Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis" (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000). Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis. Mõningatest Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uurimustest kajastab antud seminaritöö. Lisaks uurimustele antakse järgnevates peatükkides ülevaade kuulmislangusest ja selle põhjustest
Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse
3.3. Kooli hinnang alaealise käitumisele Kooli hinnangud alaealise käitumisele on väga erinevad. On õpetajaid, kes on süvenenud õpilase probleemidesse, otsivad probleemide põhjuseid ja tagamaid ning leiavad alaealises ka head. On aga ka neid, kes ei näe noores midagi positiivset. Nende iseloomustused väljendavad soovi õpilasest koolis vabaneda puudub tahe näha lapses ka positiivset. Komisjoni ühekordselt suunatud alaealiste hulgas oli statistiliselt oluliselt enam tavaklassis õppivaid ja seal toime tulevaid õpilasi, korduvate klientide hulgas aga oluliselt enam neid, kes olid klassikursuse kordajad, õppisid abikoolis või olid suunatud individuaalõppele. Statistiliselt olulised erinevused esinesid ühekordsete ja korduvate komisjonis käijate vahel ka kooli hinnanguis nende alaealiste õppeedukusele ja käitumisele. Kui ühekordsete klientide puhul hinnati nende õppeedukust kooli poolt heaks ja väga heaks 27% juhtudest ja halvaks 36%
meeskonnaks erinevad osapooled (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi: HEVKO), tugispetsialistid), kes saavad ühises infoväljas olles välja selgitada ja kõigile osapooltele teadvustada õpilase abivajaduse olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides.
kontrollida, mille tulemuseks on tihti endale suurema vastutuse võtmine selle eest, et muutused edukalt aset leiaksid; Juhatajad peaksid kaaluma laste arvu vähendamist rühmas vastavalt rühma konkreetsetele vajadustele; toetusteenuseid, nagu õpetamisabivahendid ja teraapiaalased teenused, tuleks määrata individuaalselt ja paindlikult, et need vastaksid õpetajate ja laste erinevatele vajadustele. Leian, et tavaklassis õppiv hariduslike erivajadustega laps aitab muuta ka neid lapsi sallivamaks, aitab neil näha et kõigil on omad head ja vead. Samuti on oluline, et sellise koosluse läbi õpivad ka tavaõpilased suhtlema ja ennast vabalt tundma ning aitab neil mõista et mitte kõik inimesed pole ühesugused. Teadupärast erineb HEV laps tavalapsest kõige enam just oma õppimis- ja vastuvõtmisvõime poolest. Kas poleks siis arukas integreerida juba noores eas HEV laps ühiskonda nagu me
standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku
erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku
.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b.Arendusrühma tegevused..............
osakaal õppeaastati: 2002/2003 (õppeaasta) 10,81% (Erivajadustega õpilaste osakaalõpilaste koguarvust) 2006/2007 (õppeaasta) 13,03% (Erivajadustega õpilaste osakaalõpilaste koguarvust) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt valla- ja linnavalitsused tagavad keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. 2010. a kehtima hakanud uus põhikool- ja gümnaasiumiseadus sätestab hariduskohustuse täitmise ja võimetekohase hariduse omandamiseks senisest enam paindlikku õppekorraldust ning individuaalset lähenemist õpilastele. Tavakoolis võimaldatakse HEV õppuritele järgmisi õppevõimalusi: - tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid.
