Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: ht...
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks.
(Amülaas, ensüümid) Tselluloos------> n(C6H12O6) (-glükoos) (tsellulaas, konts. Happed bakterid) Magusus- glükoos, sahharoos,fruktoos,sünt. magusained magusamaks . --------------------------------> Kasutamine: Glükoos-Meditsiinis.Sahharoos-kasutatakse toidumaitsestamisel, kondiitritööstuses, konservant Tärklis-Toidu valmistamiseks, tabletid(meditsiinis)Tselluloos- Paberi,etanooli., mitmete tehiskiudude,lõhkainete ja teiste materjalide tootmise lähtaineks Nimetused-glükoos-viinamarjasuhkur, maltoos-linnasesuhkur,sahharoos-roosuhkur e. Peedisuhkur e. Kristallsuhkur, fruktoos-puuviljasuhkur, laktoos-piimasuhkur Tärklise sisaldus- kartulis(kuni 24%), maisis(kuni 75%),riisis (kuni 80%), odras, rukkis,kaeras (kuni 60%) ,nisus(kuni75%) Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks
Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on: · viskoos · modaal · vaskammoniaak atsetaat · triatsetaat Tehiskiudude hooldus · Hooldamine: color pesupulber · Ärge väänake, tsentrifuugige ega kuivatage masinas! Ainult käsipesu ning triikimine ainult madalal temperatuuril. Linane Lina on vanim taimne kiud. Linane on inimese organismile kõige omasem ja sõbralikum materjal: kõik , mis on
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT
..................8 LISA 1.............................................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi. Tuntumad tehiskiud on viskoos, modaal, vaskammoniaak, atsetaat ning triatsetaat.
2,or. r_gc.r_pw.,cf.osb&biw=1280&bih=858&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=w5LcTsWUNcHz-gaP6Pz5Cg Foto Teijini firma poolt pakutavad kiud2 4 TEHIS- JA SÜNTEESKIUDUDE ERINEVUS, TOOTMINE Keemilisi kiudaineid jaotatakse kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Kahe esimese kiutüübi suurim erinevus tuleneb päritolust ja valmistamise tehnoloogiast, mis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude puhul on looduses olemas eksisteeriv molekul, millest hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele
Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb. Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos, millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku, maapähklivalku ja sojaoavalku. Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, India, Kanada, Suurbritannia ja paljud teised, millest esimesed 5 riiki toodavad kogu maailma tehiskiudude toodangust umbes 50 %. Tehiskiud on viskoos, modaal, atsetaat, triatsetaat, lyocell ja vaskamoniaakkiud. . VISKOOS Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, pöögi, kuuse või eukalüptipuu tselluloosi.
Alkoholid ja fenoolid. Tselluloostehiskiud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks. Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaa...
Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt polüamiid- ja akrüülkiud). ● Omadused: odavad, looduslikud, ilusad, vett- tõrjuvad, ebatervislikud, pesukindlad. Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ● II Värvid ja liimid – peamine koostisosa on
Polüsahhariidid Kui disahhariidi molekuliga liitub veel üks monosahhariidi molekul, siis saadakse trisahhariid. Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer. Ta moodustub polükondensatsiooni teel. Polüsahhariidide jaotus: 1) Struktuursed polüsahhariidid 2) Varupolüsahhariidid 3) Mitmesuguste muude ülesannetega polüsahhariidid Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Tselluloos on paberi, etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud
........9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN............................................................................................11 1.9 SIID.........................................................................................................12 2. KASUTATUD MATERJAL......................................................................13 ÕPIMAPI SISU Selles iseseisvas töös on toodud looduslikke ning tehiskiudude omadused ja nende kasutamine. 1.1 PUUVILL (CO) · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa liikidelt. · Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. · Puuvillakiud kedretakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KASUTAMINE · Kõik rõivad, lõngad, kardinad, vaibad
jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud pollumeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheskis tavalises lahuses, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest kootakse kangast. Nii
Mõned kummid on tehtud erinevate puude mahladest. · Mida me tänapäeval kutsume plastikuks, sai alguse tselluloosi baasil saadud materjalidest. Varasemal ajal. bakeliit on saadud fenoolvaigust ja formaldehüüdist. Patendeeriti 1907 aastal Dr. Baekeland'i poolt. "The material of 1000 uses" See muutus 1920ndatel laiemalt kasutatvaks ning sellest hakati tootma pressitud tooteid nagu nõusid, telefone. Tselluloosi kasutati tehiskiudude nagu raioni , tselluloos atsetaat jne. Tselluloos atsetaat, mis on termoplastne materjal, saadakse tselluloosist ja atseetanhüdriidist. Sellel oli ja on suur kasutusala kruvikeerajate ja muude sarnaste tööriistade käepidemete valmistamisel. Kolmas toormaterjal- kääritamise baasil saadud alkohol muundati paljudeks erinevateks kemikaalideks nagu etüleen, butadieen jne. Kõik see oli enne II MM'i ning üksi nendest keemilistest ühenditest oli süsivesinike baasil
odavamad.Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. siidiuss -5- Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiud Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalsed lahused. Siirupitaoline tsellulooslahus pressitakse läbi väga peente aukude mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uusesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, milest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi.
