Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid
aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi levik ja võidulepääs“ (Andresen: 1981, 25). Aabits ilmus 1684. aastal. Olulise tähtsusega oli Forseliuse põhimõte, et lapsed õpiksid koolis sunduseta, seega jäi paljudele arusaamatuks tema kasvatusteooria põhiprintsiip – kõigi õpilaste õpetamine ja töölerakendamine ilma karistamiseta (Andresen: 1981, 15). „Raamatusse suhtuti austusega, raamatulugemise oskus tõstis talulaste iseteadvust, ergutas õppimisele, hiljem iseseisvale lugemisele. Koolitöö tulemusi demonstreeriti kogu kihelkonna rahva ees. Edukamaid õpilasi pandi ette lugema kirikus. See ergutas vanemaid oma lapsi kooli panema, ja oli tunnustuseks nendele, kes lugemisoskuse olid juba omandanud.“ (Andresen: 1981, 15.) B. G. Forseliuse poolt kasutusele võetud uus lugemismeetod ja uued õpperaamatud panid aluse talurahva lugemisoskusele, mis jätkus koduõpetuse kaudu ka siis, kui hävis tema poolt
mais" ja ,,Sevastoopol augustis". Tolstoi looming 1850. aastate lõpus ja 1860. aastate alguses sel perioodil muutusid Tolstoi seisukohad väga kiiresti. Peamiselt paistavad ta vaadetes siiski silma kaks seisukohta. Esiteks Venemaa elu muutumisel on väga oluline pärisorjuse kaotamine ja teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. 1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus
filosoofia arengut ning muidugi ka ilukirjandust. Lev Tolstoi (1828 1910) · Elas mõisas Jasnaja Poljana · Õppis õigusteadust ja orientalistikat (idamaade teadus) · Õpinguid ei lõpetanud, läks sõjaväkke · Osales Grimmi sõjas · Pärast sõda hakkas mõisavalitsejaks · Kirjandust alustas päevikupidamisest · Leidis, et õnn peitub lihtsates ja looduslähedastes eluviisides · Peamiseks eluviisiks/stiiliks sai humanism · Mõisa tegi talulaste kooli · Tuntuim teos epopöa ,,Sõda ja rahu" (epopöad iseloomustab see, et teos on mahukas ja toimub pika aja jooksul) o Annab ülevaate Venemaa ja Euroopa ajaloost o Peamiselt räägib inimestest o Detailsed kirjeldused Prantsuse aadliseltskonnast · ,,Anna Karenina" o Räägib neiu elust, kes lõpuks hüppab rongi ette o Otsib vastust erinevatele küsimustele mis on elu mõte? Mis on headus ja kurjus?
Pulmas antakse sellele noorele neiule see nukk, millele ta peab nime andma. Kui neiu saab oma esimese lapse, siis sellele lapsele pannakse selle nuku nimi. (History of Dolls) 4 Foto 3. Aafrika viljakuse nukud Foto 4. Kaltsunukk Kaltsunukk on nukk, mis on juba ammustest aegadest kuulunud nii linna kui talulaste mänguasjade hulka, kuid kust ja millal kaltsunukkude meisterdamine täpselt alguse sai, seda ei tea tänapäeval päris täpselt enam keegi. Oma pehmuse ja armsuse tõttu sobivad tekstiilnukud hästi väikelaste mänguasjadeks, kuid kahjuks on nad seetõttu ka kergesti kuluvad ning halvasti ajas säilivad. Teadaolevalt vanim kaltsunukk on hoiul Briti Muuseumis ning see on ühe lapse hauast leitud Vana-Rooma kaltsunukk, mida dateeritakse aastasse umbes 300 eKr
