ERIKA PÕLENDIK Markus Ohtla Rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik, oli 2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud Rahvatants on ka rühmatöö, kus tähtis on igaüks isiklikult, aga tulemus sünnib koostöös – ka seda õpetab Erik Ta ütles ka ,et ‘’Tunnustus on meeldiv ja näitab, et ka rahvakultuuri vallas tegutsejaid märgatakse.“.
otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda! Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootlikumad on riigi kodanikud, seda edukam ja tugevam see on. Väidet tõestab ka fakt, et pärast iseseisvumist, kui baltiriikide elanikud olid täis teotahet majandada
Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle
!! 1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab
Ärikasutusjuhud, äritegutsejad, funktsionaalsed ärieesmärgid tldr, mitte väga originaalne. 20.Kuidas mudelit teha? https://gyazo.com/9720254874a4858d7f80d8b5a673a849 21. Kasutusjuhu kirjeldamine Lühiformaat Iseloomustab põhiolemust, jutustus sellest, kuidas tegutseja kasutab süsteemi oma eesmärgi täitmiseks. Juhuslik formaat Illustreerib põhiolemust. Tavaliselt läheb detailidesse. Use case on seotud (edukad v mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi. Nt Klient tasub arve eest. Alternatiivne stsenaarium midagi läheb metsa, siis tehakse X. Laiformaat Kus kirjeldatakse kõik 100%.
Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu – vahendatud Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg)
· 2 aastat pärast iluuisutamises toimunud skandaali otsustas ka Rahvusvaheline võimlemisliit oma hindamissüsteemi muuta. Lootuses, et see hoiab ära taolised juhtumid iluvõimlemises. 6 3.Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Pallimängud, kergejõustik, suusatamine,..- spordialad, millele Eestis alati vaatajaid, sponsoreerijaid ja tegutsejaid leidub. Need on alad, mida meedias palju kajastatakse ja mille käekäigust enamik spordihuvilisi midagi teab. Sportlasel ja spordiliidul, kes sellel alal tegutseb on palju kergem endale rahalisi toetusi ja kajastamisvõimalusi organiseerida kui selle spordiala esindajal, millel sellist üldrahvalikku huvi ei ole. Nii ongi Eestis palju suusatajaid, kergejõustiklasi, jalgpallureid, korvpallureid ning nende jaoks ehitatud spordihooneid
võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad
2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku
2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku
) keerukuses ja formaalsuses nii üles kui allapoole, vastavalt vajadusele. Use case vs Stsenaarium Stsenaarium - konktreetne tegevuste ja suhtlemiste järjestus tegutsejate ning käsitletava süsteemi vahel. Stsenaarium on kasutusjuhu eksemplar, üks võimalik tee läbi kasutusjuhu (nt Ülikoolis käimise stsenaariumeid on kaks - te kas saate konspekti või mitte). Kasutusjuht - seotud (edukate ja mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi oma eesmärkide toetamiseks. EHK KASUTUSJUHT koosneb STSENAARIUMITEST. Stsenaariumid on võimalikud kasutusjuhu käekäigud ehk kõik hargnevused ja võimalused mis võivad juhtuda. 3. Juhuformaat Kasutusjuhu kirjeldamiseks kasutatav formaat, mis sisaldab ka alternatiivseid stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes
Kassa vahel? Näidake õige (s.t. pakutud variantidest Kassa konteksti kõige paremini sobiv) vastusevariant. Müügi ja Kassa vahel on: üks-ühele seos mitu-mitmele seos mitu-ühele seos 7. Domeenimudelis tähistavad objektide vahelised seosed: Andmebaasi välisvõtmeid. Objektide loomise ja väärtustamise järjekorda. Infovoogusid objektide vahel Teadmise talletamist. 8. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: inimtegutsejad primaarsed tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid 9. Kas tarkvara kasutaja poolt otseselt käivitatav primaarne kasutuslugu (use case) on (C. Larmani käsitluse järgi) äriprotsess? Valige õige vastus. Sõltub kasutajast jm asjaoludest. Jah, igal juhul.
kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt; ,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist; vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad. Infotöö mõiste Infotöö on töö, mida teevad ettevõttes tegutsejad ja sellega suhtlejad kasutades IT-d. Süsteemitöö mõiste Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine. Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid.
võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid; tegutsejaid; vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis.
paar definitsiooni sotsiaalsest aspektist: igasugune kombinatsioon infotehnoloogiast ja inimeste tegevustest, mis toetavad töö tegemist, juhtimist ja otsuste tegemist igasugune organiseeritud kombinatsioon inimestest, riist- ja tarkvarast, suhtlusvõrkudest ja andmeressurssidest, mis kogub, teisendab ja levitab informatsiooni ettevõttes · Infosüsteemi üldised eesmärgid Infosüsteemi üldisi eesmärke saab sõnastada alljärgnevalt: teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt ,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad Oma olemuselt on infosüsteem arvutisüsteemi ja sotsiaalse süsteemi kombinatsioon: Selle ja ka teiste Informaatikainstituudis õpetatavate infosüsteemiga seotud ainete kontekstis on aluseks infosüsteemi järgmine definitsioon: ,,ettevõtte/organisatsiooni info- ja
· Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul · Tootmisturud (tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg Staatusturg: · Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil; · Ei ole väljakujunenud ,,objektiivset" ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik ,,turusisene" informatsioon; · Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad, nn esteetilised turud; · Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms. Standarditurg: · Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad); · Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; · müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline. 5) Raha funktsionaalne tähendus · ...vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi; · ..
tarbijast/nõudlusest Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud (tootmisahel); *Staatus-ja standarditurg Staatusturg Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil; Ei ole väljakujunenud ,,objektiivset" ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik ,,turusisene" informatsioon; Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad, nn esteetilised turud; Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms Standarditurg Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad); Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline; *Turg kui tegevusväli (N.Fligstein): 4 reeglitetüüpi: omandiõigus, valitsemisstruktuurid, vahetusreeglid, kontrollikontseptsioonid
üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi. · Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). · Igal juhul eeldatakse, et tegemist on kurikuulsa ,,homo oeconomicus", kel on silme ees enda ja ainult enda huvid. · Kõrvaltingimusi ehk piiranguid vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda Koostegevusteooria · Koostegevusteooria puudutabki vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist. Probleemid: kokkuleppele jõudmise
tarbijast/nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; tootmisturud(tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg o Staatusturg: turu struktuur ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil; ei ole väljakujunenud objektiivset ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik turusisene info; pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad; brändid, eksperdid, klassifikatsioonid. o Standarditurg: turu struktuur kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad); laienemine ja turule sisenemine lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline. 5) Raha funktsionaalne tähendus o Raha funktsionaalsus: vahetusvahend; väärtuse akumuleerija; arvestusühik; ajatud makse standard. 6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Sotsiaalne konstrueeritus: rahalised nõuded on:
mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta, nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid unistajaid ja tegutsejaid on ka praeguses maailmas. Muna Ott – Külamees, kes töötas 10 aastat Vanapagana heaks. „Tere siis! Kümme aastat on möödas jah sest ajast, kui ma sind viimati nägin. Kuidas mu ema ja naine elavad?“ „Jah, Ott, ei ela nad sugugi,“ kostis rehepapp. „Vikatimees viis mõlemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus.“ (lk. 30). Ott oli ka ahne ning varga kommetega nagu enamus külaelanike „Miks sa siis sealt ära tulid, kui Vanapoiss sinuga nii päri oli