Seega imab akrüülist kangas veelgi enam vett. Põlemiskatse järeldus Teooria ütleb, et polüestri põlemisel eraldub musta suitsu ja on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Oma katses me musta suitsu ei täheldanud ehk sellepärast, et katset viisime läbi väikese polüester kiuga. Samas kõik mu katses ja teoorias klapib, eraldub plastmassi lõhna ning kiu otstes tugevad sulamikogumid. Modakrüüli puhul on katse tulemused sarnased teiste tehiskiudude põlemisega, Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb. Põlemisel eraldub plastiku põlemise lõhna ning põlemisjäägiks tugev tahmakera, mis katsumisel kõva ning ei pudene. Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke ütleb teooria. Meie läbi viidud katses selgus, et polüamiid ei tilkunud ning leegi sees põles leegiga. Küll aga tekkisid kõvad tombukesed kiu otstesse. Täheldasime, et põlemisel eraldus äädikhappe lõhna.
lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2]
Sama jämedusega terastraat katkeb raskuse all varem kui siidikiud.See on elastne, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid on vähekortsuv ja imab hästi niiskust, mis teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks. Tänu imamisvõimele on siidi ka kerge värvida. Päikesevalgus pleegitab ja muudab selle kollakaks. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 6 Tehis- ja sünteeskiud Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude(filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas
andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt: Peenvill- koosneb ainult ühtlaselt peentest kiududest. Poolpeenvill- koosneb udekiududest või üleminevatest kiududest. Poolkarmvill- sisaldab ude- ja üleminevat kiudu, ogakiudu. Karmvill- sisaldab kõikide kiudude tüüpe. 1.4 Keemilised kiud Keemilised kiud liigitatakse tehiskiudude ka ja sünteeskiududeks. Tehiskiud on kiud, mis saadakse looduslikke polümeere keemiliselt muundades. Nende molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekulide ehitusest. Tehiskiudude saamiseks on nende lähteained vaja muuta kiukujuliseks. Sünteeskiud on kiudained mille valmistamine toimub kahes etapis: Madalmolekulaarsetest lähteainetest valmistatakse tekstiilikiudude tootmiseks sobivad kõrgmolekulaarsed ühendid- polümeerid.
Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. 3 Tselluloos Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest. Kuna igas glükoosijäägis on kolm vaba hüdrksüülrühma, ühinevad tselluloosi pikad molekulid omavahel vesiniksidemete abil. Nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis ongi taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on majanduslikult väga tähtis. Ta on paberi, etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise läteaineks. Vabade hüdroksüülrühmade olemasolu tõttu on tselluloos hüdrofiilne. Ehkki väga suured molekulid vees ei lahustu, seostuvad vee molekulid tselluloosiga vesiniksidemete kaudu. Seepärast imavad tselluloosi tüüpi kiudained niiskust ja puuvillased või linased rõivad on mugavad ning hügieenilised. Tselluloosi hüdrolüüsil moodustuvad algul lühemad polümeeriahelad, seejärel katkevad need
pehme (Auma Expo). Veluurid- sametise pealispinnaga vaipkatted. Lõikamisel servad ei hargne, mis võimaldab lõigatud kujundeid põrandal (www.alfalend.ee). Villa omadused Vill on täiskatetes kasutatavatest materjalidest kõige hinnalisem, on pehmem ja hubasem, kuid samas vastupidav. Summutab hästi heli, on antistaatiline ja nahasõbralik. Pressimisjäljed taastuvad kiiresti. Villal on palju häid omadusi, mida tehiskiudude valmistajad püüavad jäljendada. Villakiud on võimelised endasse tohutul hulgal mustust peitma. Vill ei süti kergesti ja värvub lihtsalt. Villa värvitoonid on eredad. Saadaval paljudes värvitoonides ja mustrites, samuti erineva tekstuuriga. On pleekimiskindel. Vill imab hästi niiskust, kuid pole kuigi kulumiskindel. Sobib nii eluruumidesse kui ühiskondlikesse hoonetesse. Kookos Valmistamiseks kasutatakse kookoskiude, mis on antibakteriaalsed tänu oma rasvasisaldusele
moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust. Puitu tarvitatakse paberi, kunstkiu ja plastmasside tootmisel [10]. 2.1 Tselluloos. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus. Ta on paberi, etenooli, mitmete tehiskiudude, jõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tselluloosi toodetakse peamiselt okaspuude aga ka lehtpuude puidust. Peenestatud puitu keedetakse kas kaltsiumvesiniksulfiti Ca(HSO3)2 lahusega või naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidi lahusega. Sellise töötlemise eesmärgiks on kõrvaldada puidus esinevad kõrvalained hemitselluloos, ligniin jt. Need lahustuvad, tselluloos pestakse, pressitakse ja kuivatatakse. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus
· Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud
· Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud
· Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud
Tähtsamad on viskoos- ja atsetaatkiud, mida mõlemaid toodetakse tselluloosi (C6H10O5)n baasil. Praktilist tähtsust omavadki töödeldud tsellulooskiud, kuna senini ei ole valktehiskiud kuigi tähtsat rolli mänginud. Tselluloosirikkaid materjale on väga palju ja sageli saab tsellulooskiudude tootmiseks kasutada ka jäätmeid. Valktehiskiude saadakse aga sellisest toormest, mis kõlbab kas inimese või looma toiduks (piima-, muna-, maapähkli-, soojavalgud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks: saadud lahus pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks 5 leitakse sobiv keskkond või muudetakse keemiliste reaktsioonide abil tselluloosi funktsionaalseid rühmi nii, et tselluloos lahustuks mõnes tavalises orgaanilises lahustis. Kvantitatiivne tselluloosi valem oleks (C6H10O5)n. Seega
Tärklis Varupolüsahhariidid ehitatud -glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Tselloloos struktuursed plüsahhariidid. ehitatud -glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Erinevus:inimeseke organism lagundab tärklist mitte tselluloosi 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus. Mõiste: on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mida on võimalik bioloogilisest materjalist ekstrahheerida
annaabi.ee 
