d. juriidiline isik kuni 50 000 krooni Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine Rahatrahv kuni 200 trahviühikut Juriidiline isik- kuni 50 000 krooni 3. Kuidas peaks Põima farmi omanik tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas looduskaitse seadusega? Loomi ei oleks tohtinud näljutada vaid oleks pidanud nad varem kas maha müüma või sööda puuduse alguses kohe tapamajja viima. Tapamajja oleks pidanud loomad viidama nõuetekohases veokis, tapaeelselt oleks pidanud loomi hoidma vastavalt erisustele eraldi ja sanitaarsetes ruumides. Enne surmamist oleks pidanud loomad uninutama, et nad kannataks võimalikult vähe. Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms
mikrobioloogiliste kriteeriumide ja temperatuuri kontrollimise nõuete kehtestamine; g) vajalik on tagada imporditud toiduainete vastavus vähemalt ühenduse toodetud toiduga samale hügieeninormile või samaväärsele hügieeninormile. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Tagab EL-i imporditava liha ohutuse ja kvaliteedi. Võimaldab määrata liha päritolu. Reguleerib elusloomade vedu. Toidukäitlejad peavad tagama loomade tervishoiu ja heaolu, tapamajja minevate ja produktiivloomade maksimaalse puhtuse. Aitab vältida toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomist ja leviku vältimist. Õigus on pidada kinni liha, mille kohta esineb kontaminatsiooni kahtlusi. Puhangute tekkimisel on võimalik kiiresti reageerida ja kiiresti võimalik selgeks teha kontamineerunud liha päritolu. Veokid tuleb hoida puhtana. Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama
palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd
on Sevilla. · Hispaanias on 350 härjavõitluse areeni · Igas Hispaania linnas on vähemalt üks plaza del toros. Põhi väljendid · Härjavõitlus - corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), · võitluse päev - dia de toros, · härjavõitluse - areen plaza del toros, · härjavõitleja - toreadoor ehk toreero Mõisted · Muleta - väike punane või violetne rätik. · Capo - suur purpurpunane rätik · Muljeerod - muulaajajad, lohistavad tapetud loomad tapamajja. · Areneerod areenitöölised. · Trajo de Luce -matadoori säravaid riideid Mõisted · Espada- härja eskoteerimiseks (tapmiseks) valmis pandud 90 cm pikkune kahe teraga mõõk · Veronica - kapeadooride armastatuim võte, rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom teda ärritavat rätikut ründab, libiseb see tema eest ära. · Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu alla kuuluvad kõik teised nimetused Plaza del Toros · Ümmargune umbes 50m läbimõõduga
kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teise või tapamajja. Seega peab loom olema märgistatud varem juhul, kui ta viiakse karjast välja enne kuue kuu möödumist. Siiani kehtis kohustus märgistada kits 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. Kitsepidajad peaksid silmas pidama, et tegu on võimalusega, mis ei välista märgistamise jätkamist seni kehtinud 20 päeva jooksul. Enne 10. juulit 2005. aastal sündinud lambaid ja kitsi ei pea uuesti märgistama ega registreerima. Kõrvamärgi kadumise või
N: *Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon)- on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine. *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. *Nisu (Triticum)- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond *nuumveis- veis keda nuumatakse, et ta annaks rohkem liha kui viia tapamajja O: *Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare)- on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili P: *Piimapukk- on tee ääres asuv redeliga pukk, millele 1960.1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud, kust piimaauto piima kogus. *Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa- on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi *Põldhein- on lühiajalise (tavaliselt mõni aasta) kestusega väheliigiline (13 liiki) heintaimede kultuur, mida
