Kas ei saabu hetk, mil interneti leiutamise negatiivsed tagajärjed kaaluvad üles kõik positiivse? Kui omame piisavalt raha, positsiooni ühiskonnas, on meil võimalus kasutada hoopis teistsugust akent reisimist. Seegi on üks võimalus koguda uusi teadmisi ja kogemusi. Kindlasti on reisimine parim viis tutvuda teiste rahvaste kultuuriga, erinevate maailmavaadetega. Aga kogu aeg reisida ei ole ilmselt kellelgi võimalik. Nii jääks see aken üsna väikeseks. Lugemine, teatmeteoste uurimine, oma kodukoha tundmaõppimine on suure tõenäosusega võrdsed internetile. Kindlasti nõuavad need palju rohkem aega ja vaeva kui internetis surfamine, kuid puuduvad internetiga võrdsed ohud. Lisaks on maailm sedavõrd muutuv, et oma teadmiste pidevaks täiendamiseks tuleks iga päev lugeda. Tee maailma algab koduväravast, jääb igaühe enda otsustada, milline tee neist valida, kas lihtsam kuid ohtlikum või keerulisem kuid turvalisem.
Teadmusühiskonna areng on suuresti mõjutanud noorukite suhtumist kirjandusse. Kirjanduse roll praeguses maailmas on märgatavalt väiksem kui sajand tagasi, mil hinnati kirjandusklassika lugemist kõrgelt. Tänapäeval veedavad noored aega linnas sõpradega koos olles ja lugemine näib olevat tagaplaanile jäänud. Eelmisel sajandil hariti end raamatute kaudu. Kaasaja noorukitel on enesetäiendamiseks palju enam võimalusi ning sageli on esimeseks valikuks internet, teatmeteoste juurde jõutakse aina vähem. Kahjuks ei mõista koolinoored, et vähene lugemisharjumus toob kaasa kitsa sõnavara, kehva eneseväljenduse ja vähendab ka tekstist arusaamist. Teadmusühiskond on endaga kaasa toonud tehnoloogia kiire arengu, mis on vähendanud kirjanduse rolli tänases maailmas. Inimesed on kogu aeg hõivatud, neil ei jagu aega oma silmaringi laiendamiseks läbi raamatute.
võiksid õpilased endale ise osta. Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada; · uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus; · teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel); · ilukirjanduse fond; · meediavahendite fond (ajakirjandus, filmid, videod jm); · õppemetoodilise kirjanduse fond; · õppevara soetamiseks kasutatav raha; · infohange turule tuleva uue õppevara kohta; · õpetajate teavitamise süsteem koolis uuest õppevarast ja erialakirjandusest; · võimalikud koostööpartnerid ja -vormid kooliraamatukogu arendamisel. Maine Kooli raamatukogu on üks olulisemaid kooli maine hoidjaid ja loojaid. Mida rohkem häid
Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab? Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö on võimalik esitada aasta enne riigieksameid, eeldab see ikkagi väga suurt koolivälist tööd, mis võib õpilaste mõtted viia eemale kohustuslikest ainetest, mille olulisus uurimistöö koostamise perioodil ei vähene. Loomulikult ei ole uurimistöö koostamise mõju ainult negatiivne. Õigel teemal valitud teadustöö annab gümnasistile valitud teemal laia silmaringi, olulised teadmised ja vajaminevad oskused edasises elus hakkama saamiseks
VÕRDSUSES EBAVÕRDSELT Teatmeteoste alusel tuleks inimest defineerida kui Maa kõrgeima arenemistasemega organismi, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlikku olendit, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda muuta ning mõjutada. Me kõik oleme inimesed, kuid ühiskonna meelest mitte sugugi ühesugune mass. Paratamatult on mõni meist võrdsem kui teine. Keegi on seadnud need piirid ja loonud maailma kestaks, mille sisse oleme määratud elama. Ükskõik, kas kestast väljas on kõiksus,
Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid määratlusi/andmeid mujalt ei leia). Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada. Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin. Uurija esitleb teiste uurijate seisukohti, kasutab neid oma mõtete toetamiseks või
Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Tuntuim neist oli itaallane Matteo Ricci, kes veetis Hiinas 27 viimast eluaastat. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ning Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris Hiina valitsejaid, mistõttu keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti
TÜ eesti keele tesauruse (eesti wordneti) Heili Orav Tartu Ülikool täiendamine Süntaksianalüüsil põhinev keeletarkvara ning Tiit Roosmaa Tartu Ülikool selle arendamiseks vajalikud keeleressursid Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Pire Teras Tartu Ülikool Reeglipõhine keeletarkvara Jan Villemson Tartu Ülikool Elektrooniliste teatmeteoste kasutajasõbralikud Jaak Vilo Tartu Ülikool päringusüsteemid Lihtlause semantiline analüüs Haldur Õim Tartu Ülikool VAKO - Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara Pille Eslon Tallinna Ülikool ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine Eesti keeleressursside keskus Tiit Roosmaa Tartu Ülikool
Viienda köite kordustrükk aastal 1930 oli muljetavaldav, olles kõigist kõige laiaulatuslikum sisaldades rohkem kui 300 000 nime. [http://www.wordiq.com/definition/Andrees_Allgemeiner_Handatlas] (13.10.2009) 8 Rand McNally Atlas Rand McNally on Ameerika kaartide, atlaste, gloobuste kirjastaja. Kaarte, atlaseid ja gloobuseid annab ta välja, et oleks abi reisimisel, teatmeteoste jaoks ning kaubanduslikul ja harival eesmärgil. Aastal 1856 William Rand trükipoe Chicagos ja kaks aastat hiljem palkas ta oma poodi tööle äsja ilmunud Iiri immigrandi Andrew McNally. Pood tegi suurt äri eelkäijatega Chicago tribüünil ja aastal 1859 Rand ja McNally palgati juhatama tribüüni kogu trükioperatsiooni. Aastal 1868 kaks meest asutasid ametlikult Rand McNally ja Co ja ostsid ära Tribüüni trükiäri. Firma tegevus oli fokuseeritud piletite ja ajakavade trükkimisele
Nende kõigi eluiga jäi (peamiselt rahaliste raskuste tõttu) lühikeseks. Eesti vabariigi algusaastail tegutses Tuglas kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tänu tema järelejätmatusele hakkas 1923. aastal ilmuma ajakiri"Looming", sealjuures riigieelarvest doteeritavana. Esimese toimetajana kujundas ta ka "Loomingu" profiili. Töömahukas oli Tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929- 1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt. Ja nii edasi pole suur liialdus öelda, et Tuglast läks vaja kõikjal, kus loodi eesti kirjanduskultuuri. Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950. aastate algupoole stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema
jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on võimalik seda vähem tarbida. Eestis on põhjavee tase heal tasemel, sest eestis on palju soid ja rabasid, mis puhastavad vett. Kõige suuremad probleemid on põhjaveega suur riikidega näiteks nagu Hiina, Venemaa ja USA, kus kasutatakse vett rohkem kui seda juurde tekib. Kasutan internet ja teatmeteoste materjali, et uurida kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ja kas seda jätkub üldse piisavalt? 3 1. PÕHJAVESI Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise-eest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu
ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi-
ka selles viidatud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis). 9 3.1.2 Viidatav tekstiosa Viidatakse: kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid andmeid mujalt ei leia). Viite asukoht - Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti.
Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile
4 lk 1.2. Kukruliste selts (lad.k. Marsupiala) Austraalias elutsevast kahesaja viiekümnest imetaja liigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Sõna ,,marsupin" tähendab kreeka keeles kotti. Kukrulised on imetajad, kelle emasloom kannab poega erilises kõhul paiknevas kukrus ning kelle poegade areng jõuab lõpule just nimelt seal. 1.2.1. Sugukond: Kängurulased Teatmeteoste andmetel kuulub kängurulaste hulka ligikaudu 50 liiki. Kängurud erinevad suuruse, välimuse ja elupaikkade poolest. Känguru on Austraalia vapiloom. Kängurud on muudes maailmajagudes elutsevate hirvede ja antiloopide Austraalia vasteks. Kängurutel on pikad tagajäsemed eelkõige tänu säärte, jookse ning varbalülide olulisele pikenemisele. Kängurud liiguvad hüpates. 5 lk
Oluliseks sai kolooniate vallutamine, et oma maa arenevat tööstust kindlustada odava toorainega ja tööjõuga. Suurimaks koloniaalriigiks 19.sajandil kujunes Inglismaa. 1870. aastatel hakati Inglismaad ja tema kolooniaid nimetama Briti impeeriumiks. Toimus maailma jagamine majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusfäärideks. III 2. Olulisemad tehnilised leiutised, mis tõid kaas industriaalühiskonna kujunemise Otsi õpikust (lk.155-161; 227-232) ja vajadusel kasuta teatmeteoste abi (näit. Kinder, Hilgemann, Maailma ajalugu, lk.343) ja märgi siia olulisemad 19. sajandi leiutised, mis muutsid maailma: III 2.1. jõuallikate alal (aur, elekter, nafta jmt.) III 2.2. transpordi alal (rong, aurulaev, auto, lennuk) III 2.3. kommunikatsiooni alal (telegraaf, telefon, raadio, fotograafia, kino jmt) III 2.4. keemia ja meditsiini alal (põllukeemia, desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine jmt). III 3. 19
mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda. 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid kirjandusallikaid (raamatud, artiklid, seadused, määrused, dokumendid, perioodika, internet). Kirjanduse valimist hõlbustab raamatukogu kataloogide, bibliograafiliste teatmeteoste ja internetis leiduvate teemakohaste materjalide läbitöötamine. Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne. Kirjandust peab analüüsima kokkuvõtlikult (refereerivalt) ja vajadusel mitu korda, et selle sisust paremini aru saada. Esialgsel tutvumisel saadakse ülevaade kirjandusallikate olemusest ning hiljem järgneb kirjanduse sisu põhjalikum uurimine. Kirjanduse esialgne analüüsimine ja järgnev
kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast. ÕPIOSKUSED Võistkondlik võistlus koolide 5. ja 6. klasside võistkondadele. Üleriigilis- se vooru pääsevad piirkondlikes voorudes paremaid tulemusi saavutanud koolid (üks kool kuni 12 piirkondlikult võistelnud kooli kohta). Pearõhk on otsitava teabe määratlemisel ja selle käsitlemise oskustel. Oluline on tunda eri teatmeteoste ülesehitust, leida tundmatu teose kasutamise 168 LISA 9 juhised, valida ülesande lahenduse leidmiseks sobiv raamat või muu alli- kas. Ülesannete lahendamiseks vajalikku infot esitatakse tekstina, helindi- na, tabelis, piltide ja skeemidena, aga ka reaalsete objektide kaudu. TÖÖÕPETUSE KONKURSS Käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse konkursid toimu- vad vastavalt juhenditele mitmes voorus
• Mõistmisüksuse mõistmisel on oluline ka kõneleja suhtlustaotlus – kõneleja räägib, millest soovib, ja kuulajad nii mõistavadki, mitte pole suhtlus piiratud üksnes üldteada ja mittevaieldavatest mõistetest rääkimisega. Mõiste mõistest Terminoloogia eriala põhiterminil mõiste on eesti keeles kaks tähendust. Terminoloogiatöö terministandardi (Standardikeskus 2002a), muude 70 Terminoloogia teatmeteoste (nt EE) ja õpikute (nt Erelt 2007) järgi kuulub mõiste inimese teadvusse, olles tunnuste ühese kombinatsiooniga määratud ettekujutus mingist nähtusest. Nagu muudki ideed, on mõisted keelesõltumatud: neid saab küll väljendada mitmesugustes keeltes, aga ise nad mingis keeles ei ole. Ka sõnastikus või tekstis saab neid tähistada terminitega, selgitada selgitustega või illustreerida näidetega, aga nende endi sisaldumist sõnastikus või tekstis kuidagi saavutada ei õnnestu.