9 Linnaelu kujutavad ajaromaanid Tendents vastandada maainimeste töökust, nende terveid, kohati veel patriarhaalseid eluviise linnaelu pahelisusele oli juba omane Rohu varasemale loomingule. 20-ndate aastate lõpupoole, majandusliku kitsikuse ja sotsiaalsete vastuolude teravnemise tingimustes, kujuneb linnakodanluse mentaliteedi paljastamine kirjaniku keskseks huviobjektiks. Eelnenud temaatikaga seob seda ,,haritud" talulaste maaelu ning töö põlguse küsimus. Täieluikult on neile probleemidele pühendatud romaanid ,,See, millest avalikult ei räägita" (1928) ja ,,Nauding" (1929). ,,See, millest valikult ei räägita" (1928) on süüdistus kodanliku moraali, eriti seksuaalse lodevuse, noorsoo vildaka kasvatamise, poliitilise elu korruptsiooni, ajakirjanduse ostetavuse vastu, teose peategelane Elfi ja ta isa ei leiagi sellest mülkast muud väljapääsu kui enesetapmine
9 koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad ,,Kiire ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega. Õpilaste psüühika meisterlik avamine on kirjanikul võimaldanud luua omapärase tegelaskonna ning eesti talulaste karakteritesse koonduvad jooned, mis teevad ,,Kevade" mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno
,,Sevastoopol augustis". Tolstoi looming 1850. aastate lõpus ja 1860. aastate alguses sel perioodil muutusid Tolstoi seisukohad väga kiiresti. Peamiselt paistavad ta vaadetes siiski silma kaks seisukohta. Esiteks Venemaa elu muutumisel on väga oluline pärisorjuse kaotamine ja teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. 1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku
psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks
Kunst · Joonistamine maalimine (meenutused õppekäigust). · Meisterdamine (makett). · Meisterdamine (kaasa toodud materjalist (õled, takk jne.). Muusika · Regilaulud. Liikumine · Matk vabaõhumuuseumi territooriumil. Mäng · Saadud teadmiste ja kogemuste rakendamine loovmängus. Talulapse tegemised Mina ja keskkond Vaatlus: · Talutööde jälgimine (heinategu, vilja koristamine, lehma lüpsmine, loomade karjatamine). · Talulaste mänguasjad. · Talulaste riietus. Keel ja kõne · Sõnavara rikastamine (talu, talulaps, laut...). · Suhtlemine (küsimuste esitamise oskus, giidi kuulamise oskus). · Grammatika (laps kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (..., sest...). · Laps kasutab õigesti sõnu noorem-vanem. Matemaatika · Matemaatilise jutukese koostamine. · Esemete loendamine. Kunst · Meisterdamine (loodusliku materjali kohandamine mänguks kasutamiseks).
Kõigil aastakümnetel on mängitud kaardimänge, eriti ,,must notsu". . Kõigil aastakümnetel on ära mängitud ka kaardimängud, eriti "Must notsu". Tubaseid mänge on kõigil aastakümnetel vähem mängitud kui õuemänge. Kõige levinumad on ikka klassikalised rollimängud kodu, kool, pood ja arst. Õuemängudest olid populaarsemad keks, uka-uka ehk trihvaad, igasuguseid pallimänge, luurekat ja kulli. Kõige levinumad mänguasjad on nukud. Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Tüdrukud on läbi aegade armastanud nukkudega aega veeta - neid tehti nii riideräbalatest kui sugadest. Karjapoistele on meeldinud käratekitavad mänguasja, nii tehti igasuguseid püsse, lepa- ja pajukoorest pasunaid, pajupille jm. Kevadel on poisid ehitanud ka ojadele
