Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud?
Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud?
• tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel • piisavalt helipidavad • võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist • seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile • seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24
Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kriteeriumite hindamine ja garanteeritud edu vahemiku leidmine viiakse läbi pallisüsteemis: 1. Kondensaat tekib tarindi sees ja sisepinnal, esineb hallitus. 2. Kondensaati ei teki tarindi sees, eksisteerib liigniiskus, suur hallituse oht. 3. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis. 4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4. Lahenduse energiatõhusus Ülesanne: Järjest kallineva küttehinna ja rangemate nõuetega energiakasutusele, tuleb energia säästmiseks leida võimalikult optimaalne lahendus
algavad selgitavate või täpsustavate sõnadega nimelt, näiteks, nagu (= näiteks), s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti, iseäranis, eelkõige jms. N.1 Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. N.2 Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. 3. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N
välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks. Avatud palktarindid kahjustusi on lihtne märgata, suletud konstruktsioonides avastatakse kahjustsust enamasti hilinimesegi. Kahjustustele võivaf viidata vajumised, ades märku tarindis toimunud ohtlikest muutustest. 3 Oluline on välja uurida, kas tegemist on jõudsalt kasvava majaseenega või varasema veekahjustuse jälgedega. Seda saab selgitada puidu niiskust määrates: alla 20% niiskussisaldusega kuiva puidu puhul ei ole seen enam aktiivne. Kindluse mõttes on siiski mõistlik kutsuda asjatundja, kes aitab määrata majaseene liigi ja soovitab, millist tõrjet teha.
H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust
vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tuleb teha võimalikult kiirelt külmakaitse, sest temperatuuri kaod suurendavad soojendamisvajadust ja aeglustavad betooni tugevuse arenemist. Betooni soojendamine Talvel betoonimine nõuab alati soojendamist. Soojendamise esimene eesmärk on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arengu tagamine. Teine eesmärk on lahtirakestamistugevuse saavutamine(60% normtugevusest. Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme
mis jäävad koordinaatide alguse ja selle punkti vahele; algparameetrid rajatigimustest; lauskoormus esitatakse koormuse algusest tala lõpuni ehk lauskoormuste summana) Siirete määramine Mohri integraaliga Suvalise varraskonstruktsiooni siirte arvutamise metoodika mis põhineb Mohri integraalil. Tarindi deformeerimiseks kulutatud tööd nimetatakse deformatsioonitööks. (Tähis W, ühik J) Tarindis laekub tehtud tööga võrdne deformatsioonienergia U. Clapeyroni teoreemdeformatsioonitöö võrdub jõu ja sellele vastava siirde poolkorrutisega. // W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M 3) Kaks võrdvastupidiste momentidega jõupaari W=M, Mohri integraal
Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Alles seejärel on taim võimeline lämmastikku, enamasti nitraadi, vahel ka ammooniumi kujul, omastama. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist tulenev kohustus .. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, nt Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd.
tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju
ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani" [1]. ,,Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumine veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist" [1].
