VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või
kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Erm pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Euroopa noorte meistrivõistlustel 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34.
järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa. Pole haruldane, et sportlased, kelle vahetused on suurepärased, võidavad palju parematest sprinteritest koostatud võistkonda.(1) Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused. (1) Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks.(1) Teatejooksu soovitavad normid (vt lisa 2) Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.(5) Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km) (2)
Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm %C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela
tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m
Üks rühm seisab ringjoonel, moodustades kella, teine seisab eemal – kolonnis. Kellale antakse üks pall – sekundiosutiks. Kella keskel seisab kohtunik. Kell hakkab tiksuma – pall söödetakse käest kätte, iga õpilane loendab valju häälega sekundeid kohtuniku pilgu all.Kui kell tiksub, siis teine rühm jookseb ühekaupa ümber kella teatevõistluse põhimõttel. Kui kõik on jooksnud, hüütakse:”Stopp!”. Aeg jäetakse meelde ja rühmad vahetavad rollid. Peale mõlema rühma teatejooksu võrreldakse ajalisi tulemusi. „Kellas” kasutatakse erinevaid palle (jalg-, korv-, võrk-, topis-, tennise-, võimlemis- ja käsipall) ning vastavaid söödutehnikaid..Teatejooksus kasutatakse erinevate pallimängudele vastavaid palle ja liikumistehnikaid. Igal jooksjal on erinev pall ja vastav liikumistehnika. „Kella” taga paikneb värav/korv, mida püütakse teatejooksu ajal tabada.„Kell” on suurem – kaugsöötudeks, teatejooksu vahemaa on pikem. Kaardimängu teatejooks
18 79.39 Jaapan Ungari Sloveenia Kümnevõistlus Trey Hardee Ashton Eaton Leonel Suárez 8607 8505 8501 USA USA Kuuba Naiste tulemused Naiste jooksudes võitis Venemaa seitse kuldmedalit, nende järel Ameerika Ühendriigid kuue kuldmedaliga. Kõige edukam sportlane oli Alyson Felix, kes võitis kaks teatejooksu kulda ning hõbeda ja pronksi iseseisvatel aladel. Esimesel võistluse päeval said Keenia sportlased hämmastava tulemuse, võites kõik kuus medalit kahel alal. Keenia sportlased olid paremad pikamaajooksudes, samal ajal kui Jamaica ning Ameerika Ühendriigid said liidriteks sprintimises. Naiste tulemused jooksudes: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Carmelita Jeter Veronica Campbell- Kelly-Ann Baptiste
Taliolümpiamängudel süüdati olümpiatuli aga alles enne 1952. aasta mänge. Selle tule süütamine toimus Norra niiöelda suusaspordi isa Sondre Norheimi kodus. 1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen. 1 1980. aasta suveolümpia 5. juunil süüdati olümpiatuli ja seda vaatas pealt umbes 5000 inimest. Staadionil süütas tule vibulaskja põleva noolega. 1996. aasta suveolümpia
majutusala on teineteisest rangelt eraldatud), teenindusasutused, arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehiatakse olümpiamängude puhuks, kuid arvestades, et seda on hiljem võimalik kasutata tavalise elamupiirkonnaga. Esimene olümpiaküla rajati 1932. aastal Los Angelese olümpiamängudeks. OLÜMPIATULI Olümpiatuli süüdatakse päikesekirtest. Seda tehakse Olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud. Sealt tuuakse tuli tõrviku või kaevurilambiga teatejooksu põhimõttel (kasutatakse ka trantspordivahendeid) olümpiamängude avamise päevaks olümpialinna. 9 Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Olümpias (esmakordselt 20. juuli 1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. aastal. Talvemängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1945. aastal
Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite MM medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis o-jooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 o- suusa-tamises Maret Vaher pronksi. MK osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis o-jooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli o-jooksus kolmas 1992; Külli Kaljus o-jooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev o-suusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Üliõpilaste o-jooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi (1990); Sander Vaher kulla (2008) Rahvusvahelisi võite on Eesti orienteerujad saavutanud ridamisi. Sotsmaade karikavõitjaks nii
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7
aastal Stockholmis ja naistel 1928 Amsterdamis. 4x400 MEETRI TEATEJOOKS 4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil. Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt
eraldatud), teenindusasutused arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehitatakse olümpiamängude puhuks, kuid arvestades, et seda on hiljem võimalik kasutada tavalise elamupiirkonnana. Esimene olümpiaküla rajati 1932. a. Los Angelese olümpiamängudeks. · Olümpiatuli Olümpiatuli süüdatakse päikesekiirtest. Seda tehakse olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud. Sealt tuuakse tuli tõrviku või kaevurilambiga teatejooksu põhimõttel (kasutatakse ka transpordivahendeid) olümpiamängude avamise päevaks olümpialinna. Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. a. Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse.
