4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. *astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astronoomia (õigemini astrofüüsika): *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust. *tähtede füüsika *galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme *kosmoloogia uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 1.Maa ja taevas Miks maa pöörleb
Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4 NH3 H2O
Kuidas tekkis elu Maal? Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.Elu tekke kohta Maal on kolm põhiseisukohta: on toimunud elu algne loomine ( Piibli teooria), elu alged Maale on saabunud teistelt taevakehadelt (UFO'de teooria), elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena (evolutsiooniteooria). Kuna ma UFO'desse ega Jumalasse ei usu, siis mina isiklikult pooldan kõige viimast elu tekkimise teooriat. Evolutsioon jaguneb neljaks erinevaks vormiks: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. Füüsikaline evolutsioon pani aluse universumile, kui elemantaarosakestest tekkisid aatomid ning tekkisid Päike ja Maa. Edasine areng
Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moodustusid ürg-ookeanis valgu taolised ained
(Kuna saatsin pdf-iga siis läksid tabelid kaduma , kuid peaks arusaadav olema) Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel
Elusaine 2,4 * 10*12 1 Atmosfäär 5,2 * 10*15 2150 Hüdrosfäär 1,5 * 10*18 625000 Litosfäär 2,8 * 10*19 1166700 Elusaine Elu maal tekkis 3 – 4 miljardit aastat tagasi 2 hüpoteesi selle kohta: 1. Panspermia – Elualged teistelt taevakehadelt 2. Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas
Elu päritolu Elutekke 3 põhiseisukohta · On toimunud pidev elu loomine · Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt ehk kosmosest · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng
Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas. Tihti võib tähele panna veel üht valguse murdumisest põhjustatud atmosfäärinähtust tähtede vilkumist. Sätendava tähepunkti värelemist, heleduse muutumist. Osa taevakehadelt tulevast valgusest hajub õhkkonnast. Kui hajuks kogu valgus, ei näeks me taevakehi ja poleks varje. Tänu valguse hajumisele tekib hämarik. Üleminek päevast õhtusse pärast päikese loojumist ja ööst päeva hommikul enne päikese tõusu. Üks nähtustest on ka taevasina. Atmosfääri läbides hajub tugevamini sinine valgus. Sellepärast on ka päike kollane. Valguse neeldumine atmosfääris toimub peamiselt veepiiskadel ja tolmukübemetel, mis on atmosfääris alati olemas
7) kultuurtaimede ja loomade sordi ning tõuaretus. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: 1) hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained 2) osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale 3) Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. Elu päritolu: 1) on toimunud elu algne looming 2) elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt 3)elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Miller- 1953 tõestas, et nt H2, H2O,NH2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Fox- 1960.a. näitas, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajad mikrokestad. Taimerühma evolutsioon 1) ainuraksed vetikad, tekkisid eeltuumsetest rakkudest vees.2) üherakulised tuumaga organismid 3)esimesed hulkraksed taimed vees(punavetikad) 4)
25 000 ºC. Tähti on väga palju ja tavaliselt pole nad üksi. Nad moodustavad koos mitmiktähti ja täheparvi. KUIDAS TAEVAKEHI UURITAKSE Kõige lihtsam on taevakehi Maa pealt vaadata. Maalt võib taevst palja silmaga vaadata ja seejuures ka lihtsamaid mõõtmisi läbi viia. Täpsemad maapealsed vaatlused said võimalikuks teleskoobi leiutamisega. Teleskoope on kahte liiki: läätsteleskoobid ja peegelteleskoobid. Peale nähtava valguse tuleb taevakehadelt ka muud elektromagnetilist kiirgust. Pikema lainepikkusega kiirgust vaadatakse raadioteleskoopidega. Oktoobris 1957 algas ajastu, mil inimene suutis vaatlusvahendeid kosmosesse saata. Kosmoseaparaatide abil saab palju parema kvaliteediga infot, kuna atmosfääri segav mõju jääb selja taha. Kõige paremini sobib aga taevakeha uurida nii, et uurija taevakeha kohale läheