Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv)
wikipedia.org/wiki/Korrap%C3%A4rane_tetraeeder http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/7kooslus/images/kuup.gif 2 http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis ühendab kahte erineval tahul 3 paiknevat hulktahuka tippu Kumer hulktahukaskui kogu see hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole Euleri teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+RS=2 4 Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha kumer hulktahukas, mille kõik tahud on omavahel võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed. Nimi filosoof
HULKTAHUKAD Hulktahukas · Keha, mis igast küljest piirdub tasandiga · Keha, mille pind koosneb hulknurkadest · ... ehk polüeeder · Tahkkeha · Kumerad · Mittekumerad Hulktahuka osad · Tahud- hulktahukat piiravad hulknurgad · Servad- hulknurkade küljed · Tipud- hulknurkade tipud · Diagonaal- lõik, mis ühendab kaht mitte ühel tahul asetsevat hulktahuka tippu · Diagonaaltasand- tasand, mis läbib hulktahuka kahte mitte ühele tahule kuuluvat serva · Diagonaallõige- hulktahuka ja tema diagonaaltasandi ühisosa Kumerad hulktahukad · Kogu hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole · Iga kahte punkti ühendav lõik jääb hulktahuka sisse · EULERI teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+R-S=2 Korrapärased hulktahukad · Platoonilised kehad
Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5 Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912- 1394 kraadi). Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood ehk lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus on 0,287nm. Võrebaas (n) ehk aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8 võreelemendile, aatom serval 1/4, aatom tahul 1/2, aatom võre sees tervenisti võreelemendile. Ruumkesendatud kuupvõre: n=2 (8*1/8+1=2) Tahkkesendatud kuupvõre: n=4 (8*1/8+6*1/2) Võre koordinatsiooniarv (k)- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv: ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12. Aatomi raadius (R): ruumkesendatud kuupvõre: 0,248nm tahkkesendatud kuupvõre : 0,203nm Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus ()- võreelemendi kohta tulevate aatomite
Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 100-aastaselt, seega on juba üle 150 aastased
l;,taa+-+*-a-u4. u #o.u,r,*ra ta-a-a-ba.-uLa- - A,a,i " 7. Kuidas asetsevad anfud hulktahu servad ja tahud ekraanide suhtes? Leida tahul 5234 asefseva punkti A eesfvaade. 8, Leida nelinurga 1234 originaalvorn pciiiramise feet pdhiekraanile iinber l'1'. 9. Piiramiid AB|T on l1igafud fasapinnaga a(c-aer).Tulefada ldike peatfvaade ja originaalvorm ning fiivipiiraniidi kujutis rist'isoneefrias. L, i- ' '''i6 .-11 c ;"rA& !-l tfJ
· apofüüs ei ole terav Pinus peuce - Makedoonia mänd · võrse karvadeta · rohekas (sügistalvel), hiljem muutub hallikaspruuniks · noored võrsed oliivrohelised, hiljem rohekaspruunid · pungad kuni 1 cm pikad, pruunid, vaigused, terava tipuga · okkad sinakasrohelised · lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes, pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, 7-12 mm pikad · küllalt jäigad, kolmetahulised, õhulõheread kahel külgmisel tahul · käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid · okkad rohelised, valge jutiga · 5-okkaline · käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid Nulu perekond
1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid.
