) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline
rasedusnädal kuni sünd. Apgari hindamissüsteem: Mida hinnatakse? – südame löögisagedus, hingamine, naha värvus, lihastoonus, vastus ärritusele. Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazletoni skaala; n vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Näiteid hinnatavatest aspektidest: emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud. Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata. Refleks on vajalik imemise väljakujunemiseks. - Osa reflekse, mida sünnijärgselt saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus
seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. 2 Põie tühjendamise refleks tahtele alluv, inimene kontrollib kätetegevust, põie üle muidu kontrolli ei saa. See refleks on treenitav. 3
Iseloom= eluting mõjul kujunenud kindel käitumislaad. Iseloomujooned- suhtumine teistsse,endasse,töösse, tahe. Kuj koolkodusõbrad,ühisknd. Erivõimed=sõltub tegevuse edukus-intelligentsus, taju, aistingud, füsiolog talitlus, mälu, mõtlemine. Väärtushinnangus=üldised tõekspidamised, juhivad in tegevusi ja otsustusi erinevates situat, need omandatud. **Motivatsioon=motiivide kogum, ajendab inimest kindlal viisil toimima. Kogu teadlik käitum on motiveeritud. Motiveering-tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, soodsad tingimused. Saavutamine- asjade lõpuni viimine, Sotsiaalsus-inimestega seotus, Kompetentsus-soov jõuda asjade sisuni, võimaid arendada, Võim-tung mõj inimesi. Maslow=Kõik inimvaj pole ühesug tugevusega. Esmavajaduste rahludamise järel=sekundaarsed.Esmasjärg:1füsioloogilised(toit,õhk, vesi, seks), 2turvalisus(kindlustatus, ohutus),Kõrgema astme vaj:3sots(sõprus),4austus, repekt,5eneseteostus.
(c) ajuprotsesside kuvamine fMRI abil (d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks (a) DNA poolt suunatud valgu sünteesi mehhanismi muutused võrreldes ahvidega (b) üleüldine kliima soojenemine ja elutingimuste paranemine (c) reflekside taandumine ja instinktide keerulisemaks muutumine (d) keelelise suhtlemise areng ja töövahendite kasutuselevõtt 9. Inimese teadlikule tahtelisele kontrollile allub/alluvad kõige raskemini (a) motoorsed toimingud (b) autonoomse närvisüsteemi protsessid (c) sõnade valik kõnes (d) arusaamine sümpaatilise närvisüsteemi toimimisest 10. Pärilike, geneetilise tegurite osakaal isiksuse karakteri ja intelligentsuse varieeruvuses on umbes (a) 85% (b) 65% (c) 15% (d) 5% 11. Inimese uinunud olekus viibides
Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise abilihaste kasutamine ja rindkere retraktsioonid ehk sissetõmbed jugulumi ja roietevahelises ning diafragma piirkonnas, raskused söömisel ja rääkimisel. Köha on kaitserefleks, mis on suunatud tahtelisele ja tahtele allumatule kontrollile (Vasar 2004). Köha on kõige sagedasem hingamisteede elundite sümptom. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehhaaniline puhastumine limast, samuti tolmust ja muudest ärritavatest teguritest, mis satuvad sissehingatavasse õhku väljastpoolt. Kuni 3 nädalat kestev köha on akuutne ehk äge köha, 3-8 nädalat kestev köha on subakuutne ehk alaäge ja üle 8 nädalat kestvat köha nimetatakse krooniliseks köhaks. Köha faasid: 1
ülenevaid juhteteid peaajukoorde. Peaajukoorest lähtuvate alanevate närviimpulsside abil on võimalik tahteliselt kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned nädalad lõtv ja ei allu ei tahtelisele kontrollile ega kontrollile seljaaju poolt. 15 nädala möödudes kujuneb välja nn. põie automatism, s.o. põie iseeneslik tühjenemine tema teatud täitumisastme juures. Teatud tugevusega põie seinte venitus kutsub reflektoorselt esile põie seinalihaste ehk detruusorlihaste kokkutõmbe, sulgurlihased aga seejuures lõõgastuvad. Ka põie automatismi korral on pikaajalise treeninguga võimalik saavutada kontrolli põie tühjendamise üle
MOTIVATSIOON ( LK 47-69) Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima.(juuksed kasvavad iseenesest, kuid nende maha lõikamiseks peab olema motiiv). Motiveering on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. Kajastab käitumise tõeliseid põhjuseid. Motiveering on teadvustatud ja sõnaliselt väljendav. Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat
konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Inimeste motiveerimisel on väga tähtis roll organisatsiooni eesmärkidel, mis määravad nende käitumise. Motivatsioon- on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima. Motiveering-on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. 1 Motivatsiooni tõukejõud: 1. Saavutamine- tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. 2. Sotsiaalsus- tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. 3. Kompetentsus- soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid
seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid: Realistlik Juurdlev Sotsiaalne Traditsiooniline Ettevõtlik Artistlik MOTIVATSIOON LK. 47 Motiiv- ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon- motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima, käituma. Motiveering- tahtelisele käitumisele eelnev aje, tung, tõukejõud. Oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast. Aluseks on ratsionaalne tasand. (so. konstruktiivselt mõelda, arutleda ja probleeme lahendada) Peaaegu kogu teadlik käitumine on motiveeritud, see tähendab millegagi põhjustatud Näiteks: On tähtis, et inimene soovib midagi ära teha, saavutada nt. kulude vähendamine organisatsioonis. Siin ei piisa ainult juhi soovist, vaid ta peab mõjutama ka teisi, et seda tulemust saavutada.
