kahjulikud. Uuringutest on selgunud, et kõige suurema riskiga on putukate tõrjumiseks mõeldud fenitrotioon. Seda kasutatakse näiteks puuviljade, vilja, riisi ja köögiviljade kasvatamise. Meeste suguhormoonide aktiivsust mõjutavad veel seenhaigustevastased fludioksoniil, fenheksamiid, dimetomorf ja imasaliil. Neid tõrjevahendeid kasutatakse ka saagikoristusaja eel ning seetõttu leidub nende jääke ka toidus. Arvan, et koos taimekaitsevahenditega on keskkond parem. Taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust ning kui suudeta prognoosida nende levikut ja arvukust siis on saab valida ka sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahendeid ning see ei peaks koormavalt midagi kahjustama. Kasutatud allikad: Baltic Agro kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=69, 13.11.2011 AS Seemi kodulehekülg. Kättesaadav: http://seemi.ee/kaubad/taimekaitsevahendid, 13.11.2011 Tarbija 24 kodulehekülg
2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Pildid
vabanemiseks keemilist tõrjet, vähem aga bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Integreeritud taimekaitse Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede
perspektiivis on see kõigile oluline. Üha enam inimesi vaatab ka seda, mida nad söövad ja kuidas ning millest on toiduained valmistatud. Palju pööratakse rõhku, et söödavad toidud ei sisaldaks kunstlike värv-, maitse- ja säilitusaineid ning pärilikult muundatud organisme ehk GMO-sid. Samuti on populaarseks muutunud mahetooted. Mahetoidu tarbimine aitab säästa loodust, sest mahepõllumajandus ei koorma keskkonda sünteetiliste väetiste, ega taimekaitsevahenditega. Samuti soodustab mahetootmine põllumajandusmaade looduslikku mitmekesisust. Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu. Roheline mõõteviis tähendab huvi ümbritseva elu vastu ning oma tegevustega võimalikult suurt looduse säästmist. Samas ei maksa ka paaniliselt ökoelu elada. Et mõelda ja
isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; ökosüsteemis täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude kaitse reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjal: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=336 http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm
tülikaks ja mõttetuks. Eestlased liiguvad ka üha rohkem mahetoidu poole. Üha enam inimesi vaatab seda, mida nad söövad ja kuidas ning millest on toiduained valmistatud. Palju pööratakse rõhku, et söödavad toidud ei sisaldaks kunstlike värv-, maitse- ja säilitusaineid ning pärilikult muundatud organisme ehk GMO-sid. Mahetoidu tarbimine aitab säästa loodust, sest mahepõllumajandus ei koorma keskkonda sünteetiliste väetiste, ega taimekaitsevahenditega. Samuti soodustab mahetootmine põllumajandusmaade looduslikku mitmekesisust. Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu. Paljudele eestlastele pole ökopoodides käimine veel omane, sest seal on enamasti ka kõrgemad hinnad ning nende kaupade ostmine ei ole kõigile inimestele jõukohane
See jääbki sinna orgaaniliseks väetiseks. Loomadega majapidamises kasutatakse liblikõieliste taimed ära söödana. Talutöölised ei puutu põllupidamisviiside ohutuse tõttu kokku ka potentsiaalselt ohtlike saasteainetega. Seetõttu on mahepõllundus väiksema terviseriskiga ka tootja jaoks. Mahetoidu tarbimine aitab säästa keskkonda ja tervist, sest mahepõllumajandus ei koorma ümbrust sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahenditega. Mahepõllumajandus on intensiivne informatsiooni tarbija, sest mürkidevaba tootmine nõuab märksa suuremat läbimõtlemist oma tegevuses. Kiire sekkumine sünteetiliste mineraalväetiste ja pestitsiididega on välistatud. Tootja peab leidma sobivad külvikorrad, vahekultuurid, väetamise viisid ning sagedused. Agrokemikaalide kasutamise asemel kasutatakse mahepõllumajanduses rohkem tööjõudu ning panustatakse enam loomade heaolu tagavate nõuete täitmisele, mis kajastub ka tootehinnas.
Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse.
Ei tohi pritsida · Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve,Peipsi ja Pihkva järve veepiirist · Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate, peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist · lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist Seemnete puhtimine Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega. Spetsiaalne või selleks kohandatud seade Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine Puhtimiskoht peab olema 50 m kaugemal elamust, loomakasvatushoonest või rajatisest,söödahoidlast,kaevust ja veekogust Keelatud puhtimiskoha saastamine puhitud seemne või puhtimisseadme. Puhitud seemet ei tohi kasutada toiduks ega söödaks Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud
Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega. Pealtväetatakse taimi kaks korda kasvuperioodi jooksul, esimene kord siis kui taimed on juurdunud ja nendel on 3-4 pärislehte. Teine kord viljade moodustumise ajal, võib kasutada lämmastikväetisi, vajadusel kasutatakse ka kompleksväetisi. Koduaias võib pealtväetada virtsalahusega (1:10). Kahjuritest võib kahjustada kedriklest, põhjustajaks soe ja kuiv õhk. Saagi koristamine-avamaal valmib saak juuli esimesel poolel ja kestab septembri lõpuni.
Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse
oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist. Oluline on see, et kohe peale kündi haritakse põldu pindmiselt, et põld jääks külvi jaoks sile, mis tagab ühtlase külvisügavuse ja seeläbi parema saagikuse. Peale külvamist võib teravilju äestada taime 2-3 lehe faasis. Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli
kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu kasvavatele puudele tuleks jätta piisav kaitsetsoon, mida ei künta, väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega. Puude õõnsusi kasutavad pesapaigana paljud linnud, näiteks kuldnokk, must-kärbsenäpp ja mitmed tihased (M. Semm 2003). Põllu suurus Põlde kiputakse liiga suureks tegema. Mahepõld ei tohiks olla laiem, kui 300 meetrit, siis saaksid põllu peale head-kasulikud olevused kohale ilmuda ja suruda. Uurimused on ka näidanud seda, et kui see põld on juba suurem, siis põllu keskel on nende taimekahjustajate looduslike vaenlaste tasakaalustav toime juba mitmeid kordi väiksem
perspektiivis toimub mürkide kogunemine organismi ning need võivad kahjustada elutähtsaid organeid ja DNA`d. Organismi saastumine ja kahjustamine toimub märkamatult pika aja vältel ja nii ei tea inimene kahtlustada oma ,,äkki ilmunud" tervisehädade põhjuseid. Me oleme tihti kuulnud ütlust: "Sööge tervislikult." Tihti tähendab see seda, et sööge juur- ja puuvilju. Samas unustatakse, et ka neid töödeldakse taimekaitsevahenditega ja kasvatatakse ohtlike väetistega. Me unustame tihti tervislikult süües, et see ei ole tervislik, kui me sööme väetiste ja taimekaitsemürkidega vilju. Vaata ja uuri, kas juur- ja puuviljad mida sööd on mürgivabad. Ja tuttav lause: " Eelista Eestimaist" on siin täiesti omal kohal, kuigi ka meil kasutatakse kemikaale. (kuid ilmselt mitte nii palju kui näit. Saksamaal ja Hispaanias). [http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php] (15.05.2009) Lisaained
2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea) Kartulil üks ohutuid haigusi. Võidakse segi ajada ka lehemädanikuga , sest on sarnane esialgu oma tunnustelt. Algselt on hahkhallitus lehekeste tippudel , hiljem liigub juba üle lehe olles tumepruuni värvusega ning ebaselge kollase tsooniga ümbritsetud(Joonis 9). Erinevalt lehemädanikust tekib hahkhallituse puhul niiskemate ilmadega nii lehe pinnale kui ka alla hallikasvalge, tumedate eoskandjatega kirme. Hahkhallitust saab ära hoida taimekaitsevahenditega (The top 10 fungal pathogens, R.Dean, USA) 13 Joonis 9. Kartuli – hahkhallitus (Grey mould). 14 3.Kokkuvõte Kartuli seenhaigused on paratamatus ja kartulikasvataja iga-aastane mure. Seenhaiguste vastu tuleb võidelda. Kindlasti mitte kasvatada monokultuure, sest nii on haiguste levimine palju suurem
elektrooniliselt. Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord". 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost. Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist. Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph<5 Töölahuse valmistamiseks täida paak esialgu poole kuini 1/3 ulatuses vajaminevast kogusest veega (min 16 C ), käivita segisti ja lisa vajalik kogus preparaati, seejärel ülejäänud vesi. Suuremate koguste korral lisa preparaat osade kaupa lisades vahepeal ka vett, et konts ei läheks liiga kõrgeks. Segisti peab töötama ka pritsimise
ohutus kohas? Kas kõrgtöödel rakendatakse redeli püsimise kindlustamiseks ettevaatusabinõusid? Kas kõrgel asuvatele töökohtadele pääsemiseks on kaalutud ka redelist ohutumate vahendite kasutamist? Kas heinapallikuhjade paiknemine, ladumine ja mahavõtmine on ohutu? Taimekaitsevahendid Kas kõiki taimekaitsevahendeid hoiustatakse nõuetekohaselt? Kas taimekaitsevahenditega töötavaid inimesi koolitatakse regulaarselt? Kas taimekaitsevahenditest tulenevat ohtu töötajate ja teiste inimeste tervisele on hinnatud ja kas on rakendatud piiranguid? Kas taimekaitsevahenditega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid? Kas taimekaitsevahendeid kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil?
ohutus kohas? Kas kõrgtöödel rakendatakse redeli püsimise kindlustamiseks ettevaatusabinõusid? Kas kõrgel asuvatele töökohtadele pääsemiseks on kaalutud ka redelist ohutumate vahendite kasutamist? Kas heinapallikuhjade paiknemine, ladumine ja mahavõtmine on ohutu? Taimekaitsevahendid Kas kõiki taimekaitsevahendeid hoiustatakse nõuetekohaselt? Kas taimekaitsevahenditega töötavaid inimesi koolitatakse regulaarselt? Kas taimekaitsevahenditest tulenevat ohtu töötajate ja teiste inimeste tervisele on hinnatud ja kas on rakendatud piiranguid? Kas taimekaitsevahenditega töötamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid? Kas taimekaitsevahendeid kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil?