5-okkalised männid PINUS CEMBRA, P. KORAIENSIS, P. PEUCE, P. STROBUS, P. PUMILA (joon.2): Seemned lennutiivata Võrsed: Seemned lennutiivaga! phklid! Roostevärvi karvased Hõredalt hallikarvased või paljad; õhulõheread okaste kõigil 3 tahul Pinus cembra, P.koraiensis, P.pumila(põõsas) Pinus peuce, P. strobus (sarnased; parim eraldamistunnus on käbi) Võrsed Õhulõheread okaste
koormuse intensiivsusega ning paindemomendi tuletis varda pikkuse järgi võrdub põikjõuga. 8. Pingeseisundid. Pingeks nim. Lõikepinna vaadeldavas punktis elementaarpinnale mõjuva sisejõu ja selle elementaarpinna pindala suhet. Pinge normaalkomponenti nim normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha
Mulle tunduvad Gromovi mõtted sümpaatsemad. Oleks küll ilus arvata, et inimese rahulolu ja mugavus peituvad temas eneses, kuid tegelikult see ju nii ei ole. Kui meil ei ole midagi välist mille najal mugavust ja rahulolu tunda on see küllaltki keeruline, kui mitte isegi võimatu. Näiteks elades prügimäel ei piisa vaid sisemisest mugavusest ja rahulolust, oleks vaja midagi välist. Väidaksin Ragini mõttele, et mõtlev inimene on alati tahul ja ei imesta millegi üle. Tegelikult arvan, et on vastupidi: loll inimene on kõigega rahul aga mõtlev inimene oskab asju hinnata ja teab millega rahul olla ja millega mitte. Peab olema oskus vaadata asjadele kriitiliselt. Peab oskama üllatuda, sest muidu muutub elu üksluiseks ja tüütavaks kui kõik tundub enesestmõistetav. Ma arvan, et tegevuse areng tunnistab õigeks samuti Gromovi vaated. Kui arst Ragin palatisse pandi ei olnud ta enam üldse oma vaadete poolt
esimeses kihis, 8 teisies kihis ja 3 kolmandas kihis. Neutronid on laenguta elementaarosakesed. Alumiinium on mitteülemineku metall ehk ta saab ära anda 3 elektroni või mitte midagi, kui tast saab sulam, nt boksiit. 6 1.3.1. Kristallvõreehitus Joonis 2 Kristallvõre ehitus [6] Alumiiniumi kristallvõre on omane tahkkesendatud kuupvõre (K12). Igal tahul asetseb oma aatom (Joonis 2). 1.4. Alumiiniumi kasutamine Alumiiniumi ja alumiiniumi sulameid kasutatakse peamiselt kõikjal. Transpordis kasutatakse alumiiniumi igalpool alustades jalgrattast lõpetades kosmoselaevaga. See metal laseb meil ületada kiiruseid, lennata üle ookeonite ja lahkuda isegi planeedilt. Transport moodustab ka suurima alumiiniumi tarbe (27%). [7] “The speed was power, the speed was joy, and the speed was pure beauty” [8]
Ei ole tootlikus. Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele. Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 ) 10 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine, hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996). Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisatsioonides (Kreitner 1998). (Alas, R. 2004, lk.17) Need on: 1. virtuaalne organisatsioon 2. ajutine personal 3. teadmistega töötajate valitsemine 4
(nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks); · lõigu vasakpoolsel tahul mõjub paindemoment Mz > 0, dM z = Q y dx ; parempoolsel tahul aga M z + dM z , milles (tasakaalutingimusest): · varda lõigust dx eraldatakse pikilõikega alumine osa (z-teljest kaugusel yL); Priit Põdra, 2004 101 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL
(nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks); · lõigu vasakpoolsel tahul mõjub paindemoment Mz > 0, dM z = Q y dx ; parempoolsel tahul aga M z + dM z , milles (tasakaalutingimusest): · varda lõigust dx eraldatakse pikilõikega alumine osa (z-teljest kaugusel yL); Priit Põdra, 2004 101 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL
m sündmuse A jaoks soodsate võimaluste arv antud katses n antud katses kõikvõimalike võimaluste arv Võimatu sündmuse korral p() = 0 Kindla sündmuse korral p() = 1 Juhusliku sündmuse tõenäosus jääb aga 0 ja 1 vahele: 0 p(A) 1 Seos sündmuse ja tema vastandsündmuse tõenäosuste vahel: p(A) + p(A) =1 Näited 1) A täringuviskel saadakse 5 silma n = 6 (igal viskel võib saada ühe järgmistest tulemustest: 1, 2, 3, 4, 5, 6) m = 1 (viis silma on vaid ühel tahul) 1 p(A) = 6 2) A kahe täringu koos viskamisel saadakse summaks 8 n = 36 (esimesel täringul võib olla 1, 2, 3, 4, 5 või 6; teisel täringul aga samuti 1, 2, 3, 4, 5, 6; kokku seega 6·6 = 36) m = 5 (soodsad on järgmised paarid: 2 ja 6, 6 ja 2, 5 ja 3, 3 ja 5, 4 ja 4) 5 p(A) = 36 3) Kaardipakist tõmmatakse 3 kaarti. Kui suur on tõenäosus, et nende hulgas ei ole ässasid?
