Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). Hapniku tähtsus elusloodusele.-Elusorganismid vajavad hapniku hingamiseks. Süsihappegaasi tähtsus elusloodusele.-Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesiks. Milliseid gaasilisi saasteaineid võib õhku sattuda inimtegevuse pärast- vingugaas,vääveldioksiid,süsihappegaas, · Füüsikalised ja Keemilised nähtused F:Aine kuju ja olek muutub kuid koostis jääb samaks.
* tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron: elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood: tabeli horisontaalne rida * rühm: tabeli vertikaalne rida Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.)
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad
7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks. 10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht ja liitaine, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud. Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid, nt: lämmastik, hapnik, jne.
Läbimõõt ~10 -7 cm Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on tuum, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad elektronkihtidel elektronid. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Isotoop ühe ja- sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest tuumas.
o.-a. suurenemine. OKSÜDEERIMINE (oksüdatsioon)- elektronide loovutamine; elemendi o.-a. suureneb oksüdeerumisel. ORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis uurib süsinikuühendeid ja nendevahelisi muundumisi. ORGAANILINE ÜHEND- süsinikuühend, mille molekulides on keemilisi sidemeid süsiniku aatomite ning süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, harvemini süsiniku ja halogeeni aatomite vahel. PAARDUNUD ELEKTRON- elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. PEHME VESI- vesi, mis sisaldab vähe või ei sisalda üldse kaltsium- ja magneesiumühendeid. PERIOOD- perioodilisustabeli horisontaalne rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. pH SKAALA- lahuse aluselisuse/happelisuse skaala. PROOTON- positiivse laenguga tuuma osake. POLAARNE AINE- polaarsetest molekulidest koosnev aine, mille molekuli osadel on erinimelised laengud. POLAARNE SIDE (kov
1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine?
Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke. Soojushulkade arvutamine aine üleminekul ühest agregaatolekust teise (faasisiirdel): 1) sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: Q = m , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg).; 2) aurustumine ja kondenseerumine aine muutub vedelast gaasiliseks ja vastupidi: Q = Lm , kus Q on vastavalt kas aurustumiseks kulunud või kondenseerumisel eralduv soojushulk (J), L on aurustumissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). Põlemisel eralduv soojushulk on võrdne kütuse massi ja kütteväärtuse korrutisega: Q = qm , kus Q on põlemisel eralduv soojushulk (J), m on kütuse mass (kg) ja q on kütuse kütteväärtus (J/kg). Aine erisoojus on soojushulk,
toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks. Aur on küllastunud, kui kondenseerumis - ja aurumisprotsessid on võrdsed. S.t. sama aja jooksul vedelikust lahkunud molekulide (auru) arv on võrdne aurust vedelikku tagasipöörduvate molekulide arvuga. Küllalt madalal rõhul ja kõrgel temperatuuril on auru omandused lähedased ideaalse gaasi omadustele.Temperatuuri tõstmisel muutub küllastanud aur mitteküllastunuks, temperatuuri langemisel muutus on vastupidine.
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron) M
aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel
aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel
Pindpinevus- vedelike omadus püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väiksem pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud
Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on
Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. (Võrdlus argielust: Kui jälgida jalgratta liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Need oleksid nagu laiali määritud üle kogu raatta. Sama käib ka muude esemete väga kiirel liikumisel. ) Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem ehk elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaaliks nimetakse sellist ala aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas ja väljaspoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga - osa on kerakujulised, kuid on ka 1 keerukama kujuga orbitaale.
Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril
piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb. Milleks kulub aurustumissoojus? a)Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel) b) Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel) c) Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine- Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud.
kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonireaktsioon, mis kulgevad tahke ja vedela aine kokkupuute pinnal, kusjuures redoksreaktsiooni ja oksüdatsioonireaktsiooni piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. (Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektroodi mõiste.: Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonna elektriahela teise osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja,
A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg
teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
teras, 301, 302, 304, CT.3, CT.45) (E 100-199 toiduvärvid). 4)Nomenklatuurnimetused: kokkulepitud on puhaste ainete nimetused. Välja on need töötatud organisatsiooni IUPAC poolt (nt: H2SO4- tetraoksasulfaat(VI)vesinik, ,,väävelhape" on lubatud). 3. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine: koosn kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemil omad. Puhas aine- ei sisalda lisandeid. Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog. osast (faasist). Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab
elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c)valem tähtede ja numbrite kombinatsioonina, mida saab identifitseerida käsiraamatute abil. Nt: E101-E199 on toiduvärvid d) nomenklatuursed nimetused – standardiseeritud on puhaste ainete nimetused, mis on välja töötatud org.-i JUPAC poolt. Nt: H2SO4 – tetraoksosulfaat(VI)vesinik. 3. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Jaguneb puhasteks aineteks. Liitaine on aine, mida saab lagundada lihtsamateks uuteks aineteks (vesià vesinik+hapnik). Liitaine ehk keemilise ühendi koostisesse kuuluvad erinevate ainete aatomid. Liitained jagunevad org. ja anor. aineteks. Ainet nimet. puhtaks, kui ta sisalda lisandina teisi aineid (puhas aine on 99,999%-ne). Materjal on aine, mille töötlemisel ei toimu keemilise reaktsioone ja muutusi. Homogeenses segus on keemiline koostis ja struktuur igas ruumiosas ühesugune (õhk, lahused)
võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron, elektron. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid). Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse
Mikroosakeste kahetine iseloom. Aatomi ehitus ja aatomite suurus. Fundamentaalsed jõud looduses. Hundi reegel ja Pauli printsiip.! Aine ehitus - koosneb osakestest (aatomid, ioonid, molekulid), mis mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõududega. Aine hulka saab määrata (mõõduks osakeste arv) - kuna võtab enda alla mingi ruumi ja omab kaalu. Elektron on negatiivselt laetud fermion spinniga 1/2 ja ta kuulub leptonite hulka olles esimese põlvkonna lepton. Elektroni leptonlaeng (Le). Elektron on ilma sisemise struktuurita elemtaarosake, mis on negatiivselt laetud. Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid.! Kvargid omavad värvilaengut (annavad kokku valge värvi) ning osalevad seetõttu tugevas vastastikmõjus.! ! Pauli printsiip - aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat (st. ühesuguste kvantarvudega) elektroni. - igal aatomiorbitaalil saab olla 2 elektroni! Pauli printsiip
Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q = m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg
Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1
Erinevate agregaatolekute omadused Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikmõju Tundub, et on lihtne vahet teha tahke oleku ja vedela oleku vahel. Aga kas jahu on vedelik või tahke aine? Tal on kõik vedeliku omadused. Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega. See tuleneb osakeste paigutuse ja soojusliikumise erinevustest. Sel juhul räägitakse aine faasist, milleks nimetatakse ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olekut. Aine võib olla tahkes olekus näiteks juht või ülijuht, ferromagneetik või paramagneetik; vedelas olekus näiteks voolav või ülivoolav jne
Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus – (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes – kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia
Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks
tihedamini kokku pakitud. Raskemate tuumade moodustumiseks vajaliku tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat. Tähed säilivad seni, kui tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui sünteesimaterjal on otsas, siis täht kustub. 23 Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
