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi. 6. Liikumishulga muut ehk impulss. 7. Iga keha säilitab................või ..........................seni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud..................mõjul seda seisundit/olukorda muutma. 8. ................................seadus ehk Newtoni I seadus. 9. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastik mõju. 10. Jõud on vektor. 11. Dünamomeeter on riist jõu mõõtmiseks. 12. Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga. Ta mõjub selle sirge suunas/vastu, milles jõud mõjub. 13...
Newton 22.september 2012 Isaac Newton elas 1643-1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb li...
Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk Peegeldumisnurk Muutke teksti laade nurk peegeldunud Teine tase kiire ja peegelpinna Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas...
Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. Klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk Peegeldumisnurk Muutke teksti laade nurk peegeldunud Teine tase kiire ja peegelpinna Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas ...
Taustkeha - keha, mille suhtes liikumist vaadatakse Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsa...
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. E...
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Märkus. Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. ...
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
Greete Runtel-orav MJ 212 Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newt...
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ...
Füüsika X Tööleht nr 4. Kehade vastastikmõju. Jõud 1. Kehade vastastikmõju Kui pall vee alla suruda, tõukab vesi ta jälle pinnale; sportlane sikutab tõstekangi maast lahti. Selliseid näiteid on palju, nad on kõik väga erinevad, aga omavahel on neil siiski ühine joon – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Neid näiteid ühendab nähtus, mida füüsikas nimetatakse vastastikmõjuks. Kehade vastastikmõju tõttu muutub: Keha kiiruse arvväärtus Keha kiiruse suund Keha kuju Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus. Vastastikmõju liigid: Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud, üleslü...
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest...
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasust...
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus. Teine seadus – kehale mõjuv jõud võrdub keha massi j...
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab...
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel...
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1...
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
Kepleri seadused Füüsika Johannes Kepler · Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. · Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. · Kasutades Tycho Brahe tehtud väga täpseid Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrds...
annaabi.ee 