Ehituse ja talitluse laadilt eristatakse lihaskude järgmiselt: - vöötlihaskude; - silelihaskude; - südamelihaskude. Vöötlihaskude: Vöötlihaskude koosneb vöötlihaskiududest. Vöötlihaskude moodustab lihaseid, mille abil inimene liigub. Enamus vöötlihaseid kinnituvad kõõluste abil luudele, seetõttu nimetatakse neid ka skeletilihasteks. 14 Vöötlihaskiud on üsna jämedad, suhteliselt pikad (-15cm) silinderjad vöödilised kiud. Vöötlihaskude allub inimese tahtelisele kontrollile: tänu sellele saabki inimene liikuda. Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised. Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes.
psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine teatud olukorras (et iga normaalne inimene käitub nii sellises ebanormaalses olukorras.) Kahjuks ühist seisukohta pole. Afekt kutsub esile teadlikke ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, kühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline. Patoloogilise afekti seisund pole täielikult erinev normaasest efektist. Aga pat afekti korral on sageli teadvus häirunud. Tüüpilised võivad olla mälu häired, inimene ei mõista kas hästi või mitte ldse oma tegusid. Se võib mõjutada inimeses üüvõimet mõjutada. Enamasti on tegemist
puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist.
ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist.
eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. · Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus · Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises
normaalsed inimesed. Tekib haiguslikul pinnal, haiguse tagajärgi kaasnev. See on psühhiaatria kompetents. 23 2. ,,füsioloogiline" afekt- (Serbski)- (tegelikult psühholoogiline)- säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud. Need kaks pole täiesti erinevad. Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus, (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline. Inimene teeb midagi, ta ei kontrolli enam (lööb, kägistab jne). Ta teab, et see pole õige enne tegu, pärast tegu. Keskused, mis kontrollivad, ei tööta normaalselt, verevarustus pole õige jne. Afekti diagnostilised tunnused: I soodustingimused 1. afektogeenne situatsioon (konflikt); 2.
eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises
vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. Põie tühjendamise refleks tahtele alluv, inimene kontrollib kätetegevust, põie üle muidu kontrolli ei saa. See refleks on treenitav. X SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooni näärme on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi
Maailmas pole tõde, see vaid tahtest määratud fiktsioon. Hakatakse otsima olemise tarkust. Pääsetee tahte valitsetud maailmast leiab Schopenhauer kunstist ja Kanti määratlusest, et kunst on huvitu. Kunst Schle asjade nautimine nende endi pärast, ideelisel tasandil. Nii on asjad alati nad ise ja ei nähtu meile millegi teisena (platonism) Geenius see, kes on võimeline ideeliseks süvenemiseks, mis objektiivne ja huvitu, vastandina subjektiivsele ja tahtelisele. Muusika (Wagner) puhas tahe, varjudeta idee tahte enda kujutis. Muusika otsene objektiveering tahtest e. maailmast endast. 4. Kanti originaalsuse ja geeniuse kontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kantil on keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane on. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise
annaabi.ee 
