JUUGENDSTIIL 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau".
Juugendstiil 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau".
William Morris -> Võitlus inetu masstoodangu vastu Ideaal: kõik on ilus ja esteetiline, puhas TUNNUSED: 1) musterdamine, ornamendid 2) dekoratiivne 3) rõhutatakse siluetti, kontuuri, jooni 4) värv on lihtne ja selge 5) ebasümmeetrilisus 6) erootilisus 7) pingestatud kompositsioon Autoreid: Gustav Klimt Antoni(o) Gaudi Peter Behrens Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis Juugendit iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
.................................4 Pildid............................................................................................................................... ...........5 2 Sissejuhatus 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa
mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi teinud. · Mida aastakümme edasi, seda suuremast loomisrõõmust ja maalilisest vabadusest see räägib. Süngeim aeg möödus 1950-ndate lõpus · Paljude kunstnike töödesse hakkas jälle ilmuma värve · Hakati koguma informatsiooni uuema Lääne kunsti kohta · Suurt mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud vaatama pöösesid. · Kunsti autonoomias saavutati kõigepealt tarbekunstis, sest seda ei peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks. · Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste uuenduste esmakasutajaks E. Okas ,,Talumajad" E. Okas ,,Lamav akt" Richard Uutmaa · (12. oktoober 1905 18. mai 1977 ) · Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija · Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse
· Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ) · Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid. Nt: Zeus, Herakles, Amor, Linda, Kalveipoeg, Sortsid. Graafikakunst tekid trükkimisel, võib olla must-valge, võib olla värviline. Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist. · Kõrgtrükk · Lametrükk · süvendtrükk Tarbekunstis luuakse kindla funktsiooniga esteetilisi esemeid. · Keraamika · Klaasikunst · Nahkehistöö · Sepistöö ehk metallehistöö ( metallist pannood ) · Tekstiilikunst(kangastrükk ( kangastrükk, vaibakunst, siidimaal, mood ) · Puidukunst ( mööbel ) · Fotokunst · Videokunst · Graffitykunst · Maakunst · Kehakunst ·
See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Maalid meenutasid muinasjutupilte. Koketsed daamikesed ja lamburineiud. Maalid olid positiivsed. Tegelased maalidel olid pehmed, armsad, kraatsilised. Väga sageli kujutati maalikunstis ja skulptuuris tiibadega poisse(amorette). Maaliti kauneid linnavaateid e veduude
kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
müürilehega Tänapäeval tehakse rohkem kui kunagi varem Jüri Kass Sündinud 26.märts, 1956. aastal Õppis aastail 1974-1979 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Töötas aastail 1979-1983 Kohtla-Järvel disainerina ja Jõhvis laste kunstikooli õpetajana Fotolavastuslikud kultuuriplakatid Tarbekunst Kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kujundamisega Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt mitmesuguseid alasid Eeskätt levis tarbekunstis ainult näituste jaoks loodud kunst Krista Virkus - Tass ja alustass Anu Ivask "Pidulised" Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level
Rokokoo (skulptuur, maal, mood) Üldiseloomustus 18.sajandi keskel. Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed
o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · Skulptuuris oluline armastuse teema o Vormid pehmemad, õrnemad ja ümaramad o Edme BOUCHARDON
Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga). Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. Islami tarbekunstis on juhtival kohal vaibakunst ja metallehistöö (ornamentidega kaunistatud nõud, relvad, ehted).
saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke Ilmuvad savinõud keraamika Tekib ornament savinõude kaunistamine Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved)
Funktsionalism. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste
Juugendstiil · levis esialgu tarbekunstis ja ahidektuuris · Suurbritannias · vabrikutoodete välimus eklektiline ja kohmakas · kunstiteadlane John Ruskin ülistas keskaegset käsitööd -> töö + ilu, ilu + praktika · Prerafaeliidid -> rühmitus, taheti vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust · William Morris ja Edward Brune-Jones (Kuldne trepp) · uus kunstide süntees -> tahvelmaal asendus monumentaaldekoratiivse maaliga · Arts and Crafts Movement -> käsitöötraditsioonide taaselustamine · esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest ...
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said
kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist
8. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood- ehitis, monument, sümboolne austuse avaldus Buddhale. 9. Hiinas hakkas iseseisva teemana maastik esinema juba 4. Sajandil. 10.Jäetakse esi- ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. 11.Eelistused olid paberi ja trükikunsti näol olemas. 12. Hiina tarbekunstis olid esindatud : metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd, portselan. Erilist huvi tundi Euroopas portselani vastu.
maalid Eestis, Soomes ja Venemaal, kus arenes välja nn. Rahvus romantiline suund. Siin püüti jäädvustada oma maa ja rahva kangelaslikku minevikku ja elustada rahvaluule võlu maailm. Oskar Kallis (LEIAB INTRANETIST) Juugendstiil Tekkis 19. Saj lõpul ning eksisteeris sümbolismiga põhimõtteliselt ühel ajal. Sündis mitmes Euroopa riigis üheaegselt kuna taheti vabaneda arhitektuuris valitsenud stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis
· profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur). Oli enamasti seotud usunditega. Kunstnik oli poolpreester. Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused.
Opkunst Martin Karu Tallinn 2016 Opkunst ehk optiline kunst • Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht.
