Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tea Kask "Tänavalapsed" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mattias, poisi, tänavale, varastas, toast, pudeli, teenima, jõuluvana, jõulud, purjus, seekord, kutsika, lahke, sünnipäev, tänavalapsed, noorsooromaan, kask, joodikud, kostis, peksis, jooksis, hüüdma, verise, magada, söödud, kuulis, peapesu, söönud, nendest, varastamise, hoiatuse, mikk, mait, panema, vahetevahel, hommikul, vennale, rattadTänavalapsed Tea Kask Sissejuhatus Mattias oli 4aastane poiss, kes kannatas pidevalt koduvägivalla ning näljatunde all Tal oli kolm vanemat venda, ema ja vanaema Nad elasid väga mustas kodus Tänavale soovitas Mattiasel minna vanaema Mattiasest saab kerjus Tänaval sai Mattias sõbraks kodutu Keniga Ken õpetas Mattiast kerjama ja kutsus ta õhtuti enda urkasse Ükskord kerjates kohtus Mattias vanema venna Martiniga (5 aastane) Peale seda hakkasid vennad koos kerjamas käima Mattias õpib varastama, suitsetama ja liimi nuusutama Peale kerjamist ütles Martin vennale, et ta pistaks poes endale midagi taskusse Kui Martin õhtul taskust suitsupaki võttis, pakkus ta seda ka Mattiasele. Mõne aja pärast tutvustas Martin talle ka liimi nuusutamist Liimi nuusutamisest jäi Mattias sõltuvusse Politsei ja ema Tänaval kerjates jäid poisid mitmeid kordi vahele
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga.
vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 15 kg ja on 98 cm pikk. Joonistamise osas peaks kolme aastane laps oskama joonistada ringi ja risti. Seda ta oskab. Mattias teeb enda jaoks realistlikke joonistusi. See tähendab, et tema pilt ei pruugi vaatajale realistlik tunduda, aga laps teab väga täpselt mida ta joonistab ning mis pildil toimub. Mattias ei oska klotsidest silda ehitada, samas ei oska seda ka tema seitsme aastane vend. Ilmselt pole olnud vajadust õppida
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja U
Tigapuu kohta. Kui Indrek oli kõik ausalt üles tunnistanud, siis läks ta magama. Järgmisel hommikul kohtus ta kohe Tigapuuga, kes tõmbas ta ühte kõrvalisse klassi ja hakkas tedasõimama, ja kui Indrek tahtis lahkuda, siis haaras Tigapuu temast kinni, et tagasi tõmmata, aga Indrek virutas talle lahtise käega, mispeale Tigapuu talle laksu vastu pani. Lõpuks sattus Indreku kätte lauaklapp ja ta virutas sellega Tigapuule nii et ta maha kukkus verd peast voolas. Indrek ehmatus ja läks toast välja. Ta rääkis Ollinole mis oli juhtunud ja Ollino läks teda tohterdama. Indrek aga kutsuti jälle direktori juurde, kus teda uuesti üle kuulati, selle peale aga andis härra Maurus Indrekule hõberaha ja saatis ta uksest välja. Indrek läks Tigapuu juurde ja andis lepituseks raha temale. Tigapuu tellis selle eest õlut , leib ja vorsti ja hakkas Indrekuga rääkima. VII Indrek loobus jamamast Tigapuuga ja ta leidis endale õpetajaks Timuski, kes andis
kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb, et nutab keegi pingil. Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest. Eit pani nimeks Pöialpoiss, kes suuruselt ei kasvanud, kuid mõistuselt. Läks isale appi kündma. Isa puhkas suupistet sööma. Poeg lubas et teda võib müüa. Pöialpoiss ronis hobusele kõrva sisse ja hakkas kündma. Seda nägi üks mees ja pakkus raha, isa alguses puikles vastu ja siis sai poisi eest 1000 rubla. Poiss tegi härrale taskusse augu ja põgenes. Eksis ära. Hunt sõi ta ära. Oli tükk aega hundi kõhus. Iga kord kui hunt tahtis lambakarja sööma minna, pistis Pöialpoiss kisama. Hunt jäi päris näljaseks, palus poisil lahkuda. Viis poisi koju. Pöialpoiss ütles, et ema ja isa hundi ära tapaks. Tapsidki, poiss sai endale hundi nahast kasuka. ,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides
ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võim
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tü
Ta otsustas minna rääkima kui hea ratas tal on pimeda Liisale. Ukse taga kuulis Mardu jutustamist. Leemet rääkis, kui õnneli ta on Luigiga. Leemet rääkis ka kuidas ta oli poissi tüssanud. Nagu oleks vanaema ratta temalt ära ostnud.Päriselt andis Leemet raha vanaemale tagasi. Poiss otsustas, et ei sõida selle rattaga enam kunagi. Märkamatult oli Mardu jõudnud sadamasse. Järsku nägi ta varest laevas tühjasi pudeleid sikutamas. Vares oli purjus. Loomulikult süüdistas ta selles Leemetit. Mardu viis Mihkli koju."Mis sinust niimoodi saab?"küsis poiss vareselt. Järgmisel päeval oli aga vares taas kadunud. Mardu leidis ta taas sadamast. Lind ei teinud temast välja. Jälle oli ta pudelite kallal. Üks pudel oli vigastanud lindu. Mardu haaras varese sülle. Taas oleks ta nagu kuulnud lindu palumas end vabadusse lasta. ,,Mine lenda!" Nii lasigi Mardu linnu vabadusse. Vares aga hüppas taas pudelite juurde
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatu
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
Sohvi olevat olnud Illimari pruut ning Illimar kinkis talle lilli. Sohvi oli kogukas naine heledate juustega. Õhtuhämaruses hakkasid nad liikuma tagasi kodu poole ning jätsid kahe järve vahelisel tammil hüvasti. Illimar oli väsinud ja ema seelikust kinni hoides ning pooleldi magades liikus ta koju. Järgmisel päeval ärkas Illimar vara ning otsustas siis kosja minna. Ta otsis välja oma erineva suurusega saapad. Nimelt üks oli suurem ja tumedam kui teine. Leidis kapist tühja pudeli ning pani selle vett täis ning läkski arglikult kosja. Illimar koperdas oma saabastega mõisa teisele korrusele ning märkas Sohvit uksest väljumas. Sohvi kutsus Illimari tuppa ja Illimar käskis tal kosjaviina juua. Sohvi jõi ja pakkus Illimarile magusat. Peale vestlust Sohviga läks Illimar veel ka alatarele ning rääkis lellele kosjaskäigust. Lell soovitas tal varsti koju minema hakata ning seda Illimar ka tegi. Teel koju sattus ta kokku suure pulliga ning vältis mitmeid inimesi,
Ta tahab juba surra, asi on lihtsalt nii hull. Mingil hetkel leidis Johannes endale pundi kus teda ei kohelda halvasti. Nad sõidavad isega tallinnast välja koos ja Johannese usk endasse taastub ja ta läheb uude õppeaastasse positiivse ellusuhtumisega. Mõne klassiõega ta sai isega sõpradeks aga teistega oli ta lihtsalt rahulik ja et tahtnud neid peale lõpetamist enam näha. Johannes hakkas hästi laulusõnu kirjutama ja tema esimese katsetuse varastas NeonBlondes´i mänedzer ja kõik hakkavad teda austama. (3) ,,Imesid juhtub harva" raamat on tüdrukust nimega Rebeecca. Ta isa Valdo on ärimees ja on suhteliselt rikas. Rebecca elab koos isa ja oma vanatädi Elleniga. Rebecca ema suri vähki. Rebeccal on olemas kõik mis ta soovib väljaarvatud tema isa aeg talle. Ta isa unustab ta pidevalt ära ja tänu sellele otsustas Rebecca ära põgeneda ühte juhuslikult valitud väikelinna.
Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata ja ei maksnud palka. Selline käitumine viis mehed kohtusse. Lõpuks Pearu maksiski purjus peaga palga ära, kuid kaineks saanuna kahetses seda. Talvel sai Pearu armutult peksa. Andres tõi ta tee äärest koju ja kutsus arsti. Pearu oli kindel, et seda tegi Jaagup, kui tal oli alibi olemas. Peksjat ei saadudki teada. Pearu paranes kaua ning tänu sellele oli Andrese elu rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma
kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid
Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36
Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki. Kuid ajapikku sai see kõiks igapäevaseks. Ta käis koos Alexi, Gerri, Rasmuse, Antti, Liska, Laura ja teistega pidevalt pidudel. Ta oli oma väikevennad peaaegu ära unustanud ning ühel päeval, kui ta lasteaeda läks, et poisid koju tuua, oli tema üllatus suur. Keegi oli juba poisid ära viinud-see oli tädi Ülle, kes poiste hooldusõigust endale tahtis
pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad. Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi
pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad. Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi
Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma
Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud. Söödi ja räägiti Wikmani Lõpuks jõudis peole ka Virve, kes tuli seepärast hiljem, et oli koos sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud
Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg.Tal oli kaks lähemat sõpra-Eduard ja Osvald.Kuna sel aastal oli jõuluvana selg haige, otsustas ta külastada ainult kolme last ja ülejäänud lapsi külastas teine jõuluvana. Ta luges läbi 3 kirja: Janno, Maria ja Pepsiine-Mercedese ema kirja ning otsustas neid külastada
pühendanud, on tõeline ja õige . Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud. Söödi ja räägiti Wikmani Lõpuks jõudis peole ka Virve, kes tuli seepärast hiljem, et oli koos sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud. Jaak
pühendanud, on tõeline ja õige . Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud. Söödi ja räägiti Wikmani Lõpuks jõudis peole ka Virve, kes tuli seepärast hiljem, et oli koos sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud
Siiski oli asi rahades. Kustas hakkas kahetsema, et oli ise laeval olles ostnud uhke pilli. Nüüd oleks selle raha eest saanud aidata isal paati ehitada. Samuti mõtles Kustas aina Veere Hildest. Järgmisel päeval angerjamõrra vaiu üles kiskudes nägigi ta Veere Alleksit, kes pabeross suus Tallinnast tagasi oli tulnud ja sellel ööl oli ta voodis nagu veel enam nõgeseid. Samas läks Tooni kõht aja möödudes ikka suuremaks ja suuremaks. Jõudsid kätte jõulud. Kaarel jupjas korstna ära, isa lubjatas seest, Tooni pesi tuhaveega põrandaid. Lui ja Kustas käisid metsas puid lõikamas ja märkisid ära ka jõulukuuse. Varsti tuli Tursa Simmu, kes aitas perel alati õlut tähtpäevadeks valmistada. Järgmise päeva õhtul saigi oasupi kõrvale õlut juua. Mõne päeva pärast hakati Jutat koju ootama ja Viia ei saanud märkimata jätta, et küllap Juta läks uut kohta üle
eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
" Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused:
neid kellelegi teisele kui Andresele, kuid mitte niisama, Pearu tahtis, et Andres kahjud üle vaataks, Andres keeldus ja seega naaber talle hobuseid ei andnud, naabrid hakkasid sõimama üksteist, kuid Andres jäi siiski peale ja sai oma hobused kätte. See oli esimene riid Vargamäel - Andres kahtlustas, et Pearu ise oli see kes meelega hobused oma maale lasi, et riidu üles kiskuda - Enne jõule tuli Pearu purjus peaga Eesperre ja otsis lepitust kõigiga, imetles naabrinaise töökust, rääkis, et häbenes aeda parandada tema ees, sest oli selle ise maha lõhkunud XII - Krõõt kurdab, et mida aasta edasi seda raskem on Vargamäel, nüüd ootas ta juba teist last, tööd tuleb aina juurde - Talvel oli ka Andresel palju tööd, sest toimus ehitusmaterjalide vedu kevadise kambrite ehituseks, mitmed külamehed olid valmis abistama, isegi Pearu
tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis. Aliide nägi kuidas Ingliga ainult head asjad juhtuvad, tal ei juhtu kunagi ühtegi äpardust ja kõik mida ta puutub muutub heaks. Peagi tulid Ingli ja selle poisi, Hansu, vahel pulmad. Aliide kuulis kuidas kõrvaltoas Aliide ja Hans tegid suurte inimeste asja. 1939 Lääne-Eesti Aliide läks Kreeli Maria hurtsikusse. Ta lootis sealt leida abi
annaabi.ee 
