(edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Ülesanne Taimekaitsevahendite turustamist kontrolliti kokku 171 korral. Ligi ½ juhtudel (98 korral) esines väiksemaid puuduseid, millele tuli tähelepanu juhtida ettekirjutusega. Põhilised puudused olid seotud mittenõuetekohase märgistusega ning aegunud taimekaitsevahendite müügiga. Paaril korral oli tegemist Eestis registreerimata taimekaitsevahendi müügiga. 1/4 taimekaitsetunnistuse alusel taimekaitsevahendeid müüval ettevõttel puudus nõuetekohane müügiarvestus. 1/5 hoiuruumidest puudub ohumärgistus ja ligi 1/10 ladudest on probleemiks vanad, utiliseerimist vajavad jäägid. Taimekaitsevahendite jääkide kahtlusel võeti 21 kontrollproovi taimsest toodangust, millest kahes proovis (porgand ja söögikaalikas) leiti lubatust suuremas koguses herbitsiidi trifluraliin (Treflan) jääke ning ühes kapsaproovis
Uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga; Teavitama järelevalveasutust Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist; Esitama igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks registri volitatud töötlejale andmed tootmises kasutatavate pindalade suuruse ja tootmiskohtade ning kasvatatavate kultuuride kohta. 3. Seleta lahti taimekaitsevahendi kasutamise nõuded. Arvestades head taimekaitsetava, taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult loas määratud ja nii nagu märgistustel kirjas on. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Ei tohi rikkuda veeseadust ega looduskaitseseadust. Integreeritud taimekaitse on kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele järgnev
Säilivusaja ületanud kemikaalid sätitakse vaikselt teiste sekka. Saabunud järelvalveametnikul proovitakse takistada firma ruumidesse sisenemist. Firma „Lehetäi“ rikkumised • §77.1 - Turustatavaid taimekaitsevahendeid hoitakse ja turustatakse toiduainetest, ravimitest ja söödast eraldi, et vältida nende saastumist taimekaitsevahendiga. • Firma „Lehetäi“ hoidis kõike ühes ruumis. • §76.3 - Säilivustähtaja ületanud, kuid nõuetekohase taimekaitsevahendi turustamist võib jätkata ühe aasta jooksul pärast säilivustähtaja lõppu. Taimekaitsevahendi pakendile tuleb teha sellekohane märge. • Firma „Lehetäi“ ei märgistanud säilivustähtaega ületanud toodet. Firma „Lehetäi“ rikkumised • §91.1 - Järelevalveametnikul on õigus isiku juuresolekul, kelle tegevuse üle järelevalvet teostatakse, takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
ja söötadest eraldi, vältides toidutoorme, toidu, ravimite ja söötade saastumist taimekaitsevahendiga. Selles firmas tooteid eraldi ei hoita. 3. Järelvalve ametnikul on alati õigus siseneda firma ruumidesse, kui on kahtlus, et seal on midagi ebaseaduslikku. 4.Põllumajandussaadused ja taimekaitsevahendid peavad kindlasti olema eraldi ruumis, kuna nad võivad muutuda ohtlikuks. 5.Ostjatele peab olema üleval ohtusnõue, kuna nad saavad tooteid vabalt valida. Karistused Taimekaitsevahendi pakendi ja selle märgistuse nõuete ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Taime, taimse saaduse või muu objekti esmatöötlemisel, tootmisel, ladustamisel, pakendamisel, sisseveol taimekaitsenõuete rikkumise eest, samuti taimepassi või fütosanitaarsertifikaadi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
huumusvaestel ja kergetel muldadel on toime tugevam, kui huumusrikastel ja raskematel muldadel. Paagisegud - Omavahel segatud preparaadid. Nende kohta on ka teatud tabelid, mida võib üldse omavahel segada. Kasutatakse just suurte põldude juures. Siis hoiab raha kokku, kui piserdad mitut preparaati korraga. Segud ei pruugi olla nii efektiivsed, kui ükshaaval pritsides. Pritsid peaksid olema plastikust, metallist lähevad rooste. Kasutusnorm 10. Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiustamise nõuded Säilitatakse originaalpakendis (mitte limpsipudeli sees) Ruum peab olema hästi ventileeritud ja valgustatud Põrand betoneeritud või materjalist, mis ei lase ümberläinud preparaati maasse imbuda. säilitamiseks ettenähtud konteiner või kapp asub hoones, mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele. Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel
Keemiline tõrje · Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal. · Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000
teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähemale kui mägedes kõrgemale, säilitades areaali aladel, kus nad sooja tõttu enam edasi levida ei saa. Idsod arvavad, et ka atmosfääri CO2-sisladusel on ka oma roll selles kõiges: soodustab taimede kasvu, on taimedele väetiseks. Paljud bioloogid on leidnud uusi tõendeid, et liikidel on suurepärane kohastumisvõime. Hea näide selle kohta: uue taimekaitsevahendi kasutuselevõtmisel areneb mõne aastaga kahjurputukas, kellele mürk enam ei mõju. Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide levikupiir on nihkunud põhja suunas, samal ajal kui põhjapoolsed liigid lõuna poole liikunud pole.
haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Insektitsiidid e. Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem- Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid
kõhuvalu Seenemürgitus Mürgised seened Mao, soolestiku ja Korja ainult seeni, mida närvisüsteemi sa tunned. häired Muud Toitu sattunud Erinevad Eelista puhast toitu, mürgitused raskmetallid, mürgitusnähud pese korralikult taimekaitsevahendi aedvilju, ära hoia toitu d vask- ja tsinkanumates USSTÕVED Solgetõbi Solkmemunad Isutus, iiveldus, Täita hügieenireegleid. süüakse sisse kõhuvalu pesemata käte, aedviljade jms kaudu. Munadest arenevad soolestikus ussid.
REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate, fosfaate,ammoniaaki ja muidu ühendeid. Veisekasvatusest võib atmosfääri sattuda ka suures koguses metaani. Biogaas. Elektri või soojusenergia tootmiseks. TAIMEKAITSEVAHENDID OHUSTAVAD ÖKOSÜSTEEME Põldudele pritsitud taimekaistevahendid ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ja teisigi lloomi kes toituvad putkatest, samuti mulla mikroorganisme. Taimekaitsevahendi jääkide mõju tagajärjed: Tolmnejate kriis Mesilastel lühimälu kaotus Ohustavad magevee ökosüsteeme ja liike KASUTATUD MATERJAL Õpik peatükk 1.5 https://www.google.ee/search?q=veekogude +eutrofeerumine&source=lnms&tbm=isch&sa= X&ved=0ahUKEwjur_eA8ofYAhXIIpoKHceXAL8Q_ AUICigB&biw=1367&bih=608#imgdii=cJbuWCJw L3WSyM:&imgrc=I6dyhlonGjsQPM : https:// www.google.ee/search?q=p%C3%B5llumajandus e+m%C3%B5ju+keskkonnale&oq=p%C3%B5lluma&a qs=chrome.0.69i59j69i57j0l4
Taimekaitsele pani alus euroopas 19 saj. Keskel, kui hakati kaitsma puid, puurühmi ja parke. Hiljem võeti kaitse alla taimeliike ja taimede kasvukohti. Euroopas oli esimene kaitstavaid liike alpi jäneskäpp. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Eesti kasutatakse mürkkemikaalitest kõige rohkem herbitsiide. Herbitsiid on keemiline umbrohutõrje ja seda kasutatakse kõige rohkem just teraviljakasvatuses. Kuid kahjusks nende mürkkemikaalide kasutamine toob kaasa keskkonna probleeme ja seetõttu tuleb nende kasutamine piirata
· Sisekarantiinsuunatud objektide vastu,mis(kes)on riigis piiratud levikuga, kuid teatud tingimustes võivad ulatuslikult levida ning põhjustada suurt kahju. Sisekarantiinseid objekte püütakse hävitada levikukolletes ja piirata levikuvõimalusi TK vahendi registreerimine · VV määrus aastast 1994, korduvalt täiendatud/parandatud ( menetlus, mille tulemusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud ametkond,arvestades teaduslikke katseid ja hinnanguid, annab välja taimekaitsevahendi registreerimise tunnistuse, mis annab õiguse teatud ajavahemikul taimekaitsevahendit riiki sisse tuua, müüa ja kasutada ettenähtud eesmärgil. ( ( Iga preparaadi kohta eraldi ( ( Regitreerimiseta ei tohi neid riiki sisse tuua, kasutada ega ( kaubastada ( ( Registreerib Taimetoodangu Inspektsioon ( ( Avalduse esitab tootja või kaubastaja tootjafirma ametlikul nõusolekul (
nende tegevusvaldkondade kohta andmete kogumine ja süstematiseerimine. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 20. [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 21. Väetise registreerimine (1) Väetis registreeritakse käitleja nimele vormikohase taotluse ning väetise kohta esitatud andmete ja dokumentide alusel. (2) [Kehtetu - RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) Taimekaitsevahendit sisaldav väetis registreeritakse väetiseregistris pärast väetises sisalduva taimekaitsevahendi registreerimist taimekaitsevahendite registris. (4) Käitleja ei pea väetist enda nimele registreerima, kui ta selle ostab või muul viisil saab teiselt käitlejalt, kelle nimele see väetis on registreeritud. § 22. Väetise registreerimise alused (1) Väetise registreerimiseks esitab käitleja volitatud töötlejale vormikohase taotluse ning vajaduse korral registri pidamise põhimääruses sätestatud andmed ja dokumendid väetise kohta ning tasub riigilõivu.
Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine. Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning roo varumine külmumata pinnasel. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud
umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida.
väljauhutud saasteained; · naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides; · endistel militaaraladel paiknenud ja paiknevad kemikaalid ja muud ohtlikud jäätmed; · keskkonnanõudeid eirates rajatud kütusehoidlad (naftasaadused, põlevkiviõlid) ja prügilad (ohtlikud jäätmed), endisaegsed primitiivsed asfaltbetoonitehased; · ettevõtete jäätmete ladustuspaigad; · endiste taimekaitsevahendi- ja mürgiladude peremeheta jäämisel ja lagunemisel mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust.
veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Kaadamine § 344 Kaadamine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine; 2) laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste tahtlik merre heitmine; 3) platvormide või muude mererajatiste hülgamine
Mõningad tulemused- karbonaadivaesel lähtekivimil toimub muldade hapestumine, mille tulemusel ei suuda taimed on saagipotensiaali ära rakendada. Mikroelementide sisaldus meie muldades on väga madal, kaaliumi 50% puudus, fosforit 20-30%. Eestis toimub muldade liigne tihenemine. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas on suurenenud jääke on tuvastatud 57% mullaproovidel. 2010. Aastal koguti proove ka põllult, mille mullast leiti 10 (!) erinevat taimekaitsevahendi jääki. Põllumuldade seire ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamine. Ainus kohustuslik maaelu arengu meede kõigile EL-i liikmesmaadele. Toetuse saamise tingimuseks on üldiste keskkonnanõuete täitmine ei tohi väga palju väetisi kasutada, teatud külvikorras tuleb kasvatada teatud kultuure (n.liblikõielisi) jne. Erinevad uuringud: Viljakuse uuring ca 2000 mullaproovi üle Eesti (keskmised proovid), kogutakse 5 aastat
isikut, tegevust, tegevusala, toodet, teenust, äritegevust või muud reklaamis avaldatut. (2) Halvustav reklaam on keelatud. Varjatud reklaamiks loetakse reklaami, mis, olenemata avalikustamise viisist või vahendist, ei ole üldsuse tavalise tähelepanu juures selgelt eristatav ja grupeeritud muust samal ajal ja samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest. (2) Varjatud reklaam on keelatud. 26. Taimekaitsevahendi reklaam (1) Taimekaitsevahendit võib reklaamida kasutamiseks ainult nendel kultuuridel ja objektidel, millel kasutamiseks see on turule lubatud. Taimekaitsevahendit käsitatakse taimekaitseseaduse tähenduses. (2) Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud luua muljet, et taimekaitsevahend on tegelikust ohutum. Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud kasutada sõnu «ohutu», «kahjutu», «mittemürgine» ning muid sama tähendusega sõnu ja väljendeid. § 27. Biotsiidi reklaam
sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;
orgaanilisi taimse või loomse päritoluga aineid, mis viiakse mulda otse või töödelduna. § 37. Nitraaditundlik ala • (1) Nitraaditundlik on ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Väetiste kasutamine • Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. • Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Sõnniku kasutamise nõuded
(Ibid) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu peavad sisaldama kõiki asendamatuid ja osaliselt asendamatuid aminohappeid vähemalt sellises koguses, mis sisaldub rinnapiimas sama energiakoguse kohta. (Ibid) - Imiku piimasegus ja jätkupiimasegus koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli. (Ibid) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu trans-rasvhapete sisaldus võib olla kuni 3% rasva üldkogusest. (Ibid) - Taimekaitsevahendi jääk ei tohi olla üle 0,01 mg/kg. - Kui imiku piimasegule lisatakse tauriini, võib selle sisaldus olla kuni 2,9 mg / 100 kJ(Ibid) - Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Teravilja või tärkliserikka juure sisaldus peab olema vähemalt 25% teraviljatoidu kuivmassi kogusest(Ibid) - Nimetuses mainitud liha v. kala kogused peavad kokku moodustama vähemalt 40% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest(Ibid)
1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis; 2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis; 3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis; 4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle. (3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. (4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. Kaasaegne ning keskkonnasõbralik meetod on taimede vahatamine, kuid selle laiemat kasutamist takistab vahatatud taimede kõrge hind. Kui palju võivad männikärsakad põhjustada kahju meie metsandusele? Rootslased on välja arvutanud, et nende metsandusele teevad kärsakad aastas kahju ca 15-30 milj EUR ja kui loobuda keemiliste taimekaitsevahendi kasutamisest, siis oleks see ca 60 milj. EUR (põhineb istutatud ja hukkunud taimedel). Kui selline metoodika Eesti tingimustesse üle kanda ja arvestada, et aastas istutakse meil ca 10 milj. taime, siis potentsiaalne kahju jääks vahemikku 0,5-1(2) milj. krooni (allikas: K. Voolma ettekanne 23.03.2009). 1.3 Ulukikahjustused metsas Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
annaabi.ee 
