kaudselt, headel või halbadel ajenditel toob kaasa surma või õigustab neid, kes tapavad. Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." 4)Romaanis on Camus palju öelnud katku kohta
ajenditel toob kaasa surma või õigustab neid, kes tapavad. Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." Tarrou haigestumine ja surm, tema visa võitlus. Kõik, mida katku ja elu mängus võideti, oli
intensiivsusest ja närvisüsteemist. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike. IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne V - esineb apaatsus, loidus VI - üleväsimus INIMESE TÖÖVÕIME TÖÖPÄEVA JOOKSUL Diagrammilt näeme, et inimese füsioloogilises töövõimes on erinevad perioodid: - kohanemine - maksimaalne töövõime - töövõime langus, füsioloogilise väsimuse teke Sama skeemi kohaselt võime ette kujutada ka töövõimet ja väsimuse teket õppesemestri ja aasta lõikes.
ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused
Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike. IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne V - esineb apaatsus, loidus VI - üleväsimus 3)Rasedus kestus viljastumiset umbes 280 päeva = normaalne raseduse pikkus 38-40 nädalat NB ! ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel, enamik hilineb või sünnib varem. NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama
igapäeva elus ainult 1/3, see töövõimeosa ei põhjusta märkimisväärset väsimust. *Saavutusvalmidus: nõuab pidevat pingutust, pole väsitav töö, spordis kergesti rakendatav. *Saavutusreserv: tugev tahtepingutus, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduste piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob endaga kaasa väsimusseisundi. *Varujõud: moodustab umbes 35% üldisest töövõimest, ei ole kätte saadav ka tugeva tahtepingutuse korral. Neid reserve kasutatakse ainult hädaolukorras. 2. Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral dekrement? Iseloomustab lihase võimet taastada pärast kokkutõmmet esialgne kuju. · Jäikus- Iseloomustab lihase omadust osutada vastupanu tema kuju muutusele. 3. Miks peab jalatsite sees olema küllaldaselt ruumi varvaste liigutamiseks? Hoitakse ära jalalaba lihaste artrofeerumist ja jalavõlvide lamendumist. Seisva asendi
pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv). Omadused valivus, maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus
psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U. Neisseri liigitus (infotöötluspsühholoogias): Fokaalne tähelepanu vaimsete infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusel järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid mõistes nende tähendust ja funktsiooni. Eeltähelepanu - infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende
*tahteline ettevalmistus: spordialade vastavate tahteomaduste täiustamine, raskuste ületamiseks valmistumine, enesevalitsemine. *Tekkinud olukorra reaalne hindamine, *Tähelepanu, keskendumine, intensiivsuse ja püsivuse arendamine. * Häälestatus harjutuse sooritamisele. * Harjutuse sooritamisele kriitilise hinnangu andmine ja järgneva tegevuse planeerimine. * Eneseregulatsioonivõtete omandam: enesekontroll, tahtepingutuse mobiliseerimine. *Psüühilise värskuse taastam ja säilitam: autogeenne treening, treeningu psühhoregulatsioon, ideomotoorne treening. .18. ettevalmistuse tulemusena tekkivad muutused sportlase psühholoogilistes võimetes ja oskustes. mõtete kontroll, absoluutne keskendumine, positiivne hoiak ja mõtted sooritusel, tähelepanu kontrollimine ja taaskeskendumise oskused, stressiga toimetuleku oskus paranenud, emotsioonide toimetuleku oskus, erutuse ja ärevusega toimetulek, eesmärkide
psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U. Neisseri liigitus (infotöötluspsühholoogias): Fokaalne tähelepanu vaimsete infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusel järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid mõistes nende tähendust ja funktsiooni. Eeltähelepanu - infotöötlusprotsesside kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende
Bioloogilises mõttes on tahtmatu tähelepanu aluseks. Tähelepanu liigid: Tahtmatu geneetiliselt vanim, passiivne, sõltub ärritajate eripärast (ntx intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse: Fokaalne suunatud mingile ühele objektile
Tähelepanu liigid Tähelepanu liigitamiseks on mitu alust. Kõige tuntuim liigitus lähtub tahteliste protsesside osalusmäärast tähelepanus: tahtmatu – lihtsaim tähelepanu alaliik. On passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. tahteline – tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingutust. tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvadele, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: sensoorne – väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. ideaalne – suunatud mõtetele-kujutlustele. motoorne – tähelepanu, mis on tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: fokusseeritud – valiv tähelepanu on suunatud ühele objektile.
eeldab tahtepingutust. Tähelepanu on seotud seesmiste, tegevuse eesmärkide suhtes adekvaatsete põhjustega (huvi, teadlik püüd raskuste kiuste hea tulemus saada, teadvustatud ülesanne jne). Tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga ( st kõnelis-sõnaline ning juhitud omandatud teadmistele- vilumustele toetuva tegelikkuse mudeli poolt). tahtelisjärgne- säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks ( mis lõpeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi ressursside kurnamisel). sensoorne- sellesse mällu salvestatakse informatsioon automaatselt ning ühe sekundi jooksul sorteeritakse ning kodeeritakse see salvestuse jaoks. Ununemine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Teave kantakse sensoorsest mälust primaarsesse kas siis sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna.
See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile.
See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. On
suunama vaid toimub iseeneslikult Tahteline on seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tahteline tähelepanu on vahendatud kõnelis-sõnaline protsess; on juba mängus eneseregulatsioon. Tahteline tähelepanu väsib väga kiirelt. Tahtelisjärgne - tahtepingutuse komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveerivaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Lapse jaoks kõige huvitavama mängu kestvus (domineerib tahtmatut tähelepanu): 1aasta - 14min 2-aasta- 21 min 3-aasta- 27min 4 aasta- 50min 5-aasta- 83 min 6-aasta- 96min Tähelepanu: Imik tahtmatu tähelepanu, eelistab tuntud objekte Väikelaps tahteline tähelepanu puudub, tahtmatu tähelepanu maht
1) Tahtmatu tähelepanu(see on passiivne , sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused · Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele
Eristatakse: 1) Tahtmatu tähelepanu(see on passiivne , sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele
töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike. IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne V - esineb apaatsus, loidus VI - üleväsimus Kooliväsimuse tunnused: I staadium vaimse ja kehalise töövõime langus, nihelemine, loidus, unisus II staadium peavalu, tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv, söögiisu halvenemine, pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult, rahutu uni, sage ärkamine, isutus või väga
Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks, mis tähistab inimese ja looma kaasasündinud reaktsiooni stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele. - tahteline tähelepanu – tähepanule kaasneb kavatsuste poolt suunatud tegevus, mis eeldab tahtepingutust. - tahtelisjärgne tähelepanu – korral säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on muutunud isekulgevaks.
annaabi.ee 
