teadvustatusest ning omandamisviisist, teisi sõnu kui palju on meil teadmisi, kus ja kuidas me seda kasutame ning kuidas me seda juurde kogume. Selle alusel eritatakse protseduurilist mälu( seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv info omandatakse antud tegevuse käigus.), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust) o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises.
Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8.Protseduuriline mälu Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. 9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10.Episoodiline mälu Talletatav info on seotud inimese endaga(nt mida ma tegin üleeile ja kellega kohtusin eile).Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 11.Mäluhäired Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja
kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 7 Kokkuvõtte ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud...
kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2]. 3) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga ja isiklikult kogetud elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust [3; 2]. Episoodiline mälu küll sõltub semantilisest mälust, kuid läheb sellest kaugemale. Ta ei saa toimida ilma semantilise mäluta, kuid ta võib teha midagi sellist, millega semantiline mälu üksi toime ei tule
MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM
kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu
liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantiline mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodiline mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mälu protsessid. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel Semantiline mälu - - Seostub inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta - Info omandamiseks pole vaja praktilist tegutsemist - Omandatud info avaldub pigem teadmistes kui tegutsemises - Omandatud materjali kasutamine eeldab teadvustatust Episoodiline mälu - Seostub inimese teadmisega iseenda ja oma kogemuste kohta - Omandatud info avaldub teadmistes - Materjali kasutamine eeldab tähelepanu ja konsentratsiooni ja teadvustatust Protseduuriline mälu - Seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigitustega - Info omandatakse tegevuse käigus - Info kasutamine teadvustamatu 5. Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele:
Aus suhtlemine tekitab lähedustunde. Mitte kasutada: üldistavaid silte (loll, laisk, jne); sarkasmi, mis väljendab põlgust, viha, solvumist; minevikus tuhnimist, vana meeldetuletamist; negatiivseid võrdlusi; süüditavaid "sina-sid"; ähvardusi. Minakontseptsioon Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse motivatsioonilist teadvustatust tähistatakse ladinakeelse sõnaga ego. Mina ise rõhutab inimese identsust iseendaga. Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist: -Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid
Marie Under), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000; Les Fleurs du Mal) EDGAR ALLAN POE (18091849) ameerika kirjanik; Euroopa uusromantismi eelkäija, kelle loomingus on samad põhimõtted ja keda 19. saj lõpu Euroopa uusromantikud oma eeskujuks pidasid. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. "Kunst kunsti pärast" esteetikateooria loojaid, kes rõhutas loomeprotsessi ratsionaalsust ja teadvustatust, vabastas kirjanduse moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu".
Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad. Näiteks klientide puhul, kes on kinni jäänud enese loodud fantaasiamaailma aitavad kujutlusharjutused kaasa kriitilise mõtlemise arengule. Ning teistpidi jällegi saavad kliendid, kellel on raskusi kujutlusvõime avaldumisega, võimaluse kujutluse arendamiseks ja aktiveerimiseks. Sümbolism on Walriond-Skinneri (1969) järgi idee või soovi väljendamine millegi
käitumises. 3. Episoodiline mälu (EM) on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus. 4. Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele. Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming, mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud. praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990). 5. Lühimälu ja püsimälu
teadvustatusest ning omamisviisist protseduurilist mälu, semantilist mälu ja episoodilist mälu: 1) Protseduuriline mälu on seotud selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ja selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2) Semantiline mälu on mälu, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 3) Episoodiline mälu on mälu, kus talletatav info on seotud inimese endaga. Sarnaselt semantilise mäluga ei nõua see mälu liik praktilist tegevust. (10) 2.3 Mälu ja aju Mäluga on seotud mitmed erinevad ajukoore piirkonnad ja limbiline süsteem. Erinevad suuraju piirkonnad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustusel häired just ruumilises-visuaalses mälus ja vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises) mälus. (3: 101) 2
Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 97-99. 19 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 190. 20 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 248. 9 2. semantilist mälu, kus talletakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse, omandamiseks ei pea otseselt tegutsema ja kasutatkse eeldab teadvustatust ( vesi hakkab keema kui temperatuur on tõusnud 100 kraadini jne); 3. episoodilist mälu, mis on seotud eelkõige inimese endaga, praktilist tegevust pole vaja, kasutamine eeldab teadvustamist.21 Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni (1) lauselises vormis (keelel baseeruv informatsiooni kodeerimise viis);
Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. Semantiline mälu- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga
kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu
Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad. Püsimälu liigitus mälus sisalduva info omandamise järgi: Semantiline mälu sisaldab üldisti faktilisi teadmisi maailma kota, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Materjali omandamine eeldab teadvustatust. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilist tegevust, kasutamine nõuab teadvustatust. Näiteks mälestused Pariisis käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende teevuste peale mõelda
info säilitamine üksnes antud tegevuse käigus ning kasutamine suuremas osas teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad) - Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline). - Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011).
annaabi.ee 
