Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
testiminevara, testilugu, testiplaan, sisend, testing, spetsifikatsioon, väljund, arenduse, testitav, tellija, testija, täitja, artefakt, vigade, testilood, ajalik, hanke, artefakti, kasutatava, artefaktid, klassidvaraarendus, lauses, küsimustik, koera, loetelu, üldistus, käesolev, testitakse, soovitav, lauset, spetsiifilised, sisendidKui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet. Sageli ei pruugi ideaalset kvaliteeti olemas olla. 5. Tarkvara arenduse tulemid Toode, teenus, mis hõlmab: Arenduse käigus hangitud infotehnoloogia vahendeid Arenduse käigus tehtud tööd Muudatusi tellija organisatsioonis Projektdokumentatsioon kasutamise, loodavate objektide, installeerimise ja seadistamise, arenduse kohta Metoodika Vahendid hoolduseks Teadmised projekti tulemuste kasutamisest Õigused kasutamiseks 6. Tarkvara nõuete liigitusi
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või
o o See on iteratiivne Nõuete valideerimise tehnikad o Eksamil võib olla küsimus: Millised on nõuete valideerimise tehnikad? o Nõuete läbivaatused o Prototüüpimine o Nõuete valideerimine testnõuete kaudu Prototüüpimise plussid o Lahendus mõeldakse detailselt läbi o Lõppkasutaja saab „proovida“ funktsionaalsust enne realisatsiooni o Tellija ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest o Tellija ja täitja saavad täpsemalt kokku leppida projekti skoobis ning vahetulemites o Saab eraldada, mis on lihtsam ja mis keerulisem funktsioonalsus o Selgemalt saab eraldada, mis on muudatus, mis on puudujääk ja mis täitja viga o Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Kokkuvõte o Nõude definitsioon o Nõuete tüübid o Nõude kolm põhiomadust
requirements. Domain requirements are also discovered at this stage. Requirements classification and organisation - Groups related requirements and organises them into coherent clusters. Prioritisation and negotiation - Prioritising requirements and resolving requirements conflicts. Requirements specification - Requirements are documented and input into the next round of the spiral. 4. loeng - Süsteemi nõuete esiletoomine ja analüüs Analüütik vastutab selle eest, et tellija saab süsteemi, mida vajab Nõuete kogumine - (Loodava) Infosüsteemi kirjeldamine erinevatest aspektidest Nõuete kogumiku alusel koostatakse süsteem ja vajalikud lisatulemid. Nõude kolm baasomadust Ühene kontrollitavus küsimusele ,,kas nõue on täidetud?" peab saama võimalikult üheselt vastata "jah" või "ei" Kerge kontrollitavus nõude kontroll ei tohi võtta palju aega Sõnastuse lihtsus ja lühidus nõude sisutekst ei tohiks olla pikem kui ~30 sõna
Enamus vead on lihtsad, aga paljud on ka väga väiksed vead, et ei saagi aru millised on tõelised vead ja millised ei ole. MIKS VEAD TEKIVAD? Enamus vigu ei tulene programmeerimisest. On tehtud uuringuid väga suurtel projektidel, ning kõik on alati ühe ja sama saanud, et tarkvara vead tekivad spetsifikatsioonis. Põhjusi on mitmeid miks vead tekivad spetsifikatsioonides. Mõnel juhul lihtsalt ei kirjutada spetsifikatsiooni. Mõnel juhul ei ole spetsifikatsioon ei ole põhjalik, see muutub pidevalt või see ei ole tervele arendusmeeskonnale edastatud. Teine suurim koht kus vigu tekib on kujundus. Neid tekib sellepärast, et kas kiirustatakse või ei ole piisavalt infovahetust meeskondade vahel. Koodi kirjutamise vead on tavaliselt jälitatavad. Vead võivad tekkida kui tarkvara on keerukas, halb dokumentatsioon (eriti kui koodi on uuendatud või muudetud), tähtaeg või lihtsalt mõni loll viga. Tähtis on teada, et paljud vead mis