Tolstoi elab Vene elule väga aktiivselt kaasa ja tema arvamine on ka see, et üldse vene elu miskitpidi muutuks, tuleb kõigepealt kaotada pärisorjus, teine, et ühiskonnaelu paraneb siis, kui iga üksikisik ennast moraalselt ümberkasvataks. 1857 teeb Tolstoi oma esimese välisreisi Lääne-Euroopasse ja pettub selles. Hiljem selline slavofiil, kõik läänes olev võõras ja kultuurile hukutav, vaimsete väärtuste nullimine. Kui tuleb tagasi Venemaale, avab Jasnaja Poljanas talulaste kooli, mis tegutsed 1859-1862. Asutab ka pedagoogilise ajakirja samanimelise. See kool on talulastele ja õpetajateks on tudengid, kes on mingitel põhjustel ülikoolidest lahkuma pidanud ja Tolstoi ise. Kirjutab ka talulaste jaoks lugemise palu. Aga Tolstoil on ikka niisugune loomus, mis paneb teda kõndima küll ühes kraavis ja teises kraavis, aga mitte kunagi elu keskmisel teerajal. ,,Kellel ja kellelt õppida kirjutama, kas talupoegade lastel meilt või meil hoopis talupoegade lastelt
Pole nüüd päris oma suurelt sisult nii vale. 70ndate aastate lõpus on siis Tolstoi veendunud, et Venemaa elukorraldus on absoluutselt ebaõiglane. Valitsus ei tegutse õigesti, et kirik on liiga palju seotud valitsemisega, valitsevad klassid, sealhulgas tema enda perekond, on väga egoistlikud. Püüab omaltpoolt teha midagi selle olukorra parandamiseks. Võtab osa söögimajade, nagu supiköökide tegemisest vaestele, või külastab vanglaid, või püüab pilku peal hoida talulaste koolidel, kirjutab sinna raamatuid. Saab aru, et see on vaid tilk meres. Pilet nr 7: 1) G. Flaubert'i elu ja looming Gustave Flaubert (1821-1880) sündis arsti perekonnas seal kandis, kus toimub ka "Madame Bovary" tegevus. Isa oli arst, aga soovis, et poeg õpiks juurat. Siis ta lähebki Pariisi õppima, jõuab teisele kursusele, aga kukub läbi. Aga ega teda ei huvitanud ka. Siis ta pühendub kirjandusele. Pöördub siis tagasi vanematekoju mõisa ja elab seal suhteliselt eraklikku
ei võta, vaid ootavad abitult mingit heategijat. Selle ehedaks näiteks on 1859. aastal kirjutatud luuletus ,,Laul Jeromuskale", kus hoidja laulab lapsele laulu, õpetades teda tulevikus alandliku ja alluva olema. Linnamees aga võtab lapse sülle ja laulab talle vastupidist tuimuses on talurahvas süüdi. Kui on ebaõiglus, tuleb võidelda, mitte kannatada. Kuid hoidja laulab ikka oma laulu edasi ja miski ei muutu... Poeemis ,,Talulapsed" räägib N ja ülistab talulaste rikast elu nende elus on luulet. Neil on väga palju tegevusi ja nad tunnevad kõige vastu huvi. Samas näitab ta ka, et talulaste vaimult rikas elu ei ole ainult meelakkumine nad peavad tegema ka rasket tööd, et aidata vanematel peret toita. ,,Raudtee" üks mees räägib teisele, kuidas igasugust töötegijat tuleb austada. Nad sõidavad parasjagu rongiga ja vihjed on ka sellele tuleb mõelda, kui palju on mõni inimene selle raudtee ehitamisel vaeva näinud.
