Peeter :" Tarkus tuleb...sellest, kuidas iga üks seda pead, mis jumal tema õlale loonud, seestpidi kohe hoiab ja harib" Igaühele meist antakse võimalus õppida, teadmisi omandada ning targaks saada. See kõik on kinni meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame
ülalpidamine ning samuti ka laste ülalpidamine. Viimane kuulub ka vabaabielu kohustuste hulka, vastasel juhul on elukaaslane kohustunud maksma elatusraha teisele vanemale. See on paratamatu nii abielu kui ka vabaabielu puhul. Vaatamata kohustustest on abielu puhul aga abikaasad siiski võrdõiguslikud, seda nii laste kasvatamises kui ka varade kasutamises. Kõigest eelnevast järeldaksin mina, et vastus sellele küsimusele peitub inimese enda tahtmises ning loomuses. Kes ennast rangelt ning kohustustega siduda ei taha, või pole lihtsalt vaimselt küps selle jaoks, peaks tingimata valima vabaabielu, sest kohustuste täitmata jätmine võibki saada abielule saatuslikuks.
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära
Eestis on keskmine brutopalk 1 091 eurot. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti keskmine brutopalk suhteliselt kesine. Madalat palka tagab enamasti madal haridus. Kuna Eesti koolide õpilaste arv on langenud kümne aastaga ligi 74 000 võrra, ei ole ka väga üllatav, et Eesti keskmine brutopalk pigem madalapoolsele kaldub. Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Tallinnas või muudes suurlinnades paremad, kui seda on lihtsas väikeses külas nagu näiteks Metskülas. Julgen siiski väita, et inimese hariduse omandamine on ainult kinni temas endas, külakoolides võib saada
Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu oli pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna paelus. See oli see Villu otsustamatus, millegi järele igatsedes, millegi tahtmises silma paista. Eks me kõik teeme valesid otsuseid, meil kõigil on soovi teistest erineda. Kuid need on mõningad asjad, mis ma Villu asemel teistmoodi oleksin teinud ja ka rahulikumalt, kui mitte, siis ehk elusana olles oma last kasvatanud. Mari-Liis Nõmmiste 9a.
Ellumõistetu ,,Hamlet" Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks.
pangalaen. Leidub vaid üksikuid inimesi, kes eelpool nimetatud situatsioonidega kokku puutunud ei ole. A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus" esineb samuti üks nendest probleemidest. Mäe Andrese võitlused Oru Pearuga, peaksid igale eestlasele tuttavad olema. Andrese peamiseks ideeks oli oma pojale talu pärandamine ideaalses olukorras. Selleks nägi ta tohutut vaeva. Ilmselt võib seda pidada mingil määral õnne otsimiseks ning tahtmises nii endale kui ka oma pojale rõõmu valmistada. Selle takistuseks oli tüüpiline kiuslik eestlane, kes ei lasknud Andresel oma soove teostada. Seega on näha järgmine käänak inimese elus millegi parema kui praeguse otsingul. 20. sajandi alguses oli maailmas mitmeid revolutsioone, tähtsamatest on isegi suured lõigud tänapävastes ajalooõpikutes. Üheks selliseks näiteks võib pidada 1905. aasta revolutsiooni, mille alguseks loetakse Verist Pühapäeva
Tagasilöögid võivad näha olla kohe, kuid võimalus on, et need avalduvad alles mõne aasta pärast. Kõige kurvem on vaadata pealt seda, kuidas inimesed ei kasuta oma potentsiaali. Mõtlematute tegudega võime oma edaspidiselt elult palju võimalusi ära võtta. Kuna elame kõik samamoodi ühel planeedil, siis peaksime proovima sama edukad olla, mitte mingi eluperioodil alla andma. Raisates praegu võimalusi, ei pruugi neid enam tulevikus tekkida. Kõik on kinni tahtmises ja selles, mida oleme ise nõus tuleviku heaolu nimel ette võtma.
alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: · · 1933. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ja hiljem rahvahääletuse kaudu järgmise põhiseaduse: · · 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja
vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära
1. PÕHISEADUSE PREAMBUL Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: 1933. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja
Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud." "Tõe ja õiguse" V osas läheb Tiina Indrekule Vargamäele järele ja pakub end lõpuks Indreku juurde sauna elama. Indrek, kes Tiinat ju ei armasta, seletab tüdrukule: "...ma ei vaja naist, võibolla ei tule teda kunagi tarvis." "Härra," vastas Tiina, "sest ei ole midagi, lubage mul muidu niisama teie juurde jääda." Ning uje, kuid oma tahtmises vankumatu Tiina murrab Indreku tõrksuse. Vargamäelt lahkuvad nad koos, Indreku käsi Tiina piha ümber.
enese päästmine. Äärmisim tegu kuritöö on tarvilik, et võiks sündida puhtus. Alles siis, kui nad on sünnitanud iseendas puhta inimese, võivad nad astuda tõelisse ühiskonda. See ühiskond ei ole sotsiaalne vaid religioosne, kus pole vaja otsida seltskonda vaid vendlust. Puhastunud inimese hing ei tunne häbi, uhkust, vaenu, põlastust. Ükski kõlvatus ei määri, kuritegu ei hukuta, Jumala ees pole muud kohut kui süüme. Kes on tõene tahtmises, see on lepitatud, sest kes on tõene, on alandlik. St. süüdi pole keegi või on kõik. Keegi ei tohi olla kellegi kohtunik. Igaüks on ainult oma venna vend. Inimesed häbenevad iseendi armastust, sest nad peavad alandlikust nõrkuseks ega aimagi, et see on inimkonna kõige kohutavam relv. Kes tahab sellisesse ühiskonda astuda, peab astuma üle kõikidest piiridest. Nad peavad olema kogenud kõiki nilbusi, olema iseendas kaugel ja iseenda kõrval. Loodus
Vanemlikkus võib osutuda ebapiisavaks kolmel põhjusel: vanemad ei oska; ei jaksa; ei taha. (Laukkanen jt, 2008, 31.) Olles ema või isa on tõeline ime ja samas looduse seadus: sinu ja sinu väljavalitu korduvus sinu lastes, võimalus koos nendega kasvada areneda, anda ja saada, ohverdada ning võita, eksida, kuid olla lunastatud. Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises üsna vähe kaassündinut. Kogu tahtmine on piiritletud kolme mõõtmega: tegu, selle mõtestatud ja moraal. Lapse arendamine algab sünnist, murdeiga on rohkem juba viljade kogumise aeg. (Niiberg & Urva, 2009, 218-219.) Uskudes siiralt, et kõik lapsevanemad armastavad oma last, lihtsalt väljendus on erinev, on hea vanemluse ja kasvatuse eelduseks kasvatusalased teadmised. Iga lapsevanem peaks ennast kasvatuse valdkonnas harima
Esimest korda tagasi Teebaisse Ta pidi seal Horemhebile rääkima oma reisidest ja ka teisi tuttavaid tahtis ta näha. Muidugi tahtis ta taas Niiluse vett juua. Sinna jõudes sai ta aru kui väga talle meeldivad egiptuse kombed, inimesed ja riided. Järgmisel päeval läkski ta Horemhebi otsima, tema leides nad rääkisid. Egiptuses olid väga segased ajad. Jumal Ammon tuli kukutada, ja tema asemele pidi tulema Aton. Rahvas polnud sellega rahul, kuid vaarao oli oma tahtmises veendunud. Sinuhe elas 10 aastat vaarao juures uues linnas, nad said hästi läbi. Sinuhe läks tagasi Teebaisse. Ta läks Krokodillisabasse Meritiga kohtuma, nad läksid koos jalutama. Sinihe hakka jälle oma majas haigeid arstima, Merit oli talle abiks. Kuninglik naine suri, Sinuhe läks sinna vaatama ja jäi jutustama seal elava vana Mehuneferiga, kes rääkis talle loo, kuidas kunagine kuninglikust soost naine saatis oma lapse mööda Niilust alla. Sinuhe tardus hirmuõudusest.
