JWG Röntgenaparaat Uurimustöö R.R. 2009 Röntgenikiirte avastamine. 19. saj. lõpul oli gaaslahendustoru kõige erutavam seade füüsikas ning sellega katsetati enamikus laboratooriumides. Kui mingit uut nähtust nii suure huviga uuritakse, jõutakse varem või hiljem tulemusteni. Ja aastal 1895 tegigi Wilhelm Conrad Röntgen suurepärase avastuse. Töötades gaaslahendustoruga, täheldas Röntgen, et selle laheduses asuv baariumi plaatinatsüaniid hakkas helenduma (fluorestseeruma) hetkel, kui kõrgepingeline vool läbis toru. Röntgen arvas, et helenduse põhjustas torust väljuv ultraviolettkiirgus. Ta pani oletuse kontrollimiseks toru musta kartongkarpi, kuid helendus ei vähenenud. See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katsei...
Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30...
Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas ge...
Meditsiin Kelly Klippberg Palivere Põhikool 8.Klass Mis on meditsiin? · Meditsiin ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru · Uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega · Tugineb loodus ja sotsiaalteadustele Põhivaldkonnad · Diagnostika · Haiguste profülaktika · Teraapia ehk teaduslik ravikunst · Eelravi · Taastusravi Wilhelm Conrad Röntgen · Oli saksa füüsik · 1895.aastal avastas röntgenikiired · Tema järgi on mõõtühik röntgen Edward Jenner · Oli inglise arst · Võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini · Veiserõuged panid aluse ka sõnale "vaktsiin" · Eestisse jõudis lehmarõugetega vaktsineerimine juba 1800. aastal Rene Laennec · Oli prantsuse arst · Leiutas stetoskoobi aastal 1816 Christian Barnard · Oli Lõuna-Aafrika südame kirurg · Sooritas maailma esimese südame siirdamise edukalt Michael Woodruff ...
Röntgenkiirgus 2014 Kiirgus Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias Tööstuses Kunstis Lennujaamades Teaduses Mõju Otsene mõju Kaudne mõju Kiiritushaigus ja surm Tinast kaitse Tänan kuulamast!
1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...
Meditsiin Arstiteaduse edusammud Kindlasti pikendasid inimeste eluiga ka arstiteaduse edusammud. Tänu viiruste ja bakterite maailmas avastamisele 19. Sajandi teisel poolel saadi teadlikuks sellest, kuidas haigused levivad, ja õpiti neid vältima. Inimesi hakati haiguste vastu vaktsineerima ning suurt tähelepanu pöörati hügieeniolude parandamisele. Ka haigete eest hakati 19. Sajandil hoopis paremini hoolitsema. 1665. Aastal Robert Hooke’i poolt ning sellele instrumendile tugine -vaid avastusi mikrobioloogias. Nii näiteks avastas Louis Pasteur (1820–1895) 1877. a siberi katku tekitaja ja töötas 1885. a. välja marutaudivaktsiini. 1882. a avastas Robert Koch (1843–1910) tuberkuloositekitaja. Wilhelm Conrad Röntgen Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju ...
TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES *19.saj teine pool ja 20.saj alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg *19.saj teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need ...
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri ...
Arutlus Teadus ja Kunst 19. sajandi teisel poolel 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg. Inimesed hakkasid paljusid avatusi ja leiutusi igapäevaelus kasutama. Muutus ka inimeste mõtte viis ja hakati uskuma, et inimest juhib peale mõistuse ka alateadvus. Sajandivahetusel hakkasid levima igasugused müstilised õpetused. Inimesed uskusid inimmõistuse kõikvõimsusesse ja elu paranemisse. Enamus teadlasi ja filosoofiadest huvitus inimhinge salapärastest sügavustest. Osaliselt muutus ka suhtumine naistesse. 19. sajandi teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste võimalused haridust omandada. Naised võisid kaasa rääkida kultuuri- ja teadusmaailmas. 19. sajandi teisel poolel oli ka suur osakaal teadusel, leiutati ja avasti ...
Kuidas on leiutised muutnud maailma? Aja möödudes on tehnoloogia ning tehnika muutunud ja arenenud meeletult. Inimesed eelmise sajandi alguses poleks ealeski osanud unistadagi praegusel ajal meile iseenesest mõistetavatena asjadest nagu näiteks mobiiltelefonidest, sülearvutitest ning uhketest autodest. Tänapäeval toimub areng edasi ning usun, et umbes saja aasta pärast leiavad inimesed, et 21.sajandi tehnika on väga algeline ning nad ei suudaks oma elu ette kujutadagi nii nagu meie praegu seda elame. Minevikus on leiutatud meile tänaseks väga palju olulisi esemeid. Näiteks üheks maailma tähtsamaiks leiutiseks peetakse telefoni. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. 1875. aastal, Alexander Graham Bell leiutas esimese telefoni, mis reaalselt edastas inimese häält. Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saa...
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895...
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
XXX MARIE CURIE Koostaja XXX PÄRNU 2010 1. POOLAST PARIISI (1867-1891) 1.1 Patrioot ilma rahvuseta Naine, kellest sai "Madame Marie Curie", sündis 7. novembril 1867. aastal Varssavis nimega Maria Sklodowska. Pere ja sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Manya. Tema vanemad kasvatasid oma lapsi patriootideks rahvusele, mida enam ei eksisteerinud. 1815 aastaks olid riigid ümber Poola sõdade ja lepete tagajärjel riigi laiali jaotanud ning enda võimusesse haaranud. Varssavit kontrollis vene tsaar. Sklodowskade perekond ja teised patrioodid võtsid eesmärgiks poola kultuuri säilitamise iga hinnaga. Pere kannatas palju patriootlikkuse tõttu. Manya isa sunniti lahkuma healt tööpositsioonilt õpetajana oma uskumuste pärast. Maria lapsepõlve vältel oli perekond suurtes rahalistes raskustes. Mõlemad vanemad olid elukutselt õpetajad ning õpetasid oma lastele hari...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline a...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi....................
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
annaabi.ee 
