· Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend · Halmer- põhikooliaegne klassivend · Marko- põhikooliaegne klassivend · Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk
üha labasemad ja ta tunneb end puudutatuna ning Ints on maani täis. Vahetult peale Sirtsu lahkumist tuleb Leopold. Ints hakkab talle etteheitma, et ta ei mäleta midagi vene ajast, mille peale Leopold saab vihaseks ja võtab viina. Ints krabab talt pudeli käest, kuna mõistis, mida oli teinud. Ta ajas naabri koju ning helistas Sirtsule ja vabandas. Näidendi lõpp läks aga väga imelikuks, kuna Leopold hakkas rääkima, et on teiselt planeedilt, mida enam ei ole ja tema planeedil söödi tagumikuga ja oma häda tehti suu kaudu. Siis tõusis ta õhku ja lendas üles. Oma sõnadega tõlgendaksin lõppu nii, et see planeet, millelt Leopold ja kõik teised mehed ka olid oli NSV ja seda pole enam ja neid kombeid, mis tollal kohased olid ei ole enam, et see kõik on kadunud ja teised, kes pole sellel planeedil elanud ei saagi, sellel olnud eluoludest aru. Mulle isiklikult meeldis väga see tükk, kuna mul oli seda huvitav vaadata. Kohati oli küll labaseid
ebajärjekindluse tulemus. Vaba valiku mulje võib ju küll jääda, kuid tegelikult on see vaid n-ö jaanalinnu poliitika: piisab muljest ning pole oluline, kuidas lood tegelikult on. Me pole ennast ise selliseks kujundanud, nagu oleme; keegi pole saanud alustada elu oma sünniaja, geenide, ühiskonna jms teadliku valimisega, seega oleme kujundlikult öeldes enesest teadlikud masinad. Meie valikud polegi tegelikult meie valikud. Kas vabadus on siis valge tagumikuga hirv, keda haruharva kohtab või on seegi miraaz? Tundub, justkui oleks deterministidel tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski väga vastu vaieda. Samas on ju ka kohutav mõelda, et me ei olegi vabad, vaid kõik, mida me tahame ja millest mõtleme, on mingi sündmuse või mõjutaja tagajärg. Kolm tahtevabaduse probleemi lahkavat seisukohta aga jäävad püsima ilmselt niikauaks, kuni inimesed on suutelised mõtlema, arutlema ning sõna võtma
omaks võtsid, jõudis teadmisele, et elus püsimiseks ning eurooplaseks saamise nimel peab ainult rohkem pingutama, siis tagab meid edu, see toob kaasa majandusliku kindlustatuse. Aega kahjuks koos iseseisvumise ja suure vabadusega keegi juurde meile ei anna. Ükskõik mida sa teed, kus sa seda teed, kes sa oled... meil kõigil on 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Isegi neil, kes veel Aafrika metsades palja tagumikuga jooksevad ja kirvest leiutavad, kui ka neil, kes igapäevaselt pintsaku ja lipsuga turvameeste saatel tähtsaid otsuseid sõidavad tegema. Kui me peame aga aina rohkem pingutama töö juures, siis on väga tõenäoline, et sellega kaasnev stress ja läbipõlemine mõjutab oluliselt isiklikku elu. Üha kasvav konkurents nii ärimaastikul kui ka tööturul lisas tohutult juurde pingeid, pannes inimesi aina rohkem ja rohkem end tööle pühendama
karata. Kui Dick 1962. aastal Medfordi saabus, oli tema parim tulemus vaid 1.65. «Ta oli jonnakas, jultunud, liiga ruttu kasvav laps,» meenutas Dicki üks esimesi treenereid Benson. Fosbury hakkas õppima rullstiili, kuid asi ei edenenud. Lõpuks Benson siiski halastas oma õpilasele ja lubas Fosburyl ühel võistlusel kasutada käärhüpet. Kõrgusel 1.70 juhtus midagi ebatavalist. «Tajusin äkki, et mul oli tarvis kergitada puusi nii palju, et mitte puudutada tagumikuga latti. Ja kui kergitasin puusi, siis hakkasin õlgu allapoole vajutama,» rääkis Fosbury. Tulemus näis olevat kaootiline - nagu oleks kaks jõumeest haaranud teda käsivartest ja jalgadest ning paisanud üle lati. Ta ületas 1.80. «See oli kõigile täielik shokk, ka minule enesele,» ütles Fosbury. Ta väidab, et flop sündis ühel 1963. aasta maikuu pärastlõunal. Sellest ajast peale arendas ta oma tehnikat edasi. Treenerid pidasid teda hullumeelseks, kuid Dick jäi enesele kindlaks
peamiselt vene täid. Rudenko haaras püstoli ja laskis (!!!) Göringi suunas 4-5 lasku, enne kui talt püstol ära võeti. Kuna kuulid Göringit ei tabanud, öelnud ta rahulikult, et laskis venelane, kes nii lühikese maa pealt oskab mööda lasta. Nõukogude spetsialistid konstrueerisid poomiseks spetsiaalsed võllad. Inimest poodi hästi aeglaselt, umbes 24. minuti järel tunnistas arst poodu surnuks. Feldmarssal Keitel ütles enne poomist oma viimases sõnas: ,,Laske mul surra tagumikuga Venemaa poole.” Ribbentropp: ,,Poote meid täna, kuid kommunistid poovad teid homme. Meie poomiskohale tuleb tulevikus aga mälestussammas.” Nürnbergi protsessi teenindanud 3000 inimesesest 2400 olid juudid! Kõigile meeldib rääkida natside kuritegudest, aga kuidas on lood liitlastega? 1943 muutsid inglise lennukitelt visatud süütepommid Hamburgi linna rusuhunnikuks. Tuletornaados hukkus 50 000 tsiviilisikut. Septembris visati Darmstadile 250 000 süütepommi – 12 000 hukkunut
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe: peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu,
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna
sisu seisukohast suuremat tähtsust ei ole: “kummist” illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna.
