Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teemant, grafiit, süsinik, metaan, süsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süsinik, soojus, elektrijuht, gaas, teemant, grafiit, elektrijuhtivus, sulamine, pliiatsi, lõhnatu, kivisüsi, pruunsüsi, antratsiit, nafta, karbonaadid, lõiketerad, seostada, salamis, tiigel, ehted, kõvadus, lihvimis, poorne, metaan, maitsetu, kütus, tooraine, süsinikoksiid, vingugaas, redutseerimine, süsinikdioksiid, põlev, pird, kustubSüsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) .
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena
4. Millal saabub keemiline tasakaal? 1. Pöördumatu reaktsiooni korral lähteainete reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. Tunnusteks on saadusena tekkiv lahustumatu aine (sade), vesi või gaasiline aine. N: AgNO3 + HCl -> AgCl + HNO3 2. Pöörduva reaktsiooni puhul saadused reageerivad omavahel, mille tulemusena tekib uuesti teatavas koguses lähteaineid. 3. Eksotermilises reaktsioonis soojus eraldub, endotermilises aga soojus neeldub. 4. Kui mõlemas suunas kulgevate reaktsioonide kiirused on võrdsed ning reageerivate ainete kontsentratsioon enam ei muutu. 1) Elektrolüütide ja mitte el.lüütide mõiste ja näited 2) Näiteid tugevatest ja nõrkadest el.lüütidest (vt. tabelist) 3) Mida näitab dissotsatsiooni aste? 4) ¤ molarisatsioon - ¤ hüdratatsioon
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall.
Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel.
omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus
koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine. Lahustuvust suurendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine, õige lahusti valik, agregaatolek · Tahke - temperatuuri suurenedes lahustuvus suureneb · Gaas temperatuuri suurenedes lahustuvus väheneb AATOMIEHITUS JA PERIOODILISUSSÜSTEEM Mõisted · Elektron Negatiivse laenguga aatomiosake.
(4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga
raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv
OMADUS METALL MITTEMETALL Välimus läikiv enamasti mitteläikiv(jood on üks eranditest) Agregaatolek tahked (v.a elavhõbe) tahke või gaasiline(broom on ainuke vedelik) Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena
kattuvad osaliselt. Nõrgalt seotud väliskihi elektronid võivad väga kergesti liikuda ühe tuuma mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri ja nii üle kogu kristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel ja niiviisi tekibki omapärane keeemiline side- metalliline side. Ühe aatomi mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri liikuvaid elektrone nimetatakse ka elektrongaasiks. Enamik metallide füüsikalisi omadusi (sooju- ja elektrijuhtivus, plastilisus jne.) on tingitud metallilisest sidemest. Vabalt liikuvad elektronid annavad võimaluse juhtida hästi soojust ja elektrit. Et elektronid ei liigu kõikides metallides ühesuguse vabadusega, siis on ka soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, soojuspaisuvus erinevad. 2 Metallide füüsikaliselised omadused Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist
Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. *Mittemetallid reageerivad metallidega. MITTEMETALL+METALL=IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid)
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-)
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil
Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 9. Vesinik. Kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Selle ühendid ja kasutamine igapäevaelus. 10. V A rühma elemendid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 11. Võrdle grafiiti ja teemantit. Ära aja segamini, grafiit ja graniit on erinevad asjad! 12. Võrdle CO2 ja CO. 13. Peab oskama erinevate keemiliste elementide elektronvalemi koostamist ja sellest lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
· Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O ) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid 2
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur - selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, näiteks veeaur 4. Gaaside omadused Kokkusurutavus ja võime paisuda Ei ole kindlat kuju, täidavad anuma võttes selle kuju. Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid:
150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige: Page 5 Kõige peegeldamad ja läikikvamad metallid on: Ag, Al ja In Kõik peale raua ja selle sulamite on värvilised metallid. Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht. Li, Na, K on veest kergemad metallid, ning kõige kergemad metallid seetõttu. Elavhõbe on kõige raksem metall, ning samas ka kõige madalama sulamsis temperatuuriga metall. Wolfram on kõige kõrgema sulamis temperatuuriga metall Kõige kvem metall on kroom. Kõige õrnemad on leelis metallid. Pehmemetallid on Sn, Pb
Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine)
8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos
vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel
1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne? Ära unusta metallide eripärasid.) 3 Oksüdatsiooniaste. Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga
Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas. Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli
Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si) Suur molekulaarstruktuur Madal tihedus Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; 5) Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; 6) Keemiline- keemiline aktiivsus. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid; 2) keraamika; 3) polümeerid; 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid,
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
rühmades suunaga ülevalt alla. ➢ Aatomi ja iooni raadiused muutuvad perioodiliselt st perioodides tuumalaengu suurenemisel vähenevad. ➢ Alarühmades jrk nr kasvades raadiused suurenevad (eriti s ja p elemendid). ➢ Samas rühmas on sarnane valentselektronide struktuur kuid aatomite suurused on erinevad → sama rühma elemendid võivad moodustada erinevate omadustega ühendeid. 20. Gaas ja aur - definitsioonid. Gaason aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside omadused. ➢ Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. ➢ Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. ➢ Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub.
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda. metallid ja polümeerid). Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka
ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid
annaabi.ee 