Omadused: o Abstraktne, o Manageeritav o Kapseldatud, o Selgelt defineeritud kihid - Igal kihil on oma spetsiifiline ülesanne. o Taaskasutatav, o Nõrgalt seotud – kihtide vahel on seotud ainult ülemise ja alumise kihiga. o Isoleeritud, o Hea jõudlus – kui probleemid andmebaasiga suhtlemisega, siis pole mõtet UI poolel muudatusi tegema, vaid peaks parandama andmebaasi kiht. o Testitav. • Message Bus (Enterprise Service Bus) – üks kiht, mille läbi kõik suhtlus käib. Ükski rakendus ei tohi teisega suhelda ilma et ta ei käiks läbi service bus-i. Sa ei pea igat rakendust ümber tegema, et ta saaks teiste rakendustega suhelda. Tuleks ainult defineerida ühendust, et rakendus saaks service bus’ga suhelda. Näide: X-Tee. Kasud: o Laiendatavus, o Nõrgalt seotud,
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Tarkvaraprojekti esialgne kavandamine Tarkvaraprojekti esialgsel kavandamisel koostatakse tarkvaraarenduskava. See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitt
On protsess mille käigus me saame aru mida kliendid tahavad ja mõtlevad, ning mille käigus me loome neile toote või pakume teenust mis neile meeldib. Mida nimetatakse projekti kvaliteediks? Sõna kvaliteet tuleb ladina keelsest sõnast qualitas ja tähendab omadust, laadi, väärtust või headust. Kvaliteedi all mõeldakse tavaliselt toote tehnilisi omadusi. Toote kõikide mõõdetavate ja objektiivselt fikseeritavate omaduste kogumit. Projekti kvaliteedi määramise keskpunktis on alati tellija ja tema ettekujutused ja nõudmised projekti lõpptulemusele. Samuti on olulisel kohal see, kuidas klient projekti läbiviimise käigus seda kvaliteeti tajus. Seega võib öelda, et projekti kvaliteet on väga paljuski subjektiivne suurus, mis sõltub tellijast. Kuidas hinnata IT projekti kvaliteeti? Projekti kvaliteeti võib hinnata ka läbi kasutaja rahulolu. Me võime projekti tulemuse kliendile üle anda õigeaegselt ja täpselt sellises seadistusega nagu tellija soovis. Kui me
Süsteemi testimine ja teostamine 1. Nimeta viisid, mis tõstavad tarkvara kvaliteeti! Parendada tarkvara arendamise protsesse, koolitada sellega tegelevaid inimesi. Teine viis: testida lõpptulemust so käivitada koodi. 2. Millisel juhul on toode kvaliteetne? Toode on kvaliteetne, kui ta rahuldab oma tööga vajadusi, millised motiveerisid toodet looma. 3. Kirjelda lühidalt moodultestimist! Testitakse konkreetset tarkvaramoodulit ühte alamsüsteemi kogu süsteemist. Testimist viib läbi moodulit realiseeriv arendaja. Testitakse enne, kui moodul integreeritakse ülejäänud süsteemi. Testimisel tuleb jälgida, et moodul vastaks analüüsis püstitatud nõuetele. Mooduleid testitakse andmetepõhiselt: õigete, puudulike ja vigaste andmetega. Testija tunneb testitava tarkvara sisemist ülesehitust ja tööloogikat. 4. Kirjelda lühidalt integratsioonitestimist! Testitakse moodulitevahelist koostööd - kontrollitakse, kas kokku pandud moodulid töötavad omavahe
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
