..ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas.
Ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas. · Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena: - primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --) --) sekundaarsed on seljaaju hallaines --) --) tertsiaarsed on talamuses --) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega. · Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem · Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla, kortikobulbaarkulgla. · Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses
Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat", puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores: I somatosensoorne piirkond paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad on
Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad ning sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Ajusillast selgmisel pool on väikeaju, mille neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis
kontrastsust Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks? Tagajärjeks tajumulje kontrastsus. Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Vt töölehte Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Optilisel ristmikul. Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates
c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse nägemisristmikus kulgevad II peaajunärvi ehk nägemisnärvi kiud. Allapoole ahenedes moodustab ta lehtri, mille otsas ripub tähtsaim sisesekretoorne nääre - hüpofüüs.
puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. 24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO V1;2- esimene nägemistaju, sisaldab ernevaid värvuse ja vormi eest vastutavaid rakke V3; V3A- vastutab vormi eest (eriti liikvel olevate objektide vorim eest), ei erista värve V4- enamus rakke vastutab värvi eest, samuti joonte nägemine? V5- liikumine IT- vorm 25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet
nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli ahendamine. 4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine.
Universaalsed emotsioonid- erinevad kultuurid maailmas väljendavad neid ühte moodi (6). Näo tagasiside hüpotees- organism püüab seda emotsiooni käivitada, mis emotsioon on näol. Teooriad: James. Lange - emotsioonide tekkimisel: esmalt füsioloogiline seisund, siis psüühiline (nutan, siis muutun kurvaks). Nüüdseks ümber lükatud. Cannon. Brad - psüühiline ja füsioloogiline pool tekivad korraga talamuses. Scahter. Singer - "Emotsioonid kui sildid" - kui erutuse allikas on ebaselge, siis inimesel on kalduvus sellele ise nimetus anda. Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab inimpsüühikas tekkinud pinged välja lasta. 15. Frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Frustratsioon on negatiivne pinge, mis tekib kindlate põhjuste tõttu. Näiteks, kui inimese jaoks
Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaajju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1-6 segmendi ja destsendeeruvad 1-4 segmendi ulatuses. Ülenevad kiud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset informatsiooni ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat" puutetundlikkust, sügeliemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores.
· Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega (ümberlülitus talamuses) või motoorse kontrolliga (ümerlülitus seljaajus või ajutüves). Need on tuntud esmaste (primaarsete), teisest (sekundaarsete) ja kolmandaste (tertsiaarsete) sensoorsete või motoorsete aladena. Basaalganglionid-ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevad närvirakukogumid.Basaalganglionid - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. basaalganglionid osalevad täpsete liikumiste kontrollis. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad
Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega (ümberlülitus talamuses) või motoorse kontrolliga (ümerlülitus seljaajus või ajutüves). Need on tuntud esmaste (primaarsete), teisest (sekundaarsete) ja kolmandaste (tertsiaarsete) sensoorsete või motoorsete aladena. Basaalganglionid-ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevad närvirakukogumid.Basaalganglionid - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. basaalganglionid osalevad täpsete liikumiste kontrollis. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad
peamiselt mehhanosensoreilt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaajju sisenemist üle vastaspoolele. Ülenevad kiud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiselt ebatäpset informatsiooni ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, “jämedat” puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores, I somatosensoorne piirkond S I paikneb posttsentraalkäärus. Kõige suurem esindus on huultel, näol ja sõrmedel
pärsib lipolüüsi; valkude ainevahetusele anaboolne mõju- soodustab valgusünteesi. I reguleerib küllastuskeskuse (hüpotal.)kaudu in. toitekäitumis,seal jälgitakse ka glükoosi konsentratsiooni veres(söögiisu tekib vajadusel)-ainult I juuresolekul.*Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpo-talamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. Kõhunäärme hormoonide sekretsiooni regulatsioon : autonoomne NS, toitainete tase veres ja teised H-d. Pankrease H sekrets. mõjut. glükoosi ja teiste H tase veres ja NS.I on glükoosisisaldust vähendav, glükagoonil suurendav efekt. Koos toimides täidavad pankrease kui endokriinnäärme põhiül. organismis stabiilse veresuhkru taseme säilitamine plasmas muutuvates eksistentsi-tingimustes. Peale selle intens
• Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): • Valdamisele (mastery) orienteeritud eesmärgid • Esitusele (performance) orienteeritud eesmärgid Klassikalised emotsiooniteooriad • James - Lange teooria- Teooria, mille järgi subjektiivne emotsioonikogemine on teadlikkus oma keha reaktsioonidest, mis vastavad teatud erutavate stiimulite olemasolule. • Cannon - Bardi teooria- Teooria, mille järgi stiimul kutsub emotsiooni esile sellega, et käivitab ajus (talamuses) kindla reaktsiooni, mis omakorda põhjustab nii emotsiooniga seotud füsioloogilisi muudatusi kui ka emotsionaalse kogemuse enda. • Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Veel: James - Lange teooria • Põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon • Tagajärg: subjektiivne emotsioon Emotsioonerutusstiimul Cannon - Bardi teooria
Sekundaarsete neuronite aksonid siirduvad seljaaju vastaspoolele eespoolt tsentraalkanalit ning suunduvad spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud, mis juhivad aju suunas näo piirkonnast ja hammastest lähtuvaid temperatuuri- ja valuaistingutena tunnetatavaid signaale. Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse. Tertsiaarsete neuronite kehad paiknevad talamuses, nende aksonid siirduvad suuraju koorde, peamiselt primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt. Tagumise ja eesmise spinotserebellaarkulgla kaudu suunatakse väikeajusse proprioretseptoritelt lähtuvaid närviimpulsse
lipolüüsi; valkude ainevahetusele anaboolne mõju- soodustab valgusünteesi. I reguleerib küllastuskeskuse (hüpotal.)kaudu in. toitekäitumis,seal jälgitakse ka glükoosi konsentratsiooni veres(söögiisu tekib vajadusel)-ainult I juuresolekul.*Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpo- talamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. Kõhunäärme hormoonide sekretsiooni regulatsioon : autonoomne NS, toitainete tase veres ja teised H-d. Pankrease H sekrets. mõjut. glükoosi ja teiste H tase veres ja NS.I on glükoosisisaldust vähendav, glükagoonil suurendav efekt. Koos toimides täidavad pankrease kui endokriinnäärme põhiül. organismis stabiilse veresuhkru taseme säilitamine plasmas muutuvates eksistentsi- tingimustes. Peale selle intens
Üldised uuringud on näidanud seda, et teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi ajal on tekkivad aktiivsused lokaalsemad ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Kõik see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus globaalselt koordineeritud aktiivsus. See võimaldab muidugi sõlmida erinevaid lokaalseid ajuaktiivsusi. Teadvustatud kogemus on ju enamasti ühtne. Teadvuse kadudes aga väheneb talamuses ja korteksis aktiivsus s.t. esinevad madalad sagedused. Talamus ja korteks on omavahel seotud. Näiteks sensoorne info jõuab läbi talamuse korteksisse. Kuid on täheldatud rohkem ühendusi hoopis korteksist talamusse. Talamuses eksisteerivad palju tuumasid, mis on ühenduses korteksi piirkondadega. Talamuse tuumad ka moduleerivad aktiivsusi korteksi piirkondades. Uurimused on näidanud, et inimese magama jäämisel ,,uinub" enne talamus ja siis korteks
teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi ajal on tekkivad aktiivsused lokaalsemad ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Kõik see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus globaalselt koordineeritud aktiivsus. See 7 võimaldab muidugi sõlmida erinevaid lokaalseid ajuaktiivsusi. Teadvustatud kogemus on ju enamasti ühtne. Kuid teadvuse kadudes väheneb talamuses ja korteksis aktiivsus s.t. esinevad madalad sagedused. Talamus ja korteks on omavahel seotud. Näiteks sensoorne info jõuab läbi talamuse korteksisse. Kuid on täheldatud rohkem ühendusi hoopis korteksist talamusse. Talamuses eksisteerivad palju tuumasid, mis on ühenduses korteksi piirkondadega. Talamuse tuumad ka moduleerivad aktiivsusi korteksi piirkondades. Uurimused on näidanud, et inimese magama jäämisel ,,uinub" enne talamus ja siis korteks
Üldised uuringud on näidanud seda, et teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi ajal on tekkivad aktiivsused lokaalsemad ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Kõik see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus globaalselt koordineeritud aktiivsus. See võimaldab muidugi sõlmida erinevaid lokaalseid ajuaktiivsusi. Teadvustatud kogemus on ju enamasti ühtne. Teadvuse kadudes aga väheneb talamuses ja korteksis aktiivsus – s.t. esinevad madalad sagedused. Talamus ja korteks on omavahel seotud. Näiteks sensoorne info jõuab läbi talamuse korteksisse. Kuid on täheldatud rohkem ühendusi hoopis korteksist talamusse. Talamuses eksisteerivad palju tuumasid, mis on ühenduses korteksi piirkondadega. Talamuse tuumad ka moduleerivad aktiivsusi korteksi piirkondades. Uurimused on näidanud, et inimese magama jäämisel „uinub“ enne talamus ja siis korteks
annaabi.ee 