JUGENDSTIIL 19 sajandi lõpul tärkas soov vabaneda juba poolsajandit kestnud kunstistiilide segust. Vastandika eklektikale sooviti luua uus omapärande kunstistiil. Juugendkunstnike eesmärkideks oli: · soov vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust; · soov luua stiil, mis kujundaks keskkonda. Kõige enam õnnestus neid eesmärke saavutada arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis ja vähemal määral maalis ja skulptuuris. Juugend taotles eelkõige dekoratiivsust, kaunistamisel kasutatai looduslikke kujundeid- taimi, linde, putukaid, inimfiguure. Juugendlikjoon väljendab stiili põhiolemust- see on laineline, kerge ja graatsiline. ARHITEKTUUR. Kui klassitsislikud arhitektid mõtlesid enne välja hoone väliskuju ja siis jagasid sisemuse üksikruumideks, siis juugendiajal pandi hoone kokku erikujuga ruumidest. Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST
väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kollaazitehnika, montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest( Hans Arp ,, Naise torso") Sürrealism Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale.( Salvador Dali ,,Sulanud aeg") Funktsionalism 1920ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte: hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Ülilihtsad vormid- risttahukad, silindrid, kandilised, ümarad aknad.(El Lissitzky ,,Kõnepult")
seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased?
kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili. Nii hakkas kogu Euroopas 19.saj.lõpust levima stiil, mis eri maades kandis erinevaid nimesid: Inglismaal Modern style, Prantsusmaal Art nouveau, Saksamaal - juugend(ilmuma hakanud ajakirja "Jugend"(noorus)järgi, kus seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris , sisekujunduses , tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis . Arhitektuur Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid.
Funktsionalism ja konstruktivism Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema
eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti. Seda loetakse esimeseks eestikeelseks raamatuks. Ning see oli esimene samm eestlastel hariduse poole. Ehitus- kujutav- ja tarbekunst on need, mis jätsid keskajast kõige paremad tööd, mida me saame ka tänapäeval käia imetlemas. Meie vanalinnad on ainulaadsed, kõige kõnekamaks tõendiks selle kohta on Põhja-Eesti, eriti Tallinna kiviarhitektuur. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hilisemal ajal ka Madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal ,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimma provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid
fookus kompositsiooni kese tasakaal visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel kontrast kahetugevasti erineva omaduse kõrvutamine kuldlõige geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. ornament motiividest kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses pinnaline kompositsioon valdavalt kahemõõtmelisel pinnal, kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. rütm motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. staatiline kompositsioon kompositsioon, mis väljendab paigalseisu
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti
Kivi kasutamine mälestusehitised. Kivi kasutamine mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis. Inimeste, loomade ehituskunstis. Inimeste, loomade ehituskunstis. Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. 10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Tarbekunstis levis lakkimistöö ja (kõledad kiltmaad, viljakad orud, Metallitöö, nikerdused, tikandid, lihtne ent elegantne keraamika. kivised kõrbed, vohavad email, lakk, portselan, graafika. Puulõiketehnika. troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased
Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika
Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd. Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust
Hakati valmistama hulgaliselt Budda figuure. 9. Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4. sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värviperspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele. ( rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metalliehitustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, portselan
Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid).
kaunitari", ,,Teeaeg", Katsushika Hokusai ,,36 Fudzijama vaadet" 10. Selle maa omapära Rõhutatakse, et miski ei kao Kalligraafia - vaimne looming Tarbekunstis lakkehistöö ja lihtsa, ega lõppe, vaid kõik kordub Tarbekunst metallehistööd, elegantse vormiga keraamika. nikerdused, tikandid, email-ja Suursaavutuseks samuraide lakktööd, portselan. Jadeiidist relvad.
näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning mõisate eestlastest ametikandjate haudadel. Neisse ristidesse raiuti tekstid peamiselt suurte ladina tähtedega. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese armastuse ja elu ning kirikuse tähenduse.
Juugendstiil ilmnes esmalt Inglismaal tööstuslikku masstootmist vastandavas ja traditsioonilist käsitööd taaselustada püüdvas liikumises Art and Crafts Movement (liikumine oli mõjutatud tuntud kunstniku, kirjaniku ja ühiskonnategelase WILLIAM MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile.
Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935 Saksamaa: Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz, figuurid moonutatud ANALÜÜS "Pimeda mehe hommikusöök"
Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. 7.-S. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse-uirgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõuli sed ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur
kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756
supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi. Igaühe enda otsustada kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga. Funktsionalism - 1920. a arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismis peab ehituse või eseme kujundus kajastama tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest ka suuna nimi). Esteetiline välimus on võrdselt tähtis tehniliste, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega. Välditakse arhitektuurseid kaunistusi, oluline on materjal, värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid, näiteks teras, terasbetoon ja klaaspinnad. Uued konstruktsioonid ja propotsioonid, näiteks rippkonstruktsioonid, peened postid, laiad aknad jne.
-segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism" ,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised,
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühali...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist.R o ko ko stiil o armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. (Rokokoostiilis ruum) (Rokokoo jalapingid ja Rokokoo diivan) (Orvandi S- ja C-kujuliste detailidega äärisatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis.) Maalid ja Skulptuurid Maalid olid v ä g a d e kor atiivs e d ja n e n d e g a ka u ni stati int erj ö öri. Ar m a stati h el e d aid to on e n a g u ro o s a ja h el e sinin e, v õ b el ev at valgu st, s al a p ära s e m e e l e olu g a m a a stikutau stu, m a alilisu st, õlivärvid e k õrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste
annaabi.ee 
