Õige d. Rahvuskultuur on kaasasündinud nähtus. e. Organisatsioonikultuur on individuaalne nähtus. 23. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise taset iseloomustab kõige täpsemalt ... Vali üks: a. efektiivsus Õige b. määramatus c. kontseptuaalsed oskused d. tõhusus 24. "Me austame oma töötajaid ja väärtustame kliente" - see on fraas, mida kõige tõenäolisemalt võib leida organisatsioonide ... Vali üks: a. taktikalistest eesmärkidest b. missioonist Õige c. strateegilistest eesmärkidest d. taktikalistest plaanidest e. strateegilistest plaanidest 25. Palun kirjeldage oma sõnadega efektiivset kontrollisüsteemi. Millised võiksid olla efektiivse kontrollsüsteemi tunnused? Ei piisa ainult loetelust, lisa ka põhjendused, miks? efektiivne kontrollsüsteem töötaks siis kui on teada täpselt: organisatsiooni vajadused, juht peab ise aru saama/teadma mida ja
rakett ning on tavaliselt ka väiksema hävitusjõuga. Taktikalisi rakette kasutatakse sõjategevuses väiksemate ohtude elimineerimiseks nagu erinevad väikebaasid või punkrid lahinguväljal, väiksema lennuaja tõttu on need loodud just sellistele dünaamilistele (liikuvatele) sihtmärkidele. Samuti ei kasutata nende jaoks enamasti laskeplatvorme, sobivad kandeveokid jms. Üks parimaid näiteid tänapäevastest taktikalistest rakettidest on vast SCUD rakett. Kasutati Iraagi sõjas Iraani vastu ning Operatsioonis ,,Kõrbetorm" (ingl. k Desert Storm) Saudi-Araabia ja Iisraeli vastu. Kuna tegu on ballistiliste rakettidega, siis enamus lennuajast möödub ikkagi juhitamatus reziimis. Ballistiliste rakettide tähendust seletan hiljem. Pilt SCUD raketist, koos kandeveokiga: SCUD-B koos laadimisautoga MAZ-543 kogukaal ~37400 kg. Kõik eelnevalt näidatud raketid on ballistilised raketid
Ajaliselt jaotatakse eesmärgid alljärgnevalt: strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid, taktikalised ehk keskmise pikkusega, operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi eesmärke seostatakse eeskätt sellega, millised on eesmärgid ühes või teises äritegevuse valdkonnas. Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid,
Plaanide liigid: - pikaajalised e. strateegilised plaanid,- vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- lühiajalised e. operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse, kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o
kiire reageerimine mängu jooksul ettenägematutele olukordadele e reaktsiooni kiirus tsükliliste ja atsükliliste liigutuste sooritamine ilma pallita e tsükliline- ja atsükliline liigutuste kiirus mänguliste liigutuste teostamine palliga ajaliselt ja kontaktis vastasmängijaga e tegevuskiirus võime mängus võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutseda, lähtudes komplekselt tunnetuslikest, tehnilistest , taktikalistest ja koordinatiivsetest võimetest e liigutuskiirus Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et kiirus määratakse suurel määral geneetiliste (pärilike) omadustega ja sõltub sportlase lihaskompositsioonist, mis tähendab, et määravaks on kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord töötavates lihastes. Mida suurem on kiirete lihaskiudude osakaal, seda
........................4 3.NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST..........................6 4.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Sportlik sooritus on kombinatsioon paljudest erinevatest tehnilistest, taktikalistest, füüsilistest, füsioloogilistest ning antropomeetrilistest faktoritest. Nendest tulenevalt võib sõltuda sportlik edukus mis tahes spordialal. Antropomeetrilised näitajad ning tehnilised oskused määravad 83% mängija hüppevõime ulatuse ning füüsilised võimed määravad 17%. (Vint, 1994). Võrkpall on spordiala, mis eeldab mängijatelt suurt plahvatuslikku jõudu, seda eriti sulustamisel ning ründelöögil. Võrkpallis on kasvanud antropomeetriliste, füüsiliste ning
Taktikalise planeerimise tõhusus suuresti sõltub konkreetsest olukorrast. Taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega. Kui taktikaliseed plaanid on koostatud, sõltub kõik sellest, kuidas neid täidetakse. Plaani edukas elluviimine omakorda oleneb oskusest nutikalt kasutada ressursse ja otsustamise tõhususest. Operatiivsed plaanid Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid. Teiste hulka mitmesugused standart protseduurid ja reeglid. 9. Planeerimismeetodid Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist,
