Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välj, lülitus, väljund, attenuaator, vooluahel, ahelad, vooluahela, passiiv, takisti, sisend, elektroonika, elektrotehnika, pingejagur, põhimõisted, passiivsed, impedants, võimendi, sild, induktiivsus, takistit, ahelat, kondensaator, lineaarsed, sildlülitus, mahtuvus, koormatud, signaalid, summaga, pingelang, sisendtakistus, mõõteriist1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus 6.3.2 Trafosidestus 6.3.3 Otsesidestus 6.4 Võimendusastmed väljatransistoride baasil 6.4.1 Ühise lättega lülitus 6.4.2 Ühise neeluga lülitus 6.4.3 Välja- ja bipolaartransistoride ühislülitused 6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele 6.5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6
1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor
võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I= R+r [vaata | 2. Seos pinge ja voolu vahel lineaarses ja mittelineaarses ahelas. muuda] Lineaarne ahel. Ohmi seadus. Mittelineaarne ahel. Diferentsiaalne ja integraalne takistus. Lineaarne ahel. Lineaarne ahel on selline vooluahel, kus vool on võrdeline rakendatud pingega. i=g*v kus g on juhtivus. Lineaarse ahela takistus ei tohi muutuda ( R = const) Ohmi seadus. Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus: I=g*v Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (1787-1854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii:
võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi · madalsegedusvõimendid helivõimendid helisageduslike sageduste võimendamiseks, iseloomulik et nad toimivad helisageduste piirkonnas (20 Hz-20KHz) · alalispingevõimendi ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti) · ribavõimendi võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1
Võimenduselemendiks saab olla element, mille väljundvool sõltud lineaarselt sisendpingest või sisendvoolust. Sellisteks elementideks on eelkõige transistorid. Sellest lähtudes on: transistorvõimendid, integraalvõimendid, elektronlampvõimendid, magnetvõimendid jne. Töörezhiimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja K lõppvõimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega. K 0,7K 0 0,7K0 0 20kHz f 20Hz
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37 3 Elektromagnetism 41 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 41 3.2 Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud 43 3.3 Koguvoolu seadus 44 3.4 Sirgjuhtme ja pooli magnetväli 45 3
......................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. .........................................................................................................................................30 4
küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad. Energiaallikana kasutatakse enamasti vahelduvvooluvõrku, kuid portatiivsete seadmete puhul ka akusid ja patareisid. Tuntakse erinevaid toiteseadmete plokkskeeme. Nn. klassikaline plokkskeem on toodud joon.3.1. Alaldus-lülitus Silu-filter Stabili-saator Trafo + U välj ~220V JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode
Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse. Pinged kõikides harudes on
3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2
Täpne arvutus aseskeemi alusel. Teisendame rindke- re juures takistuskolmnurga täheks (vt p 2.7). Uue kolmnurga veelkord täheks. Asendame jada- ja rööplülituses olevad ekvivalenttakistitega. Leiame voolud ja potentsiaalilangu 2 oomisel takistil KODUÜLESANNE 3 Arvutada eluohtlikku olukorda sattunud inimest läbivate voolude suurused eeltoodud jooniste andmete alusel. Lihtsustatud arvutus teostada kahel juhul: esiteks, kui inimene paikneb takisti maandusepool- ses otsas ja puudutab parema käega takistit ja seejärel mõlema käega, nagu näidatud joonisel, teiseks, samasugused variandid kui inimene paikneb takisti allikapoolses otsas, vasakul. Hinnata, millised nendest variantidest on eluohtlikud. Kodune ülesanne 4 · Eeskujuks on õpiku näited 2.1 ja 2.2 (lk. 68 ja 69). Leida: U, Pk, Psise, = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1, UA suurus valige ise · Arvutustulemused esitada tabelina ja kahe joonisena. Esimesel
2. Generaatorid .......................................................................................................... 21 2.1. RC ahelad. ........................................................................................................ 21 2.2
S S S R1 R1 Mittebalanseeritud. Mittebalanseeritud. Balanseeritud. Takisti Atenuaatori tüüp takistus T H R1 Z 0 A 1 Z 0 A2 1 Z 0 A 1 A 1 2A 2 A 1
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt
Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1. Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid. 2. Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust? 3. Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid. 4. Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti? 5. Millal on juhtme takistus 1 oom? 6. Mida nimetatakse aine eritakistuseks? 7. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 6 LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta). 1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1
