Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid. Õieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Ühiskondlike, rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks üksikisiku kordumatuse ja individuaalsuse. Noor-Eesti tähistab: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle
see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus- teaduslik teadmine empiiriliselt eksperimendis või vaatluses kinnitatav teadmine. Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige p...
nõuetekohaseid liigutusi. Seetõttu peab treener teraselt jälgima iga võistluseelsel ettevalmistusel läbitavat kiiret lõiku. On vajalik ujujapoolne tugev, mõtestatud ja kontsentreeritud tähelepanuga tegevus. (Haljand, Tamp, 2007: 21) 11 Kokkuvõte Referaati kirjutades sain palju rohkem teada ujumise kohta. Poleks arvanudki, et see on nii lai mõiste ning iga ujumistehnika kohta on nii palju detaile ja teaduslikkust. Seda referaati kirjutades, hakkas mind ujumine huvitama veel rohkem kui varem kuna sain teada palju uut, mis tekitas põnevust. Ei piisa vaid ujumistreeningutest, et tippu jõuda, vaid tuleb ka vaeva näha muude treeningutega, mis arendavad lihasjõudu, näiteks jõusaal. Igal ujujal oleks vaja enda kõrvale treenerit kes juhendaks ja motiveeriks. Igale ujujale mõjuvad harjutused erinevalt, seepärast ongi igal sportlasel erinev treeningplaan, mis viiks nad tippu.
iseloomustus) 8 Milline on õige õigus? Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Kui positiivne õigus ootusi ei rahulda, siis võidakse pettuda mitte ainult selles, vaid ka õiguses üldse. Õige õigus aga ei saa põhineda üksiku õigusteadvusel. Õige õigus eeldab positiivse õiguse sügavat tundmist ning teaduslikkust. Allikad peavad olema selgemad kui positiivsel õigusel. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Loomuõigus näeb ülimat korda. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse.
Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism Materialism Monistlik seisukoht – kogu reaalsus on materiaalne e. füüsikaline Ka vaimunähtused on materiaalsed, kuna nad on reaalsuse osad Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1
psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud. 1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus. Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle lähenemisviisi järgi määratakse inimese tegevus just sisemisest kogemusest tulenevalt ehk selle põhjal, mida talle tähendavad välised olukorrad
Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada teaduslikule psühholoogiale. Sobivam vastandus on rakenduspsühholoogia vs akadeemiline psühholoogia. Teaduslik (ehk tõenduspõhine) igal juhul. Kuidas defineerida teaduslikkust: · Süstemaatiline tähelepanekute tegemine · Avaliku, kontrollitava teadmise loomine · Lahendatavate probleemide uurimine Teemavaliku põhjendamine: · Atuaalsus. - Kui palju sellest viimasel ajal erialakirjanduses kirjutatud on? Millega seda huvi põhjendatakse? - Kas see on seotud mõne praktilise probleemiga minu organisatsioonis? Milles see probleem seisneb? · Uudsus. - Kas teema on piisavalt tundmatu, et seda üldse tasuks uurida
Seoses T. Kuhni teadusteooriaga ilmneb aga veel üks M. Remmeli mitteteaduslikuks pidamise faktor. Nimelt peaks T. Kuhni käsitluse järgi teadusmaailmas võistlevate paradigmade pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki (Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja teadusrevolutsioonini) edasiarendamine. Kahjuks keeldub aga M. Remmel juba raamatu eessõnas igasugusest arutlusest ja teemaarendusest: ,,Kuna kirjutan ladusalt loetavat raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri
algul 5 · pole vahet inimese ja looma vahel Biheivioristide seisukohti. · Sündides on inimene puhas leht · Inimese käitumine on vaid keskkonna toode · Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). J. Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheiviorismi põhimõtet, et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: ,,Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud väikelast ning vajalik keskkond nende üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest
Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS.......11 2.1. Seminaritööd..................................................................................................................11 2.1.1. Essee....................................................................................................................................................11 2.1.2. Referaat....................................
ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne lehekülje pikkune, tegevust on vähe või puudub hoopis. Ükkõik kui piiratud poleks miniatuuri kujutlusväli, ta loob oma ainest tervikliku kogupildi. Domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Ilukirjanduslik ESSEE - arutlev lühipala. Ei taotle objektiivsust ega teaduslikkust, esitab kirjutaja subjektiivseid seisukohti. Kirjutatud isikupärases stiilis. Ei pea liikuma loogiliselt faktilt faktile. Eesmärk on paeluda lugeja huvi ja vabastada ta mõttestampidest. Hea essee on vaimukas ja tabav. ! Essee kirjutamine nõuab: ! ! 1) läbimõeldud probleemiasetust ! ! 2) hoidumist moraliseerimisest ! ! 3) autori isikupära ! ! 4) autori silmaringi avarust ning mõttesügavust Esseel ei ole väga kindlat ülesehitust, ent talle tuleks esitada teatavad nõuded: !
selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi. Pigem vastupidi, tekitab nihilistliku suhtumise. Positiivne õigus võib olla ,,õigele õigusele" täpselt vastupidine. ,,Õige õigus" ei saa põhineda mõne üksiku õigusteadvusel. ,,Õige õiguse" tabamiseks tuleb kinni pidada kahest reeglist: 1) esimene nõuab positiivse õiguse sügavat tundmist. Ka õigusfilosoofia aluseks peab olema positiivne õigus; 2) teine reegel nõuab teaduslikkust vaja leida põhiline probleem ja leitud probleemid süstematiseerida. ,,Õige õiguse" allikad peavad olema selgemad, kui positiivsel õigusel. Õigluse määratlemise üks võimalus on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Ülipositiivse õiguse doktriin põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Seetõttu nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks
antiik-Kreekast, kuid tugevama põhja sai alles Descartes`ist alates. 2. grupp filosoofe, kes eelistavad vaba diskursust. Need on nö. filosoof-poeedid, nt. Heidegger. 3. poliitikud-filosoofid. Ühiskondlikult aktiivsed, seisavad reformatsioonide eesotsas, nt. Dewey. Moodsa F. (eriti analüütilise) ajalugu antikantiaanlikult ja antikartesiaanlikult seisukohalt. F. ei ole progressi. Kolmes osas käsitleb teaduslikkust: 1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga. 2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete representatsioonide kogum -- see on ainult üks võimalus ja selle võib asendada pragmaatilise tunnetuse kontseptsiooniga, mis kõrvaldab kreeklastele omase vastanduse
karistatavad teod ning ainult seadus saab ette kirjutada karistuse. Seadus mis tunnistab tea karistatavaks või raskendab karistust ei ole tagasiulatuv, kuid vastupidine seadus on. Va inimsusevastased või sõjakuriteod. · Protsessiõigus Silvia Loogia (?) Õigus sotsioloogia. Konspekti saab kunagi veebist kah. Sotsioloogia on teadus mis tegeleb ühiskonna teadusliku uurimisega. Et hinnata distsipliini teaduslikkust peab tal olema: 1. aine, mida uurida 2. meetod, millega ainet uuritakse sotsioloogia aineks ühiskond ehk sotsiaalne keskkond ning kõik selles sotsiaalses keskkonnas toimuvad protsessid ehk inimese käitumine ühiskonnas. Meetoditeks on nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed meetodid. Kvantitatiivseteks meetoditeks on küsitlused, intervjuud etc. st meetodid mille abil kogutakse informatsiooni, kogutud informatsioon läbib hiljem kvalitatiivse analüüs
nimetuse all kuni 1938. aastani. Viini ringi olulise liikmena võib nimetada Austria-USA semantikut ja filosoofi Rudolf Carnapit (1891-1970). Loogilise positivismi peamiseks tulemuseks on filosoofia kui sellise rolli muutumine. Loogilised positivistid nõudsid, et filosoofia peab olema teaduslik ja keeruliste maailmapiltide asemel tuleb produtseerida selget mõtlemist. Kuigi suurem osa filosoofiat seepärast veel eriti teaduslikuks ei muutunud, hakkasid ometigi tekkima teaduslikkust oluliseks pidavad koolkonnad. Filosoofia taustsüsteem nihkus. Viini ringiga tihedalt seotud Austria-Inglise filosoof Ludwig Wittgenstein (1889-1951) kirjutas oma Loogilis- filosoofilises traktaadis (selle traktaadi uurimine oli Viini ringi algusaastate üks põhitegevusi): ``Filosoofia eesmärk on mõtlemise loogiline selgitamine. Filosoofia on tegevus, mitte teooria. Filosoofiline teos koosneb peamiselt selguse toomisest
Etnograafia ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste. Filosoofias on positivismi esindaja ja rajaja rõhutades teaduslikkust, teaduslikku teadmist, teaduse olulisust. Tema ühiskonnateooria: jagas sotisaalseks staatikaks (ühel ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam
Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed
Eesmärgiasetuses peavad muidugi domineerima majanduspoliitilised reaalsused. Utoopilisi eesmärke püstitada ei ole mõtet. Me peame saama olukorra kohta võimalikult objektiivset informatsiooni. See on vajalik selleks, et olukorda õigesti analüüsida ja hinnata. Tuleb võimalikult täpselt kindlaks teha, milli- sest situatsioonist me oma tegevust alustame. Selline analüüs eeldab teaduslikkust, ekspertide hinnanguid ja ka rahvusvahelist võrdlust. Informatsioonil põhineva olukorra analüüsile järgneb eesmärkide täpsustamine ja abinõude kavandamine. Kuna olukord võib mingi aja möödudes põhimõtteliselt muutuda, omab majanduspoliitika kavandamisel olulist tähtsust kujuteldavate võimaluste süstemaatiline kontrollimine. See võib omakorda muuta nii eesmärgi asetust kui ka eesmärke endid.
annaabi.ee 