Eelistada tuleb täispinnalist soojustuse liimimist seina alustarindile (mitte soojustuse paigaldamist nn. seguplonnidega). 13 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud. Süsteemi tehnilised omadused sõltuvad palju teostusviisidest ja – materjalidest. Töö Tööea ea suhtes on oluline, et tarindis kasutataks omavahel kokkusobivaid komponente ja materjale; Tuleohutuse seisukohalt on kasutusulatus piiratud. TP1 klassi hoone soojusisolatsiooni tuletundlikkus peab olema vahemikus Cs1,d0 – Es2,d2 ning tule levik soojusisolatsiooni möömööda da ning ühest tuletõkkesektsioonist teise peab olema takistatud (nä(näiteks akna servades on vaja kasutada min.villa);
Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. (Müüritiste ladu- mine) 3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID 3.1. Deformatsioonivuugid- pragunemine Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: temperatuuri kõikumine; niiskuse kõikumisest tulenev kokkutõmbumine ja laienemine; ehitusaegse niiskuse aurumine; tarindite koormiste vaheldumised; tarindite ja aluste liikumine. Lühikestes välis- ja siseseintes on need muutused tavaliselt vähesed ega põhjusta nähta- vaid kahjustusi. Pikkades katkematutes müüritud tarindites koguneb eelnimetatud
Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: · õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra · struktuurne müra piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra · löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel · õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) · õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja
A 30o A VOODERDAMINE 4.2 MITMESUGUSTE HOONEOSADE LADUMINE 4.2.1 SILLUSED R/B SILLUSED h b KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine • ehitamisaegse niiskuse aurumine • tarindite ja aluste liikumine PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese
Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: • õhumüra – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra • struktuurne müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra • löögimüra – teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel • õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) • õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi
Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. 41. Niiskuse konvektiivne liikumine Konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali voi tarindis olevate pragude ja aukude kaudu. Konvektsioon sõltub: · õhurõhkude erinevusest; · materjali õhujuhtivusest; · pragude olemasolust 42. Veeauru difusioon, Ficki seadus. Difusioon füüsikaline nähtus, mille mõjul erinevad gaasid või gaasi erinevad kontsentratsioonid moodustavad homogeense gaasisegu; Difusiooni teel liigub gaas kõrgemast kontsentratsioonist madalamale suurema osarõhu poolt madalama osarõhu suunas.
arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur Välisõhu kuu keskmine temperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindis niiskuse arvutusteks. Arvutuslik kuukeskmine välisõkliima tarindis suhtelise niiskuse arvutusteks Tallinn Kuressaare Pärnu Väike- Tartu Võru Maarja t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % Jaanuar -13
°C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina Materjali keskmine niiskussisaldus 2 soojustuse keskmine tarindis 0,65 m3/m3 temperatuur T2 = +13,5 ºC. Materjali keskmine niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,55 kg/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,65 kg/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leida soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus? Valem: d= D * Ft * Fm
kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja
Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle 21 ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: ² rõhulist vett tõkestav ² rõhuvaba vett tõkestav ² niiskust tõkestav
Ehitiste mürakaitse hõlmab üldjuhul kaitset: Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest Löögimüra (sammumüra) eest Tehnoseadmete müra eest Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, meis tekitab õhumüra. Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekitab vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus mõõdetakse paskalites. Müra taotlustase, müra piirtase ja kriitiline müratase. Õhumüra isolatsiooni indeks R´w arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel, mõõdetakse detsibellides
Lisaks külmasildadele võivad sisepinnatemperatuuri lokaalset alanemist põhjustada ka vead soojustuse paigalduses, soojustuse puudumine, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes õhutõkke lekked ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimivus. Külmas kliimas on külmasildadega arvestamine tähtis mitmel põhjusel: Külmasilla suuremast soojusjuhtivusest põhjustatud madalam sisepinnatemperatuur ja sellest tulenev kõrgem suhteline niiskus võib põhjustada tarindis või tarindi sisepinnal mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või viia veeauru kondenseerumiseni. Veeaur kondenseerub, kui temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kui suhteline niiskus on 100%. Hallituse kasvuks sobiv suhteline niiskus toatemperatuuril algab 75…80% juurest. Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust, tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest.
Lisaks külmasillale võivad sisetemperatuuri lokaalset jahenemist põhjustada ka soojustuse puudumine, vead soojustuse paigaldamisel, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes õhutõkke lekked ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimivus. Külmas kliimas on külmasildadega arvestamine tähtis mitmel põhjusel: Külmasilla suuremast soojusjuhtivusest põhjustatud madalam sisepinna temperatuur ja sellest tulenev kõrgem suhteline niiskus võib põhjustada tarindis või tarindi sisepinnal mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või viia veeauru kondenseerumiseni. Veeaur kondenseerub, kui temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kui suhteline niiskus on 100 %. Toatemperatuuril on hallituse kasvuks sobiv suhteline niiskus 75…80 % juures; Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust, tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest;
annaabi.ee 