hilisem Bauerbefreiungi protsess on kõige enam uuritud. Preisimaal tõusis talurahva olukorra küsimus Friedrich II ajal päevalkorrale, juba 1763 aastal anti välja mõningaid esimesi korraldusi, mis soodustasid talurahva muud tegevust nt talurahva isiklik vabadus pidi olema garanteeritud kui on läbinud vastava ettevalmistuse. ( nt käsitööliseks , sõjameheks, naised kes abiellusid isiklikult vaba mehega). 1760 kaot Preisimaal ka selline talurahva kohustus Gesindezwangdienst- talulaste mõisateenimise kohustus. Omane ka mecklemburis ja Pommes. Idee selles et kõikidel talulastel kohustus mõisas läbida teenimisaeg ( 3-5), sell eest said toitu, peavarju ja riideid. Kui oleks teeninud sulastna vüi teenijatena oleksid nad isegi taludes saanud suuremat teenistust. Mõisates oli see pm piiramatu lisatööjõu (12-14 eluaastased lapsed, neile lisandus ka teotöö). Väga vihatud, 16 saj väga levinud. 1763 Friedrich II selle ka kaot
1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. Kui Tolstoi 1854. aastal viidi üle Krimmi armeesse, sai sõda tema jaoks hoopis uue tähenduse. Nüüd hakkas ta pidama tähtsaks linna ja kodumaa kaitsmist. Naastes välismaalt üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda
Õppimine möödus vaevaliselt, Tolsoid huvitasid muud valdkonnad. Tuli ülikoolist ära ja läks maale mõisnikuks. Tal oli soov talupoegade elujärge parandada. Viis aastat elas maapiirkonnas, vahepeal käis Moskvas seltskonnaelu nautimas. 1851. aastal otsustas koos vennaga minna Kaukaasiasse. 1857. aastal osales ka Krimmi sõjas, mis mõjutas tema loomingut. 1850-ndate lõpul ja 60-ndate alguses reisis Euroopas, kust naasis pettununa Euroopa ei avaldanud talle muljet. Oma mõisas avas talulaste kooli. Kasvatuspõhimõtetest oli südamelähedaseim vabakasvatus. Tund pidi Tolsoi arvates niivõrd põnev olema, et laps ei kipugi seda segama. 1862. aasta abiellus Moskva arsti tütrega, kes oli terve elu linnas elanud. Nad sai palju lapsi, kes naist kurnasid. Lisaks polnud naisel maal seltskonda ning ta suutis Tolstoid veenda, et lapsed saaksid hariduse Moskvas. Pere kolsiki 1881 aastal Moskvasse, mil Tolstoi oli suures vaimses kriisis. Moskva elu oli
normaalseks, ärahellitatud mõisnikupojana suhtus oma tlpdesse suht türanlikult. 5 aastat oli maal, kui vahepeal igavaks läks, käis Moskvas pidutsemas. 1851 otsustas koos oma venna Nikolaiga Kaukaasiasse sõtta sõita, kus oli 2.5 aastat. 1857 käis ära ka Krimmi sõjas. Sõjateema oli tal hiljem loomingus oluline. Hiljem käis Euros (1850 60ndate vahetusel). Euroopa erilist vaimustust ei tekitanud. Suht pettununa tuli tagasi ja otsustas oma mõisas avada talulaste kooli. Kutsus sinna noori õpetajaid, õpetas ka ise ja kirjutas aabitsad. Õilsaim põhimõte oli vabakasvatus. Õpetaja ei tohtinud last karistada ega korrale kutsuda. Tund peab lihtsalt nii põnev olema, et laps seda ei segaks. 1862 abiellus suht lihtsa tütarlapsega (Moskva arsti tütar). Ülikoolist lahkudes oli endale koostanud programmi, et mida ise omal käel õppida. Naine oli kogu elu elanud linnas
kodus oli raamatuid ja telliti ka ajalehte. Alustab kooliteed kohalikes algkoolis, seal on kõige raskem vene keel, sest õppetöö selles keeles. Aga huvi on humanitaarsete ainete vastu. 1901 kolib perekond Tartusse, kus ostetakse Ülejõele maja ja noormees alustab hoopiski Tartus ka kooliteed, läheb Tartu linna kooli. Samal ajal ilmub tema esimene jutt Postimehes ,,Siil". Armas ja helge lugu ühest lapsepõlve suvest, kus karjapoiss leiab metsast siili ja toob tallu, jääbki sinna talulaste rõõmuks elama. Siili suvi jääb kõikidele meelde kahe sündmuse tõttu: kui heinaaeg on ja tuuakse heinad koju ja hakatakse hanguma lakka, siis irdus sealt suur kole rästikmadu, oleks salvanud peretütart, aga siilid on usside vaenlased, sama siil krabas sabast kinni ja sõi ära rästiku. Teine oli sügisepoole, kui vilja võetakse, siis vili kuivatati parte peal, kogu aeg peab rehetoas, kus vilja kuivatati, olema tuli all. Kõik pere oli
annaabi.ee 
