Jaotus: · ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning
· Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud · Konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi. · Nimeta keskkonnaprobleeme, mis võivad kaasneda massituruismiga mereäärsetes piirkondades.
degradeerumise vorm. · Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on olnud iseloomulik viimaste aastate kliimale, muutub sooldumise probleem Euroopas järjest rängemaks. Sooldunud muld Ülekarjatamine · Ülekarjatamine tekitab erosiooni, eelkõige mägistel aladel. · Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni, aga ka veestressi puhverdamise võime vähenemiseni. · Tallamisest tingitud pinnase paakumise tõttu kannatab mullaelustik. · Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. · Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. · Taimetoiduliste loomade koosluse muutumine mõjutab ka lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine - kõrbestumine
rahvastesse ja nende kultuuri tuuakse sisse odav võõrtööjõud · Konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
kasvab liiklusintensiivsus, tekivad ummikud, suureneb müra, reostus. elavneb majandus üldse. suureneb koormus loodusele, restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine. loodusesse jäetakse maha palju prügi Keskkonnale: liigsest tallamisest, sõitmisest kaovad loodusmaastikud tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna kaudne surve loodusmaastikele parandamiseks. (vajatakse maid, et ehitada teid, puhkekomplekse ja vaba aja veetmise rajatakse puhkealasid, matkaradu rajatisi.
rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, paraneb piirkonna väljanägemine puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi Sotsiaal-kultuuriline
kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%. Sügavamates tihenenud kihtides võib lasuvustihedus langeda 30 või isegi alla selle %. Poorsus jaguneb: Kapillaarne poorsus ebakorrapärased peened käigud. Seal toimivad kapillaarjõud Mittekapillaarne poorsus moodustavad suuremad käigud (nt vihmaussikäigud)
rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, parandamiseks (restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, väljanägemine puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi Sotsiaal-kultuuriline
kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad · restaureeritakse hooneid, paraneb hävida taime- ja loomaliigid; piirkonna väljanägemine · loodusesse jäetakse maha palju prügi, Keskkonnale: · liigsest tallamisest, sõitmisest tekib · tehakse suuremaid kulutusi nii erosioon jne. kaovad loodus- kui ka kultuurikeskkonna loodusmaastikud, parandamiseks · Kaudne surve loodusmaastikele · rajatakse puhkealasid, matkaradu (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja Sotsiaal-kultuuriline vaba aja veetmise rajatisi
77. Muldade degradatsioon ja kaitse. Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne
kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad · restaureeritakse hooneid, paraneb hävida taime- ja loomaliigid; piirkonna väljanägemine · loodusesse jäetakse maha palju prügi, Keskkonnale: · liigsest tallamisest, sõitmisest tekib · tehakse suuremaid kulutusi nii erosioon jne. kaovad loodus- kui ka kultuurikeskkonna loodusmaastikud, parandamiseks · Kaudne surve loodusmaastikele · rajatakse puhkealasid, matkaradu (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja Sotsiaal-kultuuriline vaba aja veetmise rajatisi
Negatiivne mõju · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõudkultuuri · Konfliktid kohalike ja turistide vahel · Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond; suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu,alkoholism; kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud; konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi. MÕISTED logistika majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali-ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid
elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, Keskkonnale: suureneb müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad Sotsiaal-kultuuriline loodusmaastikud, paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja kultuuriidentiteet; veetmise rajatisi paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende
elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb Keskkonnale: müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad Sotsiaal-kultuuriline loodusmaastikud, paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja kultuuriidentiteet; veetmise rajatisi paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende
elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad Keskkonnale: liiklusummikud,suureneb müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad Sotsiaal-kultuuriline loodusmaastikud, paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja kultuuriidentiteet; veetmise rajatisi paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende
lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud. Suurima majandusliku mõjuga on mulla erosioon. Aastane majanduslik kahju Euroopa kahjustatud põllumajanduspiirkondades on hinnanguliselt ligikaudu 53 EUR/ha. b) Tihenemine põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest c) Soostumine maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus.
76. Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad
kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse turistide vahel. rahvastesse ja nende kultuuri, Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne- Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja veetmise rajatisi. Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbil KAART 89. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile:
lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud. Suurima majandusliku mõjuga on mulla erosioon. Aastane majanduslik kahju Euroopa kahjustatud põllumajanduspiirkondades on hinnanguliselt ligikaudu 53 EUR/ha. b) Tihenemine - põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest c) Soostumine - maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine - turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine - happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus.
3. 1.2. Kasvupinnase ruumiline ehitus ning sellest tulenevad taimekasvatuslikud karakteristikud Kasvupinnase ruumiline ehitus kujutab endast sõmerateks liitunud mineraalsete ja orgaaniliste osakeste ja pinnases leiduvate tühimike ehk pooride omavahelist paiknemise korda. Pinnase ruumiline ehitus oleneb teda moodustavate komponentide terakoostisest ning orgaanilise aine sisaldusest ja liigist. Teiselt poolt oleneb pinnase ruumiline ehitus ka välismõjudest: tallamisest, vibratsioonist, sademetest jm. Ruumilisest ehitusest tulenevateks, taimede kasvu ja arengu seisukohalt kõige olulisemateks karakteristikuteks on kasvupinnase poorsus, mahumass ning eripindala. Pinnase ruumilisest ehitusest oleneb ka tema veerežiim, mida kirjeldatakse punktis 1.3. 1.2.1. Struktuursus ja poorsus Viisi, kuidas kasvupinnas on oma koostisosadest üles ehitatud, nimetatakse tema struktuuriks.
annaabi.ee 
