LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K 09 KÕ 2 Hanna Kuldsaar TARNEAHELA JUHTIMINE Ainetöö Õppejõud: Tiit Piirimäe Mõdriku 2011 1. Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt: · Logistika juhtimine tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks. · Tarneketi juhtimine hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi
planeeritakse tootmismahtusid ja esitatakse tellimused tarnijatele jne. Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste prognoosivigade vältimiseks on iga logistilise keti liige sidunud käibevahendeid kaupade puhvervarudesse, et reageerida ootamatule nõudluse kasvule. Teisalt nõudluse ootamatu vähenemise korral takistavad soetatud varud firma paindlikku regeerimist muutunud oludele. QR süsteemi puhul jagavad tarneketi liikmed tänu avatud infovahetusele reaalaja infot lõppturu kohta. QR aluseks on EPOS (elektrooniliste müügipunktide) süsteem, mis fikseerib toimunud müügitehingud müügiartiklite lõikes ning reaalajale võimalikult lähedast infovahetust võimaldavat IT süsteem tarneketi liikmete vahel. QR võimaldab tänu täpsele informatsioonile lõppturu nõudluste kohta vähendada laovarusid ja seotud käibekapitalikulu tarneketis,
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijai...
On kompromissi-sõltuvuse määramine kõrgeima teenindutaseme ja kaudu *ostetakse suurte partiidena ja harva *põhilised on vähima kogukulu vahel. Tootmise planeerimine ja kavandamine, müügiprognoosid *jaotus on kui vedu (veolepingud) *ei reageerita pakendamine ja komplekteerimine ning klienditeenindus nõudlusele *tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu 4. Mis erinevus on logistilise keti ja tarneketi juhtimise 12. iseloomustage matrjalihaldamise ja füüsilise jaotuse vahel? keskset arengufaasi. Logistiline juhtimine on kitsam tegutsemine- tarneketi osa mis 3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70- planeerib, realiseerib ja kontrollib infovoo liikumimist ning selle 80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi kordineerimist ja optimeerimist
QR QUICK response. (Kiirreageerimine) Läbimisaja minimiseerimine tänu kiirele infovahetusele. Lõppkasuataja müügiinfo seotakse kassaterminaaliga ja info liigub online tagasi tarneketi, mis võimaldab vähendada läbmisaega ja laovarusid ning seega ka tarneahela kogukulu. Kasu saavad nii tootjad, tarnijad, kui ka kaubandusfirmad tarneketi tõhustamise tulemusena.
*poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid *e- kaubanduse areng Logistiline kett muutus väärtusketiks. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5.Nimetada logistikaga seotud vood. 1. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2
küsimustele: kes, kui palju ja kust ostab, miks ja millal ostab, mis teenust klient vajab? Vastused tuleb saada turusegmentide kaudu) Valida sihtturud ( tuleb teha SWOT- ja bencmarking- analüüs) Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi. Kavandada organisatsiooni struktuur, mis parimal viisil toetab logistilist võrku) Määrata tarneketi struktuursed alternatiivid (keti struktuur mõjutab jaotuse kiirust ja stabiilsust) Valida sellise struktuuriga ahel, mis parimal viisil vastab firma eesmärkidele. Strateegiline logistiline plaan peaks sisaldama: Logistilise strateegia üldise kirjelduse Logistika eesmärkide püstitamise. Peab arvestama kulusid ja teenindustaset Logistilise strateegia eesmärke toetavad tegevuste nagu klienditeeninduse,
3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama N: kohaldatud portfoolio, prioriteedid paika 2.Kohalda logistikavõrgustik vastavalt teenuse nõudlusele ja turu segmentide tulususele kauba jaotusligistiline kohaldamine mõjutab e/v-t rohkem kui tooted, mis on sarnased N:3PL 3. Kuula turu signaale, ühilda see oma nõudluse plaaniga kogu tarneketi ulatuses - tagad prognooside järjepidevuse ja optimaalse ressursside paigutuse. N:Tootja kontrollib tarnija juures kauba varu ja vajadusel täiendab seda 4. Erista toodet tarbijale lähemal ja kiirenda konverteerimist kogu tarneahaela lõikes. N:Postponement, pakkimise edasilükkamine jaotuskeskustesse 5. Materjalide ja teenuste omamise kogukulu vähendamiseks halda oma varustusaalikaid strateegiliselt. N:Kasude jagamise kokkulepe 6
kasutatud. 2) Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see
Ruumikasutuse madalast täiteastmest tuleneb logistilise keti madal kasutus ( veetakse õhku ja rikneb kaupa). See toob kaasa järgmised majanduslikud tagajärjed, suurenevad: · transpordi- ja laomajanduskulud; 7 · ladustamis- ja käsitsemiskulud; · keskkonnakulud. 2. Kogus ja suurus Pakendite õiget kogust ja suurust mõõdetakse tarneketi läbilaskevõime järgi, sest nende mõõtmine pakendamise seisukohalt pole täpne. Kuna tarneketi madal läbilaskevõime võib olla tingitud ka halvast planeerimisest, tootmisele orienteeritud planeerimisest vms. , on pakendi osa nende näitajate järgi raske määrata. Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet. See võib ilmneda kõigis keti osades pärast tootjat ning sel on järgmised majanduslikud tagajärjed: · Kapitali seotus;
konkurentsieelis. 12. Mis on tarneahela juhtimine (supply chain management)? Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni, mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast? · Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust.
