tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17
Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon
aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi- ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu.
stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses
Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli valjus jne) on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Ta pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus. Et kindlaks määrata, milline on stiimuli Sn tugevus, loetakse kokku, mitu eristusläve n mahub selle stiimuli väärtusesse alates kõige väiksemast tajutavast suurusest S0 ehk absoluutsest lävest. Selgub, et otsitav suurus n- eristuslävede arv- on seaotud füüsilise intensiivsusega logaritmilise suhte kaudu: n = k · log (Sn / S0) , kus k on kordaja, mis näitab Weberi konstandi suurust, ja Sn ning S0- vastavalt hinnatavat ja
informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel? seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskkondlikest) tagajärgedest Kuidas aitab liigutuse mentaalne Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje L11 mudel liigutusi juhtida ning ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist säilitada tajulist stabiilsust? stabiilsust. Mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks Milles seisneb liigutustega seotud Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11,
jaotus. (antiikaeg) Galenos: Descrates: küsimus, kas on olemas absoluutselt tõest mõtteviisi. On olemas vaid üks asi, milles ei saa kahelda - see on inimese võime kahelda. (kesk) Kant: temast sai alguse arutlus, mis inimese psüühikas on päritav, mis õpitav (pärilikkus- keskkond probleem) Hamilton: mitu objekti mahub korraga teadvusse (sellest tuleneb lühiajalise mälu maht 7+/- 2). Weber: uuris inimese võimet eristada raskusi Fechner: sõnastas psühhofüüsika seaduse (kuidas tajumulje tugevus sõltub stiimuli intensiivsusest). Oluline, kuna näitas, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel eksisteerib kindel seaduspärasus Wundt: lõi Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks. Kraepelin: Galton: pani aluse vaimsete võimete testimisele. 4) 1879 - teadusliku psühholoogia tinglik sünniaasta. Siis lõi Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks. 5) Peamised psühholoogiaharud 19.-20
positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip
liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende spetsiifiliste rakkude väsimisega nägemissüsteemis, mis kandsid peamist koormust antud suunas liikumismuljet edasi andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus -võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast
S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt tajutavad stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 5 Wilhelm Maximilian Wund (1832-1920) Saksa filosoofiaprofessor - Maailma esimene psühholoogialaboratoorium Francis Galton (1822-1911) Inglane - Artikel «Andekuse ja iseloomu päritavus» 1865
stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses
- Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju) - Mehhaanilised – kuulmine (õhu molekulide võnkumine) ja somatosensoorsed meeled (kudede ajendi muutus) - Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik) Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni) - Transduktsioon – proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi (kui valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad)
(Sekuler, Gans, 1963). · Kestus ehk järeltoime. Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid see püsib mõnda aega nn sensoorses mälus. Eredalt lühiajalist valgussähvatust võib tajuda kuni 2 sekundit pärast kustumist. Selle ajaj jooksul on stiimulis sisalduv info tervikliku tajukujundi saamiseks täiesti kasutatav. 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? · Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neid tajumist raskendavat
autonoomne protsess Korrigeerimise käigus muudetakse sensoorse tagasiside põhjal liigutuste suunda (ennekõike väikeaju poolt) ning tugevust (ennekõike basaalganglionite poolt). Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest Just mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist stabiilsust Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest räägitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel. KEHA ROLL PSÜÜHIKAS Ilmekas näide keha rollist psüühikas on mitmete lihaste ja siseorganite koht emotsioone defineerivate tunnuste seas, millest räägib järgmine teemaplokk Tajus osaleb keha lisaks somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana Paljud
3. tajuline töötlus erinevad aistingud liidetakse kokku tervikuks 4. interpretatsioon mis järeldusi taju pildi põhjal teeme (apertseptsioon taju sõltub meie isiksusest ja kogemusest) 5. käitumine Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus,suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega
3. tajuline töötlus – erinevad aistingud liidetakse kokku tervikuks 4. interpretatsioon –mis järeldusi taju pildi põhjal teeme (apertseptsioon – taju sõltub meie isiksusest ja kogemusest) 5. käitumine Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus,suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg – närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega
reeglitele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Probleemiks oli lõhe ületamine füüsilise ja vaimsete asjade maailma vahel. Fechenr tahtis leida nende kahe vahel korrapärasuse, mis ütleks, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Kuidas ja mis viisil mõõdab vaim organismile mõjuvate jõudude tugevust? Fechner pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus. N eristuslävede arv on seotud füüsilise intensiivsusega logaritmilise suhte kaudu, kus k on kordaja, mis näitab Weberi konstandi suurust, ja Sn ning So vastavalt hinnatavat ja minimaalselt tajutavat stiimulit. N=k*log(Sn/So) Esimese psühholoogia labori rajas saksa filosoofiaprofessor Wilhelm Maximillian Wundt, kes 1879. aastal sisustas Leipzigi ülikoolis paar ruumi katseseadmetega. Seda aastat peetakse tinglikult
Interpretatsioon (apertseptsioon)- See kuidas taju on sõltuvuses meie isiksusest ja kogemusest. Käitumine Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha. Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus
meeleandmetes on kõik olemas Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav Samas ka probleeme – raske tõestada, mõnikord pole piisav. Bioloogiline liikumine
Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse
Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid
Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse
annaabi.ee 