10. Liigun metsas, põllul, aias,olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun,tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. /Erika Esop/ 11. Mis on okastraat? Siili ja vihmaussi ristand. 12. Mis vahe on siilil ja jalgrattal? Istu peale, siis tunned. 13. Mis vahe on ema- ja isasiilil? Isasiilil on üks okas rohkem. 14. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult. 15. Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: 1. jah, võib, kui siil on pöetud; 2. võib, kui on võõras tagumik; 3. siis, kui partei käsib. Legendid siilist Kuidas siil omale okkalise kasuka sai Kuldsel ajal tahtnud Kalevipoeg üle Emajõe silda ehitada. Selle tarvis toonud ta Võhma veskilt seitsesada saelauda. Tee peal tulnud temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama. Kalevipoeg lasknud lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi vemmeldama.
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna.
300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis. Lohukivid = viljakuse kultus? Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees. Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm
XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Eesperes hakati pidama varrusid. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna. Köstrile toimunu kohe üldse ei meeldinud ning ta tahtis sealt lahkuda, kuid otsustas natukeseks ikkagi jääda. Külanaistele tegi aga see pahameelt et Pearu püksteta ringi käis. Nii võtsidki nad vitsad ja nõgesed kätte ning nüpeldasid meest nii et tal oli selg punane ja veri lippas. Naine jõudis ka pükstega kohale peagi kuid siis ei pannud mees ikkagi neid jalga vaid käis
Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja liha saaks. Lastele eriti ei meeldinud see aeg, sest tihti olid siis verised looma kehaosad toas. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Pidupäevalisi oli palju. Pühade talitus õnnestus ilusasti, isegi köster jäi rahule. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna. Köstrile toimunu kohe üldse ei meeldinud ning ta tahtis sealt lahkuda, kuid otsustas natukeseks ikkagi jääda. Lõpuks hakkas rahvas laiali minema. Külanaistele tegi aga see pahameelt et Pearu püksteta ringi käis. Nii võtsidki nad vitsad ja nõgesed kätte ning nüpeldasid meest nii et tal oli selg punane ja veri lippas. Naine jõudis ka pükstega kohale peagi kuid
Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja liha saaks. Lastele eriti ei meeldinud see aeg, sest tihti olid siis verised looma kehaosad toas. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Pidupäevalisi oli palju. Pühade talitus õnnestus ilusasti, isegi köster jäi rahule. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna. Köstrile toimunu kohe üldse ei meeldinud ning ta tahtis sealt lahkuda, kuid otsustas natukeseks ikkagi jääda. Lõpuks hakkas rahvas laiali minema. Külanaistele tegi aga see pahameelt et Pearu püksteta ringi käis. Nii võtsidki nad vitsad ja nõgesed kätte ning nüpeldasid meest nii et tal oli selg punane ja veri lippas
*** Esinevad üksikud stseenid erinevatest inimestest, millel sisu seisukohast suuremat tähtsust ei ole: "kummist" illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile
inimestest, millel sisu seisukohast suuremat tähtsust ei ole: "kummist" illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile
ole: "kummist" illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile
inimestest, millel sisu seisukohast suuremat tähtsust ei ole: "kummist" illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna.
millel sisu seisukohast suuremat tähtsust ei ole: "kummist" illegaalne aborditegijast vanamutt, süüdi paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. 25 Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad -
Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna.
annaabi.ee 