suurusest tekib soov teda/seda hävitada või vältida. Millalgi hiljem peale (paanilist) vältimist tekib ükskõiksus. Vihkamise vastandiks peetakse armastust. Tegelikult ma ei nõustu sellega. Minu jaoks on armastuse vastand ükskõiksus. Ükskõiksust peetakse mõnikord veel hullemaks tundeks kui vihkamist. Alguses kui on viha alles tekkinud ning kasvamise faasis on hävitamise soov väga suur, mis võib väljenduda tahtmises teha haiget teisele poolele, kes on selle viha tekitanud. Selline haiget tegemise soov tekib näiteks kui ma oled midagi väga lootnud ja need lootused purunevad tuhandeks killuks ja isegi mitte hea tahtmise juures ei suuda neid kilde keegi kokku panna, siis ma tahaksin selle inimese ära hävitada (mitte küll füüsilise vägivallaga, et ma teda piinama hakkaksin, vaid tekitada talle sellist valu ja nördimust, mida ainult mina tundsin). Sellises olukorras
valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: 1933. aasta põhiseaduse preambula: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ja hiljem rahvahääletuse kaudu järgmise põhiseaduse: 1920. aasta põhiseaduse preambula: 8 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn, 2002, lk 23
Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud." "Tõe ja õiguse" V osas läheb Tiina Indrekule Vargamäele järele ja pakub end lõpuks Indreku juurde sauna elama. Indrek, kes Tiinat ju ei armasta, seletab tüdrukule: "...ma ei vaja naist, võibolla ei tule teda kunagi tarvis." "Härra," vastas Tiina, "sest ei ole midagi, lubage mul muidu niisama teie juurde jääda." Ning uje, kuid oma tahtmises vankumatu Tiina murrab Indreku tõrksuse. Vargamäelt lahkuvad nad koos, Indreku käsi Tiina piha ümber. Surm lahenduseks Indreku ja Tiina lugu on Tammsaarel ka ainus, kus mehe-naise suhted õnneliku lõpu saavad. Muidu on ikka surm: Juudit tapab Olovernese, Villu tapab end Kõrboja Anna tõttu, Karin jookseb Indreku järgi trammi alla, sureb Ramilda, sureb Erika romaanis "Ma armastasin sakslast", merre hüppab Kristi "Tõe ja õiguse" III osas, Irmasse armunud poisi
Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks. See on traagiline, kuna põhjustas auväärsete kentauride Cheironi ja Pholose surmad, ning
usaldada. Sage hoidjate vahetumine võib samuti rikkuda lapse kindlustunde tekkimise, kuna teda "jäetakse pidevalt maha", hüljatakse. Vaevalt jõuab laps kiinduda, kui tuleb uus inimene, kellega on vaja harjuda. 2. 1 3 eluaasta. Sel perioodil on intensiivne kõne ja liikumise areng ning olulisemaks kasvatusülesandeks ISESEISVUSE kujundamine. Õpetaja- kasvataja ülesandeks on kinnitada lapse iseseisvuspüüdeid, mida laps väljendab tahtmises kõike ISE proovida, teha ja katsetada. Täiskasvanu jälgib ja suunab last, et tema püüdlused oleksid ohutud lapsele kuid ei tohiks kogu aeg keelata ja hurjutada sõnadega "sa ei tohi!, see on ohtlik!, sa ei oska" jne. Kui last sedasi pidevalt keelata ja ka karistada tema "eksimuste" eest, võib lapsel kujuneda KARISTUSVALMIDUS, mille puhul on lapsel arusaam, et ükskõik, mida ta ka teeks, karistada saab ta niikuinii. Pideva kartliku keelamise korral muutub laps
Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks. See on traagiline, kuna põhjustas auväärsete kentauride Cheironi ja Pholose
ja päevakorral, targemad lõpetasid selle ära 50, kuid hiinlased rääkisid seda vele siis kui teised olid selle ära lõpetanud. Jutud tuumasõja võimalikusest ja võitmise võimalikusest oli kremli poolt suunatud. Muu maailm jagas olukorra ära, john kennedy suurim daavutus, et sõlmiti aug. 1963 kolmepoolne kokkuleppe tuumakatsete lõüpetamisest nsvl ameerika ühendriigid ja suurbritannia. Ei liitunud hiina ega prantsusmaa. Iraan õnnitles ameerikat, iraani süüdistati tuumarelva tahtmises, sellest iroonia. Hiina ja tuumarelv. Hina ametliku seisukoha järgi võiks maailm üle elada mitu edukat tuumarelva sõda. Jaapanis 2 tuumapommi ja elu läheb edasi. 1955. kui moodustati varssavi lepingu org. siis selle avaistungl oli hiina rahvavabariigi kaitsmeinister. varssavi olis ee koht, kus maeerika ja hiina diplomaadid kohtusid regulaarselt kuni ametlike suhete sisseseamdiseni 79. Väliselt halb, aga istutakse ninapidi koguaeg.