madalamad kulud kui teistel. Nad saavad püsikulud suurema hulga ühikute peale ära jaotada ning tõhusamat tehnoloogiat ära kasutada. Pakkujatepoolne mastaabisääst takistab turulepääsu, sundides sisenejat tulema turule väga suures mastaabis, mis eeldab kandakinnitanud konkurentide väljatõrjumist, või siis aktsepteerima oma ebasoodsamat olukorda kulude osas. Mastaabisääst toimib valdkonniti erinevalt. Mikroprotsessorite valdkonnas toetab mastaabisääst selliseid tegutsejaid nagu Intel teadusuuringute, kiipide valmistamise ja tarbijaturunduse osas. Aga muruhooldusettevõtete puhul seisneb olulisem mastaabisääst tarneahelas ja meediareklaamis. Pisipakkide kohaletoimetamise valdkonnas tuleneb mastaabisääst üleriigilistest logistikasüsteemidest ja infotehnoloogiast. 2. Nõudlusepoolne mastaabieelis (nimetatakse ka võrguefektiks) tekib valdkondades, kus ostja soov toote eest maksta kasvab, kui teiste selle ettevõtte tooteid hindavate ostjate arv suureneb
ha, sellest 641,8 tuh. ha põllumajandusmaid. 6. Millised on maaparandusega seotud riigiasutused, arhiivid, projekteerimis-, ehitus ja järelvalveasutused Eestis? 1. Tellija järelvalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas maaparandusbüroo, kelle töömaht, isikkoosseis ja ülesanded on vähenenud. Riigi poolt finantseeritakse töid mõne miljoni krooniga aastas. 2. Ehitaja- vastavalt seadustikule on maaparandusehitustegevus litsenseeritud. Enamus antud valdkonnas tegutsejaid on endiste EPT süstemi ettevõtetest tekkinud väikefirmad 3. projekteerija. RPUI "Eesti Maaparandusprojekt", kelle töötajate arv tippajal ületas 550 likvideeriti ja Tallinnas moodustus Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Tartus AS Kobras Riigi tasandil maaparandusega tegelevad asutused ja struktuuriüksuse: 1) Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo 2) piirkondlikud maaparandusbürood, kes on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
Piletite register (from Registrid) 3.5 Asukoha vaade Infosüsteem on jaotatud üle regioonide. Andmehoidla ning rakendusserverite teenus on sisse ostetud firma põhifiliaali asukohas. Rakndusi tarbitakse kino kõigis filiaalides. Juhataja ning meelelahutusjuhi pädevusalal tegutsejaid ei ole igas filiaalis, nad juhivad ettevõtte mitmeid fililaale regiooni tsentrumist. Raamatupidaja, kassapidaja ning kliendi pädevusalal tegutsejad on esindatud igas filiaalis. 105 Väiksem filiaal Piirkonna keskne filiaal Raamatupidaja Juhataja Kassapidaja Meelelahutusjuhataja Raamatupidaja
.Teadvus on väga pinnaline. Inimene ei ole teadlik rõhuvast enamusest oma ajutegevusest, mõtlemise printsiipidest jne jne. Isegi maletaja ei oska adekvaatselt selgitada, miks on üks käik parem ja kuidas ta käike valib. .Teadvus on tihedalt seotud mälu ehitusega. .Loomadel ja vastsündinutel ei ole teadvust inimese mõttes. .On olemas lõhestunud isiksusega inimesi, kellel on mitu sõltumatut teadvust. .Mõistust võib ehk vaadata kui riiki, kus sees palju mehhanisme ja tegutsejaid, ning mille presidendiks ehk esindajaks on teadvus, mida võib vajadusel vahetada (a la lõhestunud isiksusega inimesed). ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Inimlikkus on loomalikkus .Inimesed hindavad “inimlike” omadustena (emotsioonid, tajud, suhtlemine jne) omadusi, mis on samamoodi olemas kõrgematel loomadel (koerad, delfiinid, ahvid, lõvid, elevandid jne) .Ratsionaalset mõtlemist (keerukate reeglite õppimist ja nendest keerukate
mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid olema: - asjakohased, st väljendama selget seost eesmärgiga - legitiimsed, st usutavad mitteasjatundjate jaoks, üheselt mõistetavad ja kergelt tõlgendatavad; - olulised, st mõõtma võimalikult täpselt asjassepuutuvaid tulemusi; - lihtsalt jälgitavad (sh andmete kogumise kulud peaksid olema madalad); - mittemanipuleeritavad, st mitte motiveerima valdkonnas tegutsejaid sisuliselt ebasoovitavale tegevusele ---- 1. Hea õigusloome tava: olemus ja struktuur Õigus on õigusriigis põhimõtteliselt ainuke vahend erinevates valdkondades eesmärkide saavutamiseks. Õigus on inimeste juhtimisevahend, mille legitiimisuse taga on kokkulepe kodanike ja riigivõimu vahel. Kui riigi ja rahva vajel ei toimu sisulist kommunikatsiooni, siis on õigusriigist rääkida kohatu. Õigusliku regulatsiooni vajalikkuse tõestamine avalikkusele on eelnõu koostaja kohustus
annaabi.ee 
