Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi
Püstpalkidele stuupad (poolkera kujulised Iseloomulikuks elemendiks on toetuv massiivne katus. Savist kupliga kaetud ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja katusekivid, palju kloostreid, mälestuseks) värviliseks maalitud palk, mida templid, pagoodid (ehitised Arhitektuur ja skulptuur kasutatakse sammasteks, taladeks, valgest kivist alusel sinna moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4
väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks,piitsadeks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. 8. Kirjelda hiina skulptuuri. Seda ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalid: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Kasutati materjalide omapära enda huvides, peen ja puhas detailide töötlus, voolavad jooned. 9.Kirjelda Hiina maalikunsti. Hiina maalikunsti peamiseks vormideks on tusi. Ja akvarellmaal paberil või siidil
on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära
planeeringuga, olemas olid palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on Iseloomulikuks oli palkidele toetuv kanalisatsioon ja kaevud. reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud massiivne katus. Kindluste juures oli Arhitektuur ja skulptuur olid palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja traditsiooniline ohtrate viiludega sulanud ühtseks tervikuks. Templid piitadeks ning eriline katusevorm ja peatorn, müürid ning väravate juurest meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid.
liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef. Maalikunst. Peale skulptuur, oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. HIINA KUNST Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Kalligraafia
kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või
Mõned ütlevad et see oli koostatud Surgavarman II poolt, aga teised ütlevad, et arhitekt on teadmatta Tänapäeva inimesed on hämmingus selle ehitise suurusest ilusast skulptuurist ja arhidektuurist. 6. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Raudne pagood, Pailou Xidis 7. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. 8
Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega. Kiviehitisi on suhteliselt vähe ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega
Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju ülevõetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemas ehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.
palju erinevaid riideid ja pea kindlasti kõigil on mõni puuvillast riideese, nagu näiteks teksad, 2 mis vaevalt puuduvad mõne inimese garderoobist. Taimed on ka suurepärased ehitusmaterjalid, neid veidi töödeldes saab väga palju erinevaid materjale. Paljud majad vaesemates Maa piirkondades vaid taimedest tehtud ongi, kasutades puu tüve seinteks ja taladeks ja lehti katuseks ja vihma eest kindlustamiseks. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et taimedest toodetakse paberit, mida me kõik tänapäeval kasutame ja millest valmistatakse erinevaid trükiseid ja raamatuid. Taimede kasutamine paberina või selle algmaterjalina sai alguse Vanas-Egiptuses, kus egiptlased kasutasid Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse kuivatatud varsi selle peale kirjutamiseks.3 Tänapäevane paber ja selle tootmise meetod
Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast kuni tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr. kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid
templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks on ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks, moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku. katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava Suur Hiina müür saarel, Angkor Vat Kambodzas 6
sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järkjärgult, sellest tuleneb ka rullformaat. 1 Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (pilt9) mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid.
tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk- järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. Joonis 2. Tusimaal (Drawing: Ink..., 2008) 4.2 Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (joon. 3)- mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. 7
kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja. Puitkarkassmaja Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass; - tehases valmistatud elemendid. Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa
Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. JOONIS 8.8.5. Raudbetoontalade ristlõikeid: a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones.
kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Kasutatakse peamiselt 1- 2 korruseliste hoonete ehitamisel. 40) 3.TALAD 41) Võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele, teised mõõdud on erinevad. 42) 4.VAHELAEPANEELID 43) Ribakujulised või tervet ruumi katvad paneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse
a) tööstushoonete postitüüp b) avalike hoonete postitüüp c) fassaadielemente kandev post 46 Karkassi riivtalad kulgevad kas piki või põiki hoonet ja nende ülesandeks on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine sammastele. Riivtalad võivad olla ristküliktalad, riiulitega talad või risttalad (vt kõrval). Sealjuures riiulitega talad jagunevad omakorda ühe- ja kahepoolse astmega taladeks. Ristküliktalade laius ulatub 3M kuni 8M ja kõrgus 4M kuni 8M. Riiulitega talade astme kõrgus on 150 mm. Kasutada on ka madalaid eelpingetalasid (lõugtalad). Lõugtalasid valmistatakse laiusega 3M, 4M, 5M, 6M ja 7M ning kõrgusega 5M, 6M, 7M, 8M, 9M, 10M, 11M ja 12M. [ Postide ja riivtalade ühendussõlmed Riivtalad võivad toetuda ja kinnituda postiotstele, postikonsoolidele või peitkonsoolidele. Posti otstele toetudes tekib korruspostkarkass skeem (vt foto).
ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse või siis puidust kandeseina vööprussile - talade alumise ääre mõlemale küljele naelutati nn. mullalae latid ristlõikega 4 x 5 cm
segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. 4 aastatuhandel e.m.a Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur, See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutati sammaset taladeks. Iseoomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Iseloomulik lement kivist ehituskunstis on müür. Suur Hiina müür. Materjale on skultpuuris kõikvõimlikke vahendeid, keraamika, kivi, pronks. Puu, elevandiluu, bambus. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja
Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones
materjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mulIbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80.. .120 mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab t~llise mõõtudele (120 või 250 mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puh~l ukse- ja aknaavade sildamiseks Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neilolema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hones
tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike
survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel
tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile). Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike
Võimalus vaikushetkedeks oli aias väga oluline. Aedades vesteldi, mediteeriti, loeti, musitseeriti jne. Olid ka eraldi aroomiaiad aromaatsete taimedega. Arhitektuuri aluseks oli elamu. Sakraal- ja ilmalike ehitiste väljenduses olulist vahet polnud. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur, selle hävinevus sümboliseeris kõige kaduvust maailmas. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm - katuseräästa kuju aitas juhtida vihmavett ja katuse tuuldumist - ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Koostanud: 102 Kadi Karro
annaabi.ee 