ning lumesõda). Tehnika suhtes ei ole õue- ja liikumismängudel väga suurt erinevust. Õuemängu tegevus toimub väljas, seeõttu on mängu läbiviimisel palju liikumisruumi, mistõttu on nad oma olemuselt üsna sarnased. Jaanipäeval mängiti ,,Kotisjooksu". Ronitakse poolest saadik suurde kotti ning hüpatakse sellega võidu enne kindlaks määratud vahemaa. Võidab see, kes enne lõppu jõuab. Seda mängu võib kasutada ka võistkondliku teatejooksu mänguna. 3.3. Seltskondlikud mängud See liik mänge ei erine väga palju eelnevalt kirjeldatud liikidest. Nagu ikka, on mängu puhul oluline see, et ta oleks hariv, pakuks lõbu ning võib-olla ka väikest võistlusmomenti. Seltskondlike mängude olemuseks erinevalt õue-ning liikumismängudest, võib pidada fakti, et mänge mängitakse kindlasti suuremas seltskonnas näiteks tuttavaks saamise eesmärgil. Tänapäeval on seltskonnamängud suur osa sünnipäevadest ning tutvumispidudest
Arvati, et Tallinnas toimunu on tõsine õppetund ja hoiatus kõigile kolmele Balti riigile. Oodati, et inimesed võtavad taas 11 kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse ebaõnnestus. 6.2. Südametuksed Baltikumile 23. augustil 2009 tähistati 20 aasta möödumist Balti ketist Balti rahvaste ühisjooksuga ,,Südametuksed Baltikumile". (Joonis 7) Teatejooksu eesmärgiks oli inimesi taas lähendada sellele ühtsusele, mida tunti Balti ketis seistes. Seal osales kokku üle 62 000 inimese. Eestis osales koos raja ääres olevate kaasaelajatega üle 7000 inimese. Leedus oli osalejate Joonis 7. Foto: Aldo Luud koguarv koos kaasaelajatega 5000 piires. Lätis oli üle 17 000 jooksja, kohal oli aga koguni üle 50 000 inimese. 6.3. Inimketid mujal maailmas Balti kett andis mudeli, mida korratakse mitmel pool maailmas veel tänapäevalgi. 28
45. Sellega taheti Eestile toetust avaldada seoses aprillirahutustega. Arvati, et Tallinnas toimunu on tõsine õppetund ja hoiatus kõigile kolmele Balti riigile. Oodati, et inimesed võtavad taas kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse ebaõnnestus. [6] 6.2. Südametuksed Baltikumile 23. augustil 2009 tähistati 20 aasta möödumist Balti ketist Balti rahvaste ühisjooksuga ,,Südametuksed Baltikumile". (Joonis 7) Teatejooksu eesmärgiks oli inimesi taas lähendada sellele ühtsusele, mida tunti Balti ketis seistes. Seal osales kokku üle 62 000 inimese. Eestis osales koos raja ääres olevate kaasaelajatega üle 7000 inimese. Leedus oli osalejate Joonis 7. Foto: Aldo Luud koguarv koos kaasaelajatega 5000 piires. Lätis oli üle 17 000 jooksja, kohal oli aga koguni üle 50 000 inimese. [7] 12 6.3. Inimketid mujal maailmas
kordusjooksud. Kasutada võib 30-60 m pikkusi jookse absoluutse kiiruse arendamiseks. Treeningu sisu: 1. Soojendus 1,2-1,6 km. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m kiirendusjooksud. 4. Põhiosas võib treening toimuda: · stardiharjutused ilma käskluseta ja käsklusega sirgel ja kurvis. 1 · 120-150 m tõusva kiirendusega jooksud. · Teatejooksu vahetuse tehnika õppimine. · 100-150 m vahelduva kiirusega jooksud 30 m kiiret ja 30 m lõdvalt langeva kiirusega. Kordade arv määrata enesetunde järgi. Pauside ajal jalutada kuni hingamine rahunenud/2-3 min/. Peale kiiruse arebdamise võib läbi viia teiste kergejõustikualade treeningu. Näiteks ühe hüppe või tõukejooksu ja heite tehnika. Treeningu lõpul 800-1000 m jooksud. 16 aastastele üks kord ja 17-18 aastastele 2-3 korda. 1000
ning kolmikhüppes ei tohi taganttuul ületada 2 m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2m/s, s.t, et 100m, kaugushüppe ja 110mtj tuuled kokku liidetuna ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 kui 200 m valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati
annaabi.ee 