5. Hektari saak tavaliselt madal 6. Toodang odav Rantšod 1. On suured loomakasvatustalud 2. On levinud kuivades piirkondades, eelkõige Austraalias; USA-s; Lõuna-Ameerikas 3. Lihaveiseid ja lambaid 4. Loomi peetakse ainult looduslikel karjamaadel 5. Loomade arv väga suur 6. Sööta varutakse väga vähe - vaid hädaolukordadeks 7. Pidevalt töötavad üksikult karjas 8. Kasutatakse hooajatöölisi - Tapamajja saatmine - Märgistamine - Lammaste pügamine Uusistandused 1. Levinud enamasti kõrgelt arenenud riikides 2. Odava tööjõu asemel on tootmine mehhaniseeritud 3. Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein) Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus
1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid peedipõllul Elbe kaldal,
1960. aastate alguseks jõuti tõesti nii kaugele, et NSVL-s toodeti mune rohkem ühe elaniku kohta, kuid kõikides muudes valdkondades (liha, piim, või) mingit järelejõudmist ei toimunud. Sellel olid nukramad tagajärjed, kuna parteijuht oli välja öelnud, et tuleb hakata liha, piima, võid tootma siis kohalikul tasandil hakati selle nimel pingutama. See tõi kaasa selle, et ratsionaalsest majandamisest loobuti. See tõi kaasa selle, et lihaplaani täitmise nimel hakati tapamajja saatma lüpsilehmi jne. Kõige kaugmale areneb see sündmustik ühes oblastis, kus tollane komitee esimene sekretär pidevalt raporteerib, et lihaplaan on 10% ületatud. Selgus aga, et lõpuks olid selles oblastis kõik loomad maha notitud. Peasekretär lasi selle peale endale kuuli pähe. Mais põldude kuninganna! See oli Hrustsovi tähelepanu objektiks. Lootis maisikasvatusega paljud probleemid lahendada. Teda turgutas tagant juba Stalini ajal tuntud Lessenko (
Vältida tuleb järgmisi toiminguid: Sõrmede niisutamine süljega kilekottide avamisel või paberilehe võtmisel; Nina nokkimine; Pea või teiste kehaosade kratsimine; Toidu maitsmine selleks mittesobivate vahenditega; köhimine ja aevastamine otse tootele; Käte pesemata jätmine pärast köhimist või nuuskamist; Käte pesemine inventari pesemiseks ettenähtud valamut või vahendeid kasutades; Söömine tootmisruumides. 3. Tapaloomade vedu tapamajja. Hea transpordi- ja tapaeelse pidamise tingimused tagavad, et : · Väheneb verevalumite hulk ja lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lohatükkide kogus, · Paraneb liha kvaliteet · Väheneb tööjõuvajadus loomade ajamisel · On tagatud tööliste ohutus · On tagatud loomade heaolu Loomade valuaisting on arenenud suhteliselt hästi. See aga kutsub esile stressi. Liha kvalit. Langust. Veo üldnõuded:
kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 t. RIIGISISESED ERANDID: 1) Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus, aiandus, metsandus või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb. 2) Sõiduk, mida kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi, või turult kuni 50 km kaugusel asuvasse tapamajja. 3) Sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kg, mis veab juhile tema tööks vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. SÕIDUAJA PIKKUSEKS ON NELI PIIRANGUT: Järjestikune sõiduaeg- pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi peab juht pidama vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti
Härjavõitlus algab orkestri marsimänguga, mille saatel ilmub areenile kogu võitlejaskond: kõige ees kaks Vana- Hispaania rüütlirüüs heeroldit, seejärel kolm espaadat e. matadoori ning kapeadoorid (punaste linadega), banderiljeerod (tavaliselt vanem härjavõitleja, kes kuulub matadoori meeskonda), pikadoorid (ratsanikud). Muleta - väike punane või violetne rätik. Capo - suur purpurpunane rätik Muljeerod - muulaajajad, lohistavad tapetud loomad tapamajja. Areneerod areenitöölised. Veronica - kapeadooride armastatuim võte, rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom teda ärritavat rätikut ründab, libiseb see tema eest ära. Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu alla kuuluvad kõik teised nimetused. Rongkäik peatub presidendi loozi ees, heeroldid teatavad, et härjad on võitluseks valmis, president kummardab ja viskab valgesse ninarätikusse seotud härjalauda võtme, mille üks
EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-
Passi tagaküljele tuleb märkida veise karjatoomise kuupäev, ehitise registrinumber, millesse karjatoodud loom paigutati ning loomapidaja nimi ning aadress. Kõik nimetatud andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleks uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. Veise saatmise puhul teise ELi liikmesriiki peab veisepass samuti loomaga kaasa minema ning looma eksportimisest tuleb PRIA-le teatada registrivormiga. Kui loom saadetakse tapamajja, siis peab peale looma tapmist passi PRIA-le tagastama tapamaja
Passi tagaküljele tuleb märkida veise karjatoomise kuupäev, ehitise registrinumber, millesse karjatoodud loom paigutati ning loomapidaja nimi ning aadress. Kõik nimetatud andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleks uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. Veise saatmise puhul teise ELi liikmesriiki peab veisepass samuti loomaga kaasa minema ning looma eksportimisest tuleb PRIA-le teatada registrivormiga. Kui loom saadetakse tapamajja, siis peab peale looma tapmist passi PRIA-le tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmisest teavitada
riigisisesel maanteeveol, kui: 1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda; 2) sõidukit kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol; 3) sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja; 4) sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus; 5) survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50
Eesti statistika peab loomade arvu kohta eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes Loomade arvu statistilist arvestust peetakse 2 erineva näitaja abil: 1. loomade arv teatud kuupäeva seisuga- tavaline inventuuri näitaja. Selle näitaja alusel ei saa anda hinnangut tootmispotentsiaali kohta. Loomade arv aasta kestel pidevalt muutub loomi sünnib juurde, viiakse eri vanuserühma, tapamajja jne. Nimetatud näitaja peamine eelis seisneb selles, et seda on lihtne hankida; 2.aasta keskmine loomade arv on põhiline loomakasvatuse tootmispotentsiaali näitaja, 2 metoodikat: a) kronoloogiline keskmine on vähem täpne ja seda kasutatakse vähemväärtuslike loomade aasta keskmise arvu leidmiseks (linnud, vasikad, sead jne), suurema väärtusega loomade (lehmad, hobused, pullid jne) aasta keskmine arv leitakse söötmispäevade alusel
Jälgi laktatsiooni tipp-perioodi · Lehm peaks saavutama maksimaalse toodangu 8...10 nädalat pärast poegimist. · Esmaspoeginud mullika tipptoodang peaks olema mitte vähem kui 25% madalam täiskasvanud lehma omast. September-detsember 2008. a. · Sisuliselt tähendab, et me saame poeginud mullika kohta teha otsuse paari kuu jooksul. Põhimõtteliselt kui on rohkem kui 25% madalam kui täiskasvanul, siis läheb mullikas tapamajja. · Iga täiendav kilo piima laktatsiooni tipp-perioodil annab kogu laktatsiooni jooksul 400...500 kg enamtoodangut. · Kui lehm ei saavuta nii kõrget toodangut kui eeldad lisa proteiini. Kui lehm küll saavutab loodetava toodangu , kuid toodang hakkab kiiresti langema lisa energiat. · Peale tipptoodangu saavutamist võib piimatoodang langeda mullikal mitte enam kui 0,2% päevas. Noorkarja söötmine ja pidamine