o Tunnete juhtimine enese sisekõne jälgimine, negatiivsete mina sõnumite vaidlustamine. o Stressiga toime tulek stressi tunnuste ära tundmine, stressi allikate ära tundmine. o Empaatia teiste isikute emotsioonide ja murede mõistmine o Isiklik vastutus enese juhtimise eest vastutuse võtmine ja tegevust ning otsuste tagajärgede mõistmine. o Konflikti lahendamine vajaduses ja tahtmises erinevuse mõistmine. 9.Nooruki iga · See on ülemineku periood lapsepõlve ja täiskasvanu elu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismealise aastaid. Puberteedi bioloogilised ja füsioloogilised muutused · Puberteedi täpne alguaeg sõltub aluseksvõetud mõõdust, kui tüdrukute puhul annab esimese menstruatsiooni algus üsna kindla märgi ja poiste puhul esimene ejakulatsioon. Puberteet toimub poistel hiljem.
Ja tulebki järsku üks mees, kes on väga vigane ja väga haavatud, aga tema jutt ja teadmised ühtivad ikkagi Mareti poja omadega, ja nõnda saab Maret oma vigase poja sõjast. Hooldab ja ravitseb teda, küll aga mõtleb kogu aeg tollele loole, mida rääkis üks teeline, et poeg ei pidanud olema vigastatud. Matab maha oma poja, siis hakkab kahtlema, et kas ikka on tema poeg. Leitakse lähedalt laip, kes osutub Mareti pojaks, kelle üks teeline ära tappis ja kellele noormees oma suures tahtmises koju saada oli oma emast ja sõjakäigust ja elust liiga palju rääkinud. Viimane päris originaalnovell kannab nime ,,Keiserlik kokk". Päris omapärane novell. Pilet 16 31. A TSEHHOVI ELU JA LOOMING. PAARI NOVELLI ANALÜÜS 29.01 1860 - 2.07 1904 Anton Pavlovits Tsehhov sündis Taganrogis, kus elas kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Isa oli kesine poeomanik, kus tööjõuks omad lapsed. Ta peksis lapsi kasvatusmeetodi pärast, samuti pidid nad laulma kirikukooris
" ütles direktor valjemalt. ,,Ma ei tea," vastas Indrek, sest tema peas kippus kõik segi minema. ,,Mis ta tegi, kui rahvas tantsis kuldvasika ümber? Kuhu ta läks?" ,,Läks üles Jehoova juure," vastas Indrek. ,,Ja mis ta ütles seal?" ,,Ütles, et -- rahvas on kuldvasika teinud." ,,Näete! Kas ta ütles ,,muldvasika"? Ei, ta ütles selgesti ,,kuldvasika". Aga kas ta oleks võinud salata, vaikida, valetada?" ,,Jah, oleks võinud," arvas Indrek. ,,Õige! Ta oleks võinud, sest inemine on oma tahtmises vaba. Inemine on vaba! Mooses oleks võinud vaikida ja Jehoova poleks kunagi tõtt teada saanud, sest tema ise ei võinud oma palet rahva poole pöörata, et see patune rahvas ei sureks. Ainult Mooses võis teda selja tagant näha, sest Mooses oli kange mees, kõige kangem Iisraelis. Noh, aga mis te arvate, kas Mooses jahvatas kuldvasika peeneks ja jootis ta veega rahvale?" ,,Jah jootis," vastas Indrek. ,,Arvate teie tõesti, et Mooses seda tegi? Mooses -- see egiptuse juut
annaabi.ee 