kirjaliku avalduse alusel. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid. Ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Sel juhtul tuleb pöörduda
§ 5. Individuaalne õppekava (1) Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" §-s 18 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele. (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1) üldised andmed õpilase kohta; 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule
ATH-ga kaasnevad depressioon, käitumishäired ja spetsiifilised õpivilumuste häired. Hiljemalt koolis ilmneb ATH üks peamisi sümptomeid- keskendumishäire. Tähelepanu- ja õpiprobleemid koos impulsiivsuse ja rahutusega põjustavad koolis tõsiseid konflikte. Õpilasele langeb tihtipeale palju negatiivset tähelepanu, kuna ta on "raskesti õpetatav". Tavaliselt kiputakse alahindama ATH-lapse andekust ja võimeid, kuna muresid temaga on niigi palju. ATH-ga õpilasi ei tohiks tavaklassis üle paari olla, siis ülejäänute rahulik olek veel nakatab nääklejaid ja nad rahunevad. Nende laste koondamine ühte klassi ei ole sobilik, kuna nende agressiivsus, rahutus ja nihelemine häirib ka keskendunud lapsi. ATH-ga laps võib õpetajaga nelja silma all hoopis teisiti käituda, kui klassis teiste õpilaste seas. Sellest on tingitud ka erinevus lärmaka keskkonna ja koduse pingevaba olukorra vehel. Kui ATH on diagnoositud,
ning võimalused õpilase arengu toetamiseks." Tavakoolis on problemaatiline mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna loomine. Esiteks, on tavakoolis õpetamine rahaliselt kulukas. Ja teiseks valmistab see minu arvates lastele palju ebamugavusi, sest tema ümbruse tajumine on madalamal tasemel, kui teistel lastel. Eriti probleemne on õpetada toimetulekuõppekava järgi tavaklassis, sest esiteks, klassi on vaja temajaoks eraldi õpetajat, teiseks, eraldi õppevahendeid, mis on tavalistest erinevad päris asju, nt päris potte, päris lusikaid, kui teised mõistavadpiltide või sõnalise juhendamise abil ja mis kõige olulisem, teised õpilased ja tundnendega hakkab teda segama ning temagi hakkab oma ringi käimisega (mis on tema õpimmise jaoks loomulik) teisi segama. Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel?
· vene keele valdamine eakohasel tasemel; · klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas; · eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine; · kolmanda keele hea oskus. Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks? · Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust. · Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles).
viisil, et neil oleks võrdsed võimalused läbida koolitus vastavalt nende võimetele koos eakaaslastega. Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis. Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist. Vajadusel võib õppeainete mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta. Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada. Õpetajakoolitus
Enamasti tuginevad head õpiharjumused õpioskustele. Seega tuleb teha nii, et õpioskused muutuksid õpiharjumusteks. (Kadajas, 2005) Inimesed saavad pidevalt teavet meid ümbritsevast maailmast oma erinevate meelte kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada
Eesti Vabariigi üldhariduskool on ühtluskool, s.t. igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt võimetele. Igal lapsel on probleeme ja vajadusi, mis on ainuomased temale. Meie õppekavad näevad aga ette, et omandada tuleb kindel hulk akadeemilisi teadmisi ja oskusi ning õpilasi peetakse sedavõrd harituiks, kuivõrd nad seda suudavad. Õpilase märkamine Üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis ning koolis kehtestatud õppekava alusel. Mõned probleemid saavad alguse juba väga varajases eas. Kuna sageli ei ole koolides psühholooge, sotsiaalpedagooge või teisi tugispetsialiste, siis jäävad need sageli tähelepanuta. Erivajadustega laps saab tavakoolis negatiivse hinnangu osaliseks. Sageli on edutuse süvenemise põhjuseks nõrga õpilase põhjendamatu üleviimine järgmisse klassi, arvestamata, et selline laps ei ole edaspidiseks õppekava omandamiseks piisavalt ettevalmistatud
2000. aasta septembris alustas neljas üldhariduskoolis täieliku varase keelekümbluse põhimõttel tööd viis esimest klassi ühtekokku 134 õpilasega. Programmi elluviimiseks loodud keelekümbluskeskus avas uksed 2000. aasta oktoobris ning tänaseks õpib keelekümblusprogrammi raames ligi 2500 last 32 koolis ja 17 lasteaias üle Eesti. 3.3. Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks? Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust. Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles). Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne viiendas klassis vähemalt 3
heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).
tikuseks sünergiaks. Samas aga võib mõnede õpilaste jaoks üleminek tava- seerimine ja indi- koolist valitud kontingendiga kooli tuua kaasa nn “väike kala suures tiigis” vidualiseerimine (ehk Marshi pöördefekti) – on leitud, et andekate õpilaste enesekindlus, peab olema selgelt mis varem tavaklassis õppides oli kõrge, kipub langema, kui nad satuvad eesmärgistatud ning tuginema akadeemiliselt võimekamate kaaslaste hulka (Hoogeveen, 2008). Selle tule- lapse võimete ja musena võib niisugustel õpilastel tekkida alasoorituse oht. Niisugustel puh- isiksuse arvesta- kudel on nii koolil kui ka kodul vaja osutada lapsele palju tähelepanu ja misele – vaid nii
annaabi.ee 