Loomade arvu statistilist arvestust peetakse kahe erineva näitaja abil:1. Loomade arv teatud kuupäeva seisuga (tavaliselt aastavahetuse seis),2. Aasta keskmine loomade arv Loomade arv teatud kuupäeva seisuga.- kujutab endast tavalist inventuuri näitajat. Selle näitaja alusel ei saa anda hinnangut loomakasvatuse tootmispotentsiaali kohta. Asi on selles, et loomade arv aasta kestel pidevalt muutub.Loomi sünnib juurde, loomi viiakse ühest vanuserühmast teise, loomad viiakse tapamajja jne.Nimatatud näitaja eelis seisneb selles, et seda on lihtne hankida. Aasta keskmine loomade arv on põhiline loomakasvatuse tootmispotentsiaali iseloomustav näitaja. Aasta keskmise loomade arvu järgi saame hinnata võimalikku loomakasvatustoodangu mahtu, hinnata vajaminevat söödakogust jne. Puuduseks on asjaolu, et seda on keerulisem hankida. Aasta keskmise loomade arvu arvutamiseks kasutatakse kahesugust metoodikat: 1. Aasta keskmine loomade arv leitakse kronoloogilise keskmise abil, 2
Loomade arvu statistilist arvestust peetakse kahe erineva näitaja abil: 1. Loomade arv teatud kuupäeva seisuga (tavaliselt aastavahetuse seis); 2. Aasta keskmine loomade arv. Loomade arv teatud kuupäeva seisuga kujutab endast tavalist inventuuri näitajat. Selle näitaja alusel ei saa anda hinnangut loomakasvatuse tootmispotentsiaali kohta. Asi on nimelt selles, et loomade arv aasta kestel pidevalt muutub. Loomi sünnib juurde, loomad viiakse ühest vanusrühmast teise, loomad viiakse tapamajja jne. Seejuures aastavahetusel on loomade arv tavaliselt kõige väiksem, sest talvine sööt on kõige kallim ning seetõttu ei ole otstarbekas pidada suurt karja. Suvel vastupidi on sööt kõige odavam ja loomade arv on tavaliselt kõige suurem. Nimetatud näitaja peamine eelis seisneb selles, et seda on lihtne hankida (registreerida). Aasta keskmine loomade arv on põhiline loomakasvatuse tootmispotentsiaali iseloomustav näitaja. Aasta keskmine loomade arvu järgi saame hinnata võimalikku
Kõik nimetatud 42 VEISEKASVATUS andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleks uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. Veise saatmise puhul teise ELi liikmesriiki peab veisepass samuti loomaga kaasa minema ning looma eksportimisest tuleb PRIA-le teatada registrivormiga. Kui loom saadetakse tapamajja, siis peab peale looma tapmist passi PRIA-le tagastama tapamaja.
juurest. Ma ei tarvitse rääkida õrnusest, millega emad kohtlevad oma väikesi lapsi, või ohtudest, millele nad laste päästmiseks vastu astuvad -- iga päev võib ju näha, kui vastumeelne on hobustele elavaid kehi jalge alla tallata. Ükski loom ei lähene ärevust tundmata oma liigikaaslase laibale. Leidub isegi loomi, kes ehitavad korjustele omamoodi hauakambreid, ja mõelgem vaid kariloomade kaeblikele häälitsustele, kui neid tapamajja sisenedes vapustab seal avanev võigas vaatepilt. Rõõm on näha, kuidas Mesilaste valmi autor,25 olles sunnitud tunnistama inimese kaastundlikuks ja härdaks olevuseks, esitab vastava näite, loobudes sel puhul oma külmast ja väljapeetud stiilist. Ta pakub meile pateetilise pildi inimesest, kes ise hoonesse suletuna näeb, kuidas väljas metsloom rebib lapse ema käte vahelt, purustab oma mõrtsuklike hammastega haprad ihuliikmed ja kisub alles tukslevad elundid lapsukese rinnast välja
Tal polnud raha. Perekond: Naine Pauline Allikas Surmapõhjus: loomulik surm 4.130. Pauline Allikas Sünnikoht: Harala Eluiga: 19201994 ehk 74 aastat Amet: õpetaja Olemus: ettevõtlik; Filosoofia: Laisk haliseb, virk võtab meetmeid. Lugu: Viisteist aastat tagasi ehitati parandatud maadele mitmesajale lehmale suur laudakompleks, selle lähedale katlamaja ja kolm kahekordset paneelmaja. Nad said Osvaldiga sinna elamispinna. Kui majandid lammutati, jagati lehmad laiali, muist veeti tapamajja. Inimestel polnud peale karjafarmi rakendust. Elumajad hakkasid tühjenema. Kütmine lõpetati. Elekter lülitati välja, veepump jäi seisma. Paulinel polnud kuhugi minna. Hilissügise õhtul sõitis ta bussiga linnast arsti juurest koju ja avastas, et ta korteri aknad olid ära viidud. Toas oli kohutavalt külm, ta kolis kööki. Ta pani akna asemele vana koolitahvli. Ta võttis teki ümber, hambad lõgisesid ja ta mõtles, mis siis saab kui ta jääbki talveks kolme maja
annaabi.ee 