lupjamine jt. tööd. Muld võib otseselt mõjutada inimese tervislikku seisundit. Kui mullas on mõningate ainete puudus leiab see peegeldust läbi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus. Näiteks kaltsiumi vähesus või puudumine põhjustab luustiku ebanormaalset arengut (rahhiiti), joodi puudus struumat, arseeni üleküllus kutsub esile mürgituse jne. Põllumajanduses väljendub see mulla erosioonile - ärauhtumisele kaasaaitamises, mulla väljakurnamises või üleväetamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelkõige põlevkivi, karjääriviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla täielik hävitamine ning maapinna katmine kruusa, liiva, asfaldi, betooni või teiste materjalidega või hoopis hoonestamine. Tööstus põhjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega. 50. Millised loodusvööndid on suurimas ohus? Vihmametsad, Parasvöötme- ja lähistroopilised rohtlad
Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Järvekonn Rana ridibunda Pallas · Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Veekonn Rana esculenta L. Veekonn Rana esculenta L. · Rahvapäraseid nimetusi Vee-, tiigi-, rohe-, laulukonn. · Kehamõõtmed Kehapikkus on 9...11 cm. Emased on suuremad kui isased. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Euroopas (välja arvatud Pürenee ps., Lõuna-
Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada nii kassikasti puhastamisel kodus, kokkupuutel kahjulike kemikaalidega töö juures, passiivsel suitsetamisel kui ka mõnede reiside puhul vajalikel vaktsineerimistel. Väga vähestel on võimalik raseduse ajal üldse mitte mingi ohuga kokku puutuda. Küll aga on võimalik vältida kodus näiteks toore lihaga tegelemist, lemmikloomadega kokkupuutumist, loomade väljaheitekasti puhastamist, autode hetigaaside sissehingamist ning taimekaitsevahenditega töötamist. Samuti on parem hoiduda alkoholist, kohvist ja kofeiini sisaldavast teest. Kahjulikest kemikaalidest tuleks hoiduda aerosoolidest, liimist ja bensiinist. Kuumus ei mõju lootele hästi. Nagu palavik, nii võivad ka saun ja kuum vann loodet kahjustada, põhiliselt lapse närvisüsteemi. Eriti tuleks liigset kuumust vältida raseduse esimesel kolmandikul, sest pärast seda on tähtsamad elundid juba moodustunud.
kõige tundlikum on idulehtedele ja esimestele pärislehtede faasis. c. umbrohtude seisund ja kasvufaas: idulehtede faas ja esimeste pärislehtede faasis on kõige tundlikum. 100. I - Taimekaitse ja selle rakendamise põhimõtted. Herbitsiidide kulunormid, kulunormi efektiivsus. Sõltub umbrohu tundlikkusest. Kulunorm sõltub kultuurist, umbrohu iseloomust, koosseisust ja ilmast. 101. Piraat- ja võltsitud taimekaitsevahendid. Tuleb alati kontrollida, kas tegu on õigete taimekaitsevahenditega, kui müüakse vah väga odavalt, siis võib olla tegemist võlstkaubaga. (tehakse järgi kõige enam Aasias) Kuni 20% Euroopa taimekaitsevahendite turust. Võivad olla tervisele ohtlikud. 102. Nn superumbrohud, roundupi resistentsed taimed. Võib olla väga pikk. Nt glüfosaadi puhul on poolestus aeg kuni 3 aastat, kuna g on üks odavamaid taimekaitse vahendeid, siis kasutatakse seda ja ei hoolita tagajärgedest. Eesti
on omad optimaalsed arengutingimused. Haigusetekitajatele soodsates tingimustes on taimede haigestumise oht suurem, kultuurtaimede kasvatamisel optimaalsetes tingimustes on nad aga haigestumisele vastupidavamad. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse taimehaigused mitteinfektsioonilisteks ehk mitte-nakkuslikeks, mida tõrjutakse eelkõige agrotehniliste võtetega ja infektsioonilisteks ehk nakkuslikeks, mida tõrjutakse nii agrotehniliste võtete kui ka keemiliste taimekaitsevahenditega. 8.5 Kahjurid Kahjurite levik sõltub paljus ilmastikust. Põhjamaal pole kõigil aastatel kliima kahjurite massiliseks levikuks soodus, mistõttu suuremad kahjustused ilmnevad tavaliselt mõne aasta tagant, üks liik enam ühel aastal, teine jälle mõnel teisel. Insektitsiidide suurim kasutusala avamaal on puu- ja köögiviljakasvatus. Alati tuleb kaaluda kahjuritõrje majanduslikku põhjendatust. 8.6 Ohutusnõuded keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel
kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse
annaabi.ee 