ununevad neid peab jälgima Planeerimine – planeerimist alustada üldiselt, plaan on realistlik kuni 2 nädalat ette Versioonihaldus projekti ajalugu meeskonnatöö LOENG 6 Erkki Lindepuu Eesti Energiast: funktsionaalsed nõuded (juba olemas) mittefunktsionaalsed nõuded (juba olemas) Aasa Globali põhimõte on, et analüütikud teevad häid nõudeid, et progejatel oleks kerge tööd teha. Agiilses arenduses tuleb nõuded kirjeldada ka agiilse arenduse käigus. Head nõuded on eelduseks edukale projektile. Rääkis suht palju enda tööst. LOENG 7 Jekaterina Tšukrejeva Tarkvara süsteemi kvaliteet ja testimine: Tarkvara testimisega tuleb alustada võimalikult vara, võib alustada isegi enne koodi kirjutamist. Tarkvara elutsükkel on enamasti kõikide mudelite korral sarnane: Eesmärkide postitamine nõuete spetsifitseerimine projektiplaani koostamine arhitektuuri planeerimine
....................................................................16 6. Läbivaatused.........................................................................................................................18 6.1 Tarkvara projekti läbivaatus............................................................................................18 7. Funktsionaalne testimine.....................................................................................................19 7.1 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded...............................................19 7.2 Funktsionaalsed testid.....................................................................................................19 7.2.1 Nõuded testitavatele elementidele............................................................................19 7.2.2 Ekvivalentsklassid....................................................................................................19 7.2
..........................................................................................3 2.Koskmudel.........................................................................................................................5 Kokkuvõte:.......................................................................................................................7 3.Inkrementaalne arendusmudel...........................................................................................8 Inkrementaalse arenduse eelised:...................................................................................11 Inkrementaalse arendused probleemid:..........................................................................11 4.Agiilsed arendusmeetodid...............................................................................................12 5.Spiraalmudel....................................................................................................................14 6.Prototüüpimine...............
mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis.
Meie loodud uues disainis on antud nupp nähtav kohe avalehel sisenemise nupu juures. 3. Vanas disainis oli võimalik apteegist toote kontroll ka, aga nimekiri võttis palju ruumi lehel ja seda ei olnud võimalik scrollida. Meie uues disainis on võimalik nimekirja scrollimine, mis säästab lehel ruumi ja kasutaja saab näha, kus ta on peatunud. Prototüübi testimine Prototüübi testimiseks valis meie tiim 2 viisi - hallway testing ja remote testing. Mõlemad viisid olid valitud seepärast, et lubavad testida prototüübi üheaegselt. Tiim saab tulemused kohe ja saab jälgida reaalses elus, kuidas kasutajad testimist teevad. Antud viisid lubavad ka koostööd kasutajate ja tiimi vahel. Samuti võtavad need viisid vähem aega kui teised. Mõlemal puhul osales testimises 5 inimest. Hallway testingpuhul palusime testida meie prototüüpi 5 juhuslikult valitud inimeselt ülikoolis. Neile oli antud 2 ülesannet: luua konto ja vahetada keel.
· Joudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Tookiiruse juhtimine toimub umbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tahtsusega · Andmemahud on vaikesed voi keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine) · Andmete terviklikkus noutav luhiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine] Ei tea kas on õige ??? 48. Nimetada tarkvara elutsükli osad. 1. Nõuete analüüs e. süsteemi analüüs 2. Spetsifikatsioon mida toode teeb 3. Projekteerimine kuidas teeb 4. Programmeerimine 5. Koostamine ja testimine 6. Hooldus (kasutus) 7. Kasutusest mahavõtmine 49. Mis peab olema ära toodud spetsifikatsioonis? (?) Spetsifikatsioon tuleb dokumenteerida nii, et see oleks arusaadav potentsiaalsele kasutajale ja samal ajal saaks seda dokumenti kasutada kliendi ja tarkvara looja vahelise lepingu koostamiseks. Spetsifikatsioon peaks lõppema plaaniga: · palju etappe projekt läbib,
Milline on ootamatult ilmnenud tehniliste ühilduvusprobleemide kõige tõenäolisem mõju projekti käigule? Vajalikud on muutused tööde ajagraafikus. Millised toodud protsesse toetavad ettevõtte ressursiplaneerimissüsteemid? Tootmine Raamatupidamine ja aruandlus Personalitöö Tarne- ja jaotusprotsess Millise terminiga nimetatakse suhet inversteeringult saadud kasumi (kahjumi) ja investeeritud summa vahel? Investeeringute tasuvus Milline on IT arenduse väliselt partnerilt sisseostu eelis? IKT osakonnale ei lange enam kogu arendus- ja hooldustöö koormus. Milline lause annab kõige paremini edasi infoturbejuhi rollid ja ülesanded? Valmistuda ette infoturbeplaani ja juhtida selle elluviimist. Firma äriplaan sisaldab järgmist lauset: "Meie allüksused on laiali üle maailma, kõigil on väga erinevad protseduurid ja infosüsteemid. Väga raske on hankida õigeaegset, tõepärast ja võrreldavat
Programmeerimine Küsimus 6 Millised allpool toodud nimetusest ei ole süsteemi liigid? Vali üks: a. Collaboration System b. Transaction Processing Systems c. Ekspertsüsteem d. Juhtimise infosüsteem Küsimus 7 Süsteemi jagamine komponentideks, eesmärgiga neid paremini uurida ja seeläbi süsteemi ehitusest ja eesmärkidest paremini aru saada nimetakse: Vali üks: a. Süsteemi lagundamiseks (decompositi) b. Ühtekuuluvus c. Modulaarsus d. Ühendamine Küsimus 8 Mis ei ole süsteemi arenduse elutsükkli samm? Vali üks: a. Infosüsteemi analüüs b. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine c. Infosüsteemi kasutamine d. Infosüsteemi ost e. Infosüsteemi projekteerimine Küsimus 9 Tegevus "Kasutajate koolitus" on seotud järgmise SDLC etapiga Vali üks: a. Süsteemi disain b. Süsteemi analüüs c. Süsteemi planeerimine ja valik d. Süsteemi teostus ja kasutamine Küsimus 10 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik
aga peaks olema kõikide nõudmiste suhtes võimalikult hästi funktsioneeriv. 4. Omadused, mis põhjustavad reaalajasüsteemide klassi ja modelleerimissüsteemide klassi erinevuse Modelleerimissüsteemid tegelevad reaalsemaailma nähtuse modelleerimisega kasutades mudeleid. Esmaseks probleemiks on tagada olemasolevate matemaatiliste teooriate ja nende arvutirealisatsioonide võimalikult täpne vastavus. Süsteemide realiseerimisel on raskuseks mittetäielikult kirjeldatud nõuete spetsifikatsioon. Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent, mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav
selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda. · Informatsioon mingis kontekstis tähendust omav teave. Info on kellegi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised......................
osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood; Ülalhoidja: toimiv ettevõte/valdkond/äri/tarkvara. Objektid Protsessi Asukoha Inimesed Sündmuse Eesmärgi Vaated Mis? d d Kes? d d Kihid Kuidas? Kus? Millal? Miks? Juhtkonn Objektide Protsessid Asukohtad Osapoolte Sündmuste Eesmärkid a nimekiri e e nimekiri nimekiri e
Organisatsiooni eesmärgiks on: oma tegevuse kiire lõpetamine oma töötajate arvu suurendamine oma huvigruppide vajaduste rahuldamine oma huvirühmade vajaduste rahuldamata jätmine oma töötajate arvu vähendamine 3. Valige VALE väide. Iteratiivset ja inkrementaalset arendusmetoodikat iseloomustab: mini-kose metoodika korduv teostamine süsteemi "tükeldamine" väiksemateks osadeks programmeerijate arusaamine, et infosüsteemi nõuded on arenduse alguses täpselt teada 4. Valige ÕIGE väide. IT teenuste käitlemisel (Service Operation) toimub: IT teenustega seotud vajaduste analüüs uute IT teenuste väljamõtlemine IT teenuste kasutamiseks ligipääsude võimaldamine 5. Valige VALE väide. Infosüsteemi arenduse kontseptsioon sisaldab: infosüsteemi arendamise eesmärke tööülesandeid programmeerijatele finantsplaani infosüsteemi arendamiseks 6. Valige VALE väide
Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist. 3) D-Triger (Delay) Potensiaaliga sünkroniseeritav D-Triger (D Latch) D- trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Säilitab seni eelmise väärtuse kuni antakse sisse uus väärtus. Frondiga sünkroniseeritav D-triger triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku:
Ökonomeetria KT kordamisküsimused 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasuta
Piltlikult väljendatuna: Organisatsiooni ja tema tegutsemise olemus (SIS 2. loeng) idu3350/idu3530 © Karin Rava 2 Joonis 1. Süsteemi struktuur ja keskkond Nii süsteemi kui terviku kui iga selle koosseisu kuuluva osa ülesande/funktsiooni/eesmärgi täitmine toimub läbi sisendite teisendamise väljundi(te)ks. Seda nimetatakse süsteemi või selle osa käitumiseks (toimimiseks, tegutsemiseks, opereerimiseks). Ühe süsteemi (või selle osa) käitumise väljund on teise süsteemi või sama süsteemi teise osa sisendiks koostegutsemine (-töö). Koostöö lõpptulemuseks on süsteemi väljund - algsisendi teisendamine/töötlemine sellisele kujule; sellele sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet. Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta
ajaliselt osaliselt kattuvat töökorraldust erinevate töögruppide vahel ja nende jõudluse kontrolli meetodeid. 5. Kergendada korduvate muudatuste tegemist. Luua tuleb vahendeid väga erineval kujul oleva info sünkroonseks haldamiseks (lähtetekst, testandmed, programmifailid jt). Sisuliselt on tegemist raamatupidamisega, mis korrastab ja sunnib raamidesse tegevuse, mis muidu lootusetult segaseks areneks. GIS andmebaasi spetsifikatsioon tuleb luua enne andmebaasi loomist, käsitleb andmete kogumise, haldamise, analüüsi ning levitamise küsimusi. · Spetsifikatsiooni kirjutamine nõuab suurt kogemust kirjeldataval alal · Kaarte ei saa kiiresti teha enne spetsfikatsiooni ja spetsifikatsioone ei saa teha ilma kaartide koostamise kogemuseta. · Püsivus alati võib temale tugineda otsuste tegemisel. Kuid peab ajaga kaasas käima
Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalüütikud; telekommunikatsioon (uudised) •Klient – võib olla samuti sisendiks, näit teenindus: juuksur, hotell, haigla, hambaarst, teater, takso ja buss (muudab kliendi asukohta). •Klient ei ole ainult passiivne sisend vaid võib samuti osaleda protsessis näit. blankettide täitmine infolauas, kliendid loovad atmosfääri restoranis jne. Muutvad sisendid: •Kapital - (vahendid) masinad, seadmed, hooned.. •Inimesed - personal, kes kasutavad vahendeid, hooldavad, planeerivad, juhivad ning seda OP süsteemi erinevatel tasanditel. Väljundid: •Tooted •Teenused •või toodete ja teenuste „segu“ Näiteks restoran: -köögis toimub toidu valmistamine (tootmine)
......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6 o integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL).................................................. 6 kolme olekuga väljund .................................................................................................................. 7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid ......................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ................................................................................................. 7 välistav või (eXclusive-OR) ................................................................................
..........6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6 integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL)................................................6 kolme olekuga väljund ................................................................................................................7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid....................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ....................................................................................... 7 välistav või (eXclusive-OR).......................................................................................................
Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.
2.Uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse. Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. Nõuded IT-spetsialistidele Eksisteerib vajadus IT-spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema organisatsiooni vajadusi
annaabi.ee 