-f oi71.5,a' (') A .-? ',6.t,,,, . ,,]u " 1151, 6 L 5- - >^ 'd1 tg ,t 4 { "|l 5 ,2 ' ^ o. i r.-+ t |'.,,, i I, . a Paoo)|tHl ppa aH aHoo 7. Kuidas asefsevad antud hulktahusevadja tahud iHooaHHa oeo aH? Ha ekaaidesuhtes? Lida tahul 23/'5 asetseva poylo Pel o A , eae Ha PaH pukti eestvaad. 5234. 8. Leida linuga 124 oiginaalvopiiiianise 8. opo aal e|pyoHa tel pdhikaanileijnbe |'/-,, 1234 pHy a oat p ly 1'4' . 9. Pijraniid TB on liigatud tasandiga ( L, )
tavalisenurgaga,mille haaradon nende SISSEJUHATUS paralleelsed. kiivsirgetega l) Kahetahulistnurka m66detaksenurgaga, 1. Kujutavgeomeetriaon geomeetriaeriharu, mille haaradasetsevadteine teisel tahul milleskdsitletakse ning on risti tahkude l6ikejoonega - objektidesttasandilistekujutistefiooniste) (kahetahulisenurgaservaga). tuletamist; -ruumigeomeetrilisteUlesannetelahenda- elementideja nendevastas- 3. Geomeetriliste mistkujutisteabil. tikuste asendite kideldamisekskasutatakse
Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgaltläikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned
LEIA SÕNA, MILLES ON PIKK HÄÄLIK! Eesmärk: õppida eristama pikka häälikut Vanus: 6-7 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, ning pildid asjadest, mille nimetusesesineb pikk häälik Mängu käik: Lapsed veeretavad täringut ja leiavad sõna, milles vastav häälik pikalt kõlab. TEEME SÕNU Eesmärgid: õppida sõnu kokku lugema, arendada mõtlemisoskust Vanus: 6-7 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: täring, mille igal tahul on üks silp, lipikud silpidega Mängu käik: Lapsed veeretavad kordamööda täringut ja leiavad silbilipikutelt sobivad silbid, et moodustuks sõna. Veeretatakse silp. Kes leiab kõige kiiremini sobiliku sõna teise poole, saab punkti. Võidab see, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem punkte. Veeretatakse silp ja iga laps leiab iseseisvalt sobilikud sõna teised pooled ja kirjutab saadud sõnad paberile
..40 (70) m. Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas, vormidel ka sammasjas, rippoksaline, madalkompaktne või laiuv. Vabalt kasvades ulatub võra sageli maapinnani. Koor nooremas eas sile, hiljem moodustub soomusjas korp. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. Okkad kõikidel aastakasvudel spiraalselt paljad või lühikarvased, 1-kaupa, kinnituvad tugevatele pruunidele (puitunud) näsakestele (padjakestele), nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed okka kõigil neljal tahul või © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 10 lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa
VAATA KA TABELIT, RMT LK 9 -võret iseloomustavad suurused 1) võreperiood (lattice parameter, lattice constant) (telgühikud a, b, c vastavalt x-, y- ja ztelje sihis), s.o. lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas (n) (lattice base, lattice basis), s.o. aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/8-ga võreelemendile, aatom serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga, aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/6-ga võreelemendile jne. Nii on ruumkesendatud kuupvõre baas n=2 (8 aatomit võre sõlmpuktides tippudes x 1/8 + 1 aatom ruumis), tahkkesendatud kuupvõre korral n=4 (8 aatomit tipus x 1/8 + 6 aatomit tahkudel x 1/2), kompaktse heksagonaalvõre baas n=6 (12 aatomit võre sõlmpunktides tippudes x 1/6 + 2 aatomit põhitahkudel x 1/2 + 3 aatomit ruumis);