valiku tegemine. Näide: Kütuseäris pole valed otsused lubatud. Kütusebisnises on taktikalised, kütuse ostmisega seotud otsused mis hetkel ja kui palju. Hind kõigub sinusoidi mööda üles-alla, trend on pidevalt ülespoole, iga järgmine ost on kallim kui eelmine. Kui suudetakse leida sinusoidi madalseisu ja kiirelt tegutseda, läheb äri hästi. Põhitees, millest peab alati kinni pidama, on äris lihtne kunagi ei tohi kallilt osta. Kui sellest kinni hoida, siis on taktikalistest ostustest lähtuvad tehingud kasumlikud. Kogused on suured ja kui vale hinnaga osta, võivad kaotused miljonitesse ulatuda sellise olukorra klaarimine võib juba päädida firma lõpetamisega. Otsuste vastuvõtmine on ainuke edasiviiv jõud ja ka halb otsus hoiab firmat siiski liikumises. 5. Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite, reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete eemaldamiseks,
Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15. Mis on taktikaline planeerimine? Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine. 16. Mis on operatiivne planeerimine? Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks programmid , projektid ja korduvkasutamiseks standardprotseduurid ja reeglid. 17. Millised on organisatsiooni strateegia 3 tasandit? Ettevõtte tasandi strateegia, äritasandi strateegia ja funktsionaaltasandi strateegia. 18
vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale, missioonile, siis taktika keskntub inimestele ja tegevustele. Taktilisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikese arvu tegevusi. Koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest, suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. On kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandijuhtide poolt. Opplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamisek. Mitmesugused standartprotseduurid ja reeglid. 20. Planeerimismeetodid 1. Väliskeskkonna hindamine väliskeskkonna jälgimine; info kogumine konkurentide kohta; stsenaarium prognoos võimalikku tuleviku sündmuste arengu kohta, võivad olla optimistlikud pessimistlikud. 2
Strateegiline plaan keskendub ressursile, keskkonnale ja missioonile. Taktika keskendub inimesele ja tegevusele. Taktika on strateegiast konkreetsem. Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine. Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne. Ka briljantne idee võib kehva teostuse korral läbi kukkuda ja kehv idee hea teostus korral läbi lüüa. OPERATIIVNE PLANEERIMINE Operatiivsed plaanid lähtuvad taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähemate eesmärkide saavutamiseks. Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutamiseks Plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata Programm Ühekordseks kasutuseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan
Enamasti formaalsed. Ühe või mitme äritehingu koostamiseks. Detailne leping sätestab mõlema osapoole õigused ja kohustused Partnerlus/strateegilised suhted Sidussuhe, usaldussuhe.. Need on usalduslikud ja avatud võit-võit suhted. Pikaajalised ja põhinevad vastastikuse kasu saamisel. Kaasatud on juhtkonnad. Tihedad suhted organisatsioonide erinevate allüksuste vahel. Pikaajaline raamleping kuid võib olla ka ilma selleta. Üldiselt arenevad suhted taktikalistest strateegilisteks. Hankestrateegiate areng toimub järgmiselt. konsolideeritakse tarnijaid/hankemahtusid, tarnijaid integreeritakse ettevõtte tegevusse, püütakse teha koostööd väärtuse juhtimisel. Konsolideerimine tähendab tarnijate arvu vähendamist, mastaabiefekti tekitamist allesjäänud tarnijatega. Kasvama peaks efektiivsus ja tarnijate huvi. Hanke strateegiat mõjutavad: ostuhind, varu, transport, lepingu maht, uued
6. Koordineerimine (Hannes) 7. Suhtlemine (Jörgen 2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine? 8. Strateegiline planeerimine- teostab tippjuht. Pannakse kirja eesmärgid, sõnastatakse missioon 9. Taktikaline planeerimine - teostab keskastme juht. Taktikalisi plaane tehakse strateegilise plaanide eri osade täitmiseks. 10. Operatiivne planeerimine - teostab esmatasandi juht. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. 3. Millistele kriteeriumitele peavad vastama eesmärgid? 11. mõõdetavus 12. arusaadavus 13. motiveerivus 14. reaalsus 15. saavutatavus 16. paindlikkus 17. sobivus 4. Mis on polüemma? Valik enam kui kolme variandi vahel. 5. Kirjelda kontrollimise protsessi. Kontrollimine algab eesmärkide püstitamisest ja standardite väljatöötamisest. Järgneb
taktikalised plaanid- Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine.Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Operatiivplaanid- Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks programmid , projektid ja korduvkasutamiseks standardprotseduurid ja reeglid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 4. Mida mõistad strateegilise juhtimise all?
Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15. Mis on taktikaline planeerimine? Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid – konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine. 16. Mis on operatiivne planeerimine? Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks – programmid , projektid ja korduvkasutamiseks – standardprotseduurid ja reeglid. 17. Millised on organisatsiooni strateegia 3 tasandit? Ettevõtte tasandi strateegia, äritasandi strateegia ja funktsionaaltasandi strateegia. 18
Suurtes ettevõtetes ja asutustes langeb pikaajaliste kavade ja plaanide põhiseisukohtade väljatöötamise kohustus, aga ka raskuspunkt tippjuhtimise tasandile. Allpool toimub nende täpsustamine ja üksikasjastamine. Seal toimub ka lühiajaliste kavade ja plaanide koostamine. Väikeettevõtetes langevad mõlemad tööd omaniku/juhi õlgadele. Joonis 13. Kavandamispüramiid (Üksvärav, 2004) Tähtsusest ja mõjust lähtudes saab rääkida strateegilistest ja taktikalistest kavadest ja plaanidest. Need erinevad teineteisest ulatuvuse, kestuse ja asjaolu poolest, kas kava või plaan sisaldab organisatsiooni tuntud eesmärke või mitte. Joonis 14. Strateegilise plaanimise põhiosad (Üksvärav, 2004) Strateegilised kavad ja plaanid: 16 hõlmavad kogu ettevõtte; sõnastavad täpselt üldeesmärgid; katavad pika ajavahemiku; nende alusel koostatakse taktikalised plaanid.
arvestada madala, baas ja kõrge kulustsenaariumi puhuks. /9, lk 84/ Strateegiliste depretsiatsiooni-, rendi- ja liisingukulude leidmine puhverminutite jaoks on üsna lihtne. Nagu eelnevalt peatükis 3.1.3.7. sai välja toodud, siis ala- ja ülekasutamisest ei lisandu ning ei säästeta ka mingeid kulusid. Ühikukulud, mis on kalkuleeritud vastavalt teenindustunnile esinevad ainult strateegilisel tasemel ning ei ole absoluutselt mõjutatud taktikalistest tulemustest. Olukorra puhul, kus taktikaline hilinemine on pikem, kui puhverminutitena lisatud aeg, on strateegilise hilinemiskulu ühes minutis võrdne puhveraja ning taktikalisest hilinemisest tekkinud kulu keskmine. Seega näiteks, kui puhverminut maksab 20 eurot ning ühe minuti piirkulu on 10 eurot, siis tüüpiliselt maksab planeeritud puhvri ühildamine taktikaliste minutitega 15 eurot. /8, lk 85/
Plaanide liigid: · Pikaajalised ehk strateegilised plaanid · Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid · Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. 2) Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90
hästi kasutatakse ressursse ja otsustamise tõhususest. Plaani ellurakendamisel tuleb juhil esmalt hinnata iga tegevuse suunitluse vastavust püstitatud tak-tikalistele eesmärkidele, seejärel peab ta tagama kõigile otsustusõiguslikele inimestele tööks piisa-valt ressursse ja infot. Vertikaalne ja horisontaalne suhtlemine peab seejuures sujuma nii, et konf-liktide arv ja ebajärjekindlus oleksid minimiseeritud. 4.2.2.3. Operatiivne plaanimine Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete ees-märkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täitmiseks lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Ühekordseks kasutamiseks on prog-rammid ja projektid. Mitmekordse kasutamisega on poliitikad, standardprotseduurid ja -reeglid. Levinumad operatiivplaanid on toodud tabelis 4.2
annaabi.ee 