Tarneahel ühendab ettevõtte ja selle tarnijad jaotuses osalevate ettevõtete ja tarbijatega. Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine. Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. Tarneahela haldamisel on kesksel kohal tarneketi struktuuri moodustamine ja selle arendamine. Tarneahelapõhise mõtlemisviisi puhul on rõhuasetus ajal, vastastikusel usaldusel ja läbipaistvusel. Olulisteks teguriteks on osalistevaheline koostöö ja väärtuse loomine tarbijale. Tarneahela juhtimise ja toimimise edukust mõõdetakse selle kaudu, kuivõrd õnnestub saavutada järgmisi võimekusi: • ettevõtte konkurentsivõimelisus, rentaablus ja efektiivsus • keskendumine olulisele • probleemide
Jalgrataste tarneael saab alguse jalgratta tootjatest, kes tulevad igal hooajal välja uute jalgratta mudelitega. Käesoleva kodutöö puhul on jalgratta tootjaks valitud Taiwani ettevõte Merida. Tänapäeva Taiwani jalgrattatööstus on väga heal tasemel, vallates tugevat tootmist, disaini ja kasutades turundusvõimalusi, nagu ka nimekaid brände ja hästi väljatöötatud müügikanaleid. Lisaks on jalgrataste ja jalgratta komponentide tootjad teinud ühiseid jõupingutusi tõhusa tarneketi loomiseks, mis suudab kiiresti reageerida turuvajadusele ja trendidele. Merida on oma toodangu puhul kasu lõiganud reklaamimeeskonna müügitoetusest tootmisjuhtimise põhimõtetest, sealhulgas täppisajastatud tootmine (just-in-time production), täielik kvaliteedi juhtimine (total quality management (TQM)) ja täielik tootmise säilitamine (total productive maintenance (TPM)).
value for customers and other stakeholders; The Global Supply Chain Forum, 1998). Tarneahela juhtimise pölüprintsüp: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Ärijuhtimine on jõudnud võrkudevahelise konkurentsi ajajärku ja iga äriüksuse lõplik edu sõltub juhtkonna võimest integreerida firma keerukat ärisuhete võrku. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nim. tarneahela juhtimiseks. Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel: 1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana (näit. tarned, tootmine, jaotus, etc. Nü tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi püre, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust. 2
1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents. Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Logistika konseptsioonid: Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali, informatsiooni, raha ja teenuste voogude integreeritud protses, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja retaablust õigete strateegiliste valikute kaudu
Kindlustada toote hõlbus käsitsetavus Näitajad: Ruumala/maht ja mass/kaal - Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama (vaata järg. slaid): ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; kauba käsitlemise vahendeid laos. Kogus ja suurus Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet, mis toob kaasa järgmised tagajärjed: Kapitali seotus Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata) Standardid Eesmärk – tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine EL direktiiv 94/62/EC, artiklid 9 ja 10 ning Lisa 2 Eesti Standardikeskus
majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine.
üldpõhimõtete suhtes. tegu on mittekohase täitmisega § 100. Mittetäitmise ja viivituse korral: Ostja ÕKV eeldused müüjapoolse rikkumise korral: o ML rikkumine ostja poolt: müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustust; müüja ei anna ostjale üle omandit. Müüja vastutus (§ 103, ML ptk-s erinorme pole). VJ elementi ei saa kasutada, kuna vastutab oma tarneketi eest. Ostja ÕKV-d müüja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s üldjuhul erinorme pole) o Ostja kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). o Täitmisnõue § 108 lg 2. o Kahju hüvitamise nõue § 115 (hinnavahe; viivituse korral peaks kokku leppima leppetrahvi, muul juhul KH kasutada keeruline). o Lepingust taganemine § 116, tarbijalemüügi puhul ka § 209 lg 5 (täiendav tähtaeg
selt logistikaahelast ja selle juhtimisest. Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgus- tiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. Tarneahela haldamisel on kesksel kohal tarneketi struktuuri moodustamine ja selle arendamine. Tarneahelapõhise mõtlemisviisi puhul on rõhuasetus ajal, vastastikusel usaldusel ja läbipaistvusel. Olulisteks teguriteks on osalistevaheline koostöö ja väärtuse loomine tarbijale. Tarneahela juhtimise ja toimimise edukust mõõdetakse selle kaudu, kuivõrd õnnestub saavu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
