Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda ja selle aja sees toimunud sündmused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konverents, maailmasõda, normandia, suurbritannia, idaosa, ukraina, liitlastega, aladele, ootamatult, pearl, holland, luksemburg, dessant, talvesõda, viiburi, karjala, teherani, veebruaris, lõplikult, potsdamimeest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole
piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17
piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17
5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7
okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 02.08.1945) 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Thurman, kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosaloovutamine NSV Liidule, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud aladelt, Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa.
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa (sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia) Müncheni kokkuleppe, mille kohaselt pidi Sudeedimaa minema Saksa okupatsiooni kätte
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti
Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda.
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05
Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg · Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht.
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas
1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid juba valmis sõjaks, kuid Suurbritannia peaminister otsustas leida lahenduse ilma sõjata. 1938. aastal 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti ka nõustuma Tsehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. Prantsusmaa ja Suurbritannia ei astunud Tsehhoslovakkia kaitseks välja, sest kartsid sõda alustada. Seega osutus Müncheni kokkulepe kehtetuks. 1939
Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimise kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaalustee vastupanurühmitustega, mis tegutsesid peaaegu kõikides vallutatud maades.. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi, ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ja sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia
Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul. Lisaprotokoll, mida hoiti ranges saladuses, jagas Euroopa kaheks, millest ühe poole pidi saama endale NSV ja teise poole Saksamaa. 3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda)
1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast.
Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid
Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid
· Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a).
aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Eestis Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat. 08/14 Atlandi harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal /1941 Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a
Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina
1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände teades, et Sks ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. IIMS põhjused: pol: rahvasteliit ei saanud hakkama, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, MRP sõlmimine, Versailles' süsteemi ebapüsivus. Maj: Sks ja Vnm arendasid
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7
II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
annaabi.ee 
