3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.)
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne
kaasnevate õudusteni nagu genotsiid. Keele osaval ära kasutamisel aga oma sõja moonas tekivad propaganda filmid ja uudised mis mõjutavad seda keelt rääkivate inimeste maailmavaadet luues maailma kuulajate peades mida juhi positsioonil olev isik võib vajadusel oma kasuks keerata, näiteks Venemaal ülekantavad uudised on äärmiselt Lääne- maailma vastased ja rõhutavad kui hea on ikka venemaal elada. Tänapäevalgi on keel asendamatu. Kuigi tekkinud tehiskeeled oleksid võimelised näiteks sõnad asendama numbritega, ei ühenda miski muu inimesi nõnda tugevalt peale tunnete mis kaasnevad ainuüksi sõna kõlaga. See areng on tekkinud läbi saja tuhande aasta ning siiski, koos temaga kaasnenud plusside ja miinustega, on inimühiskonna alustala ilma mille ühenduseta ei elaks me maailmas kus hetkel oleme
Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja). Idee kodeerimine müra dekodeerimine sõnum
organiseerimiseks. mia sümbolkeeled, arvuti programmeerimiskeeled. Kui rääkida organismidest, siis kõige primitiivsem sõnum on Need keeled on inimese enda loodud. Kõigi nende valu. Valu on signaal, mille tähendus on 'oht elule'. Ükspuha keelte ainus ülesanne on anda edasi infot. millisel kujul, aga iga organism püüab vältida hukkumist ja valu Info edastamises ei erine tehiskeeled palju inimkee- hoiatab selle eest. Valu on esmane viis, mille kaudu organism lest: nende vahendusel on võimalik kirjeldada min- suhtleb välismaailma ja kõigi teiste elavate olenditega. Hoiatus geid olukordi, näiteks mitme sõidureaga on tegu ja valu tekitada on seega üks kõigi liikide ülesemaid sõnumeid, kuhu üks või teine rida viib. On võimalik jagada
Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile
Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamiseks Teise tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme (formaalkeel). Nende kasutusalad on kitsapiirilised, seda ei saa kasutada tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks, sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt.
(missugusest valdkonnast räägiti ja millest räägitakse parajasti). <- nii saadakse tõlgendusprotsessi hõlbustavat materjali. F. de Saussure eristas keelt ja kõnet (langue, parole). Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all allkeeli (nt ametikeel, släng) või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed. Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest
Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega
Sõnum edastatakse ühepoolses korras, Kirjalik kõne Puudub vahetu tagasiside, Kõrge keerukus, Kasutatakse stiilivõtteid, Meenutab õlimaali, mida saab lõputult viimistleda. Eriti arvutil töötades. 15 Keel ilma helita Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsioonisüsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (näiteks noodikiri, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (näiteks pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P
parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus
· kuuldemäng · poeem ( poem) · ballaad etc · ballaad etc etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"?
(DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1. Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel. 2. Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks arvuti- programmide keel, liiklusmärgid. 1 3. Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus. 4. Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus). Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem.
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine
SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: - eelkõige on keel loomulik keel (nt. eesti, inglise keel, aga ka tehiskeeled, mis on loodud loomuliku keele malli järgi) - laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik missuguste tähendustega märkide kogum või süsteem - matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega (st. ei pruugi olla ka märgisüsteem), koosneb tähestikust ja grammatikast (L=A+G), väiksemas mõttes koosneb märkidest. Matemaatiline keel on kõige laiem keele mõiste, semiootiline süsteem on selle osa ja loomulik keel
SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: - eelkõige on keel loomulik keel (nt. eesti, inglise keel, aga ka tehiskeeled, mis on loodud loomuliku keele malli järgi) - laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik missuguste tähendustega märkide kogum või süsteem - matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega (st. ei pruugi olla ka märgisüsteem), koosneb tähestikust ja grammatikast (L=A+G), väiksemas mõttes koosneb märkidest. Matemaatiline keel on kõige laiem keele mõiste, semiootiline süsteem on selle osa ja loomulik keel
Adj. No V D Poor John ran away Grammatikad kirjeldavad ja defineerivad. Grammatika: definitsioon. Tähestik (1) 1+1+1........+1 Reeglid + Kitsas mõiste: Loomulikud Reeglid Laiem: Semiootilised keeled (LK + TK) (Tehis)keeled Nende struktuur on lihtsam kui LK-l LK Loomulikud keeled ei pretendeeri universaalsusele. Tehiskeeled on orienteeritud mingitele kindlatele ülesannetele. Matemaatiline keel Semiootiline k. LK Tähestik: A={a;b}a ab abaab ahelad tähtedest Silbid Tähestiku 4 elementi: · E (eksplosiit. G, B, D, K, P, T kõige vähem helisisust) · F (frikatiivid. S, V, F tugevamad kui sonandid) · S (sonandid. L, R kasvava helisuse seadus. Võivad moodustada silbi) · V (vokaalid) Foneemide süntaks. Palindroom:
Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega
Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja Inglismaa) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.
Adj. No V D Poor John ran away Grammatikad kirjeldavad ja defineerivad. Grammatika: definitsioon. Tähestik (1) 1+1+1........+1 Reeglid + Kitsas mõiste: Loomulikud Reeglid Laiem: Semiootilised keeled (LK + TK) (Tehis)keeled Nende struktuur on lihtsam kui LK-l LK Loomulikud keeled ei pretendeeri universaalsusele. Tehiskeeled on orienteeritud mingitele kindlatele ülesannetele. Matemaatiline keel Semiootiline k. LK Tähestik: 15 A={a;b}a ab abaab ahelad tähtedest Silbid Tähestiku 4 elementi: · E (eksplosiit. G, B, D, K, P, T kõige vähem helisisust) · F (frikatiivid. S, V, F tugevamad kui sonandid) · S (sonandid. L, R kasvava helisuse seadus. Võivad moodustada silbi)
Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele
annaabi.ee 