näiteks kaks ristkülikut. Neile ristkülikutele ehitatakse risttahukas, mille külgtahud lõikavad lõpmatust tasandist välja ristkülikukujulise pinnatüki. Nüüd on meil mõõtmetega kinnine pind, mida elektriväli läbib ning saab rakendada Gaussi teoreemi: Φ=4 π kS σ Voog läbib ainult risttahuka otsmisi tahke ja on nendega risti. Seepärast saab selle jagamisel tahkude pindalaga voo tiheduse otsimisel tahul ehk väljatugevuse samas kohas: Φ E= =2 π k σ Väljatugevus on võrdeline laengu pindtihedusega. 2S Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi elektriväli: E=σ/(2* ε0) Kahe paralleelse tasandi (mille laengu pindtihedused on σ 1 ja σ 2¿ puhul on, vastavalt superpositsiooni printsiibile, tegelik väljatugevus kummagi plaadi poolt põhjustatud väljatugevuste summa. Plaatide vahel: E= E 1−E 2=2 π k ( σ 1−σ 2) Väljaspool: E= E 1+ E 2=2 π k (σ 1+σ 2)
nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik
Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses. 6. Picea abies - harilik kuusk Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100-
aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8; Baas n= 8 x 1/8 + 1x1= 2; Lisaks võreelemendile tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis. b)Tahkkesendatud kuupvõre Tähis K12; Koordinatsioon arv 12; Baas n=8 x 1/8 + 6 x
HARILIK KUUSK (Picea abies) Joonis 7. Harilik kuusk. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=124 Iseloomustus Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 –
igas elementaar-raku nurgas (kokku 8) ja ühest aatomist iga kuubilise tahu (kokku 6) keskel. Kõvade sfääride mudelilt on näha, et aatomid on pakitud tihedamalt kui võimalik (joonis 3.12c). PF PTK kristallstruktuurile on 0,74 (RTK-le PF = 0,68). PTK kristallstruktuuri kõvade 33 sfääride elementaar-rakk on ekvivalentne nelja aatomilise elementaar-rakuga. Kõik 8 nurka sisaldavad 1/8 aatomit (8·1/8 = 1). Kuus poolikut aatomit 6 tahul on kokku 3 aatomit (joonis 3.12c). Seega kokku 4 aatomit. Aatomid PTK kristallstruktuuris kontakteeruvad pikki kuubi tahkude diagonaale (joonis 3.13), nii et sõltuvus elementaarkuubi külje pikkuse a ja aatomi R vahel on esitatav kujul (joonis 3.14): 2 = 4 4 = 2
varustada kudesid ja säilitada söögi seedimist ning põletamist. Nende kehatemperatuur saab tõusta vaid paar kraadi ümbritsevast temperatuurist kõrgemale. Nende paljunemissüsteem on "ovouniparous", kus munad kooruvad munajuhas enne sündimist. Alaarenenud reptiloidi (kiiremateks füüsilisteks tegevusteks) väikeaju toime tulemuseks on aeglus ja liigutuste lihtsa- koelisus. Reptiloidi silm koosneb tuhandetest mikroskoopilistest tahkudest, igal tahul eraldi on oma kaitsekate. Ärkvel olles ei sulgu silmad peaaegu kunagi täielikult, pigem sulgub osa organist samaaegselt domineeriva valgusallikaga. MÄRKUS: Reptiloidid või Reptoidid jäid ellu, "peites" end Big Cave (vulkaani koobas Põhja- Californias) maaalusesse ossa. FOTO REPTILOID VÕI REPTOID Tüüp C Isane
annaabi.ee 