2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, U0=3..30mV siis võib väike ebasümmeetria esimeses *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel astmes kasvada suureks signaaliks *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. väljundis (kui sisend ühendatud maaga) *Sisendtak ühissign-le ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel Saab vältida *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0-
R1 × R2 -2 takistust R= R1 + R2 (2-17) 12016299631367.doc 4/8 © H. Eljas Elektrolüüs Elektrivool kui laengute liikumine vedelikes kujutab endast ioonide liikumist. Näitena on toodud ioonide liikumine keedusoola NaCl lahuses. Vooluahela sulgemiseks läbi vedeliku paigutatakse sinna metallist nn. elektroodid (plaadid, vardad). Positiivsema potentsiaaliga elektroodi nimetatakse anoodiks ja negatiivsemat elektroodi katoodiks. Vees lahustudes tekivad keedusoola molekulidest naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (katioonid). Negatiivsed ioonid e. anioonid liiguvad anoodi poole. Naatriumi
· Vähendab voolutugevust ahelas nagu kitsas toru takistab vee voolu · Ühik: oom (George Ohmi auks), kirjutatakse tähega oomega. Sümbol: R. Markeerimine, värvikood. 1 oom on üsna väike suurus aga oleneb kuskohas (elektriliin, võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest · Reguleeritav takisti: potensiomeeter või trimmer · Logaritmiline, lineaarne reguleerimiskarakteristik · Ühendusviisid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 9 Värvikood ja tähistus Nominaalid R33 0.33 oomi 2R2 2.2 oomi 470R 470 oomi 1K2 1.2K oomi 22K 22K oomi 22K2 22.2K oomi 4M7 4.7M oomi
takistusi kaudselt mõõta voltja ampermeetriga. 29.Oommeetrid. Oommeeter on mõõteriist elektrilise aktiivtakistuse otseseks mõõtmiseks. Tavaliselt mõõdetakse takistust alalisvoolu järgi, kuid mõnes elektroonilises oommeetris saab kasutada ka vahelduvvoolu. Oommeetril on sissemonteeritav või külgühendatav toitepatarei. Sellega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat Re, magnetoelektriline mõõteriist R ja klemmid, mille külge ühendatakse mõõdetav takisti Rx. Oommeetril on pööratud skaala, mille null asub skaala lõpus. 30.Alalisvoolusillad. 31.Vahelduvvoolusillad . . . , (.4.2). R1 R3 , . RX R = (R2/R1)R3. (4.8) . 4.2. R1 R2 , . R3. R , S, .
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem
ebahomogeensuse kohas oluliselt erineb liini lainetakistusest. Märgatava suurusega peegeldunud impulss tekib isolatsioonitakistuse vähenemisel 1000 W-ni (tavatakistust mõõdetakse sadades MW). Seetõttu on liini isolatsioonirikked kergemini leitavad alalisvooluga mõõtes Impulssmeetodit saab kaabelliinidel kasutada mõõtekaugustel kuni 40km Kasutatakse ka mõõteskeemi, mille juures mõõteriista sisend ja väljund on lahutatud Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator EOM - elektriliste signaalide optiliseks muundaja
antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt: 1) antenni efektiivsusest 2) vastuvõetava jaama poolttekitatud väljatugevusest 3) VV antenni asukohast 4. KS-võimendi ehk raadiosagedusvõimedi [RF- Radio Frequency]
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud universaalsed võimendi väljundtakistus ongi reaalselt mõne ringis, seega 100 korda väiksem kui Op võimendi võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0
Joonis 4.2. Vahelduvvoolumasina staatorimähiste täht- ja kolmnurklülitus Reversiivne ehk mõlemasuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.3. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine edasisuunas toimub vajutamisega surunupplülitile SK1, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K1 vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1.1 ja abikontakt K1.2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K1.2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K1 pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK1 vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K1 toiteahel ning kontaktori kontaktid K1.1 ja K1.2 avanevad. Mootori toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga.
....................... 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv
(2p) R=R1+R´+R4= 1+1,5+4,5=7 Oomi 3) Kui suur on voolutugevus läbi vooluallika? (2p) I=E/R+r 18/(7+2)=2A 4) Kui suur on pinge punktide A ja B vahel ning B ja C vahel ning B ja D vahel? (3p) R1;R´;R4 – jadamisi I=I1=I´=I4=2A I=U/R U=I*R AB: U1=I1, R1=2V B 5) Kui suur on voolutugevus läbi takisti R2 ja R3? (2p) U´=U2=U3=3V I2=U2/R2=1,5A I3=U3/R3=0,5A 6) Kui suur on takistil R1 eralduv võimsus? (2p) N=U*I N1=2*2=4 20. Liitiumile langev valgus lööb välja elektrone, mille maksimaalne kiirus 2105 m/s. Elektronide väljumistöö liitiumist on 2,4eV. Valguse kiirus vaakumis 3108m/s e
1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega. Juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavaid tingmärke on kujutatud alljärgnevas tabelis.
annaabi.ee 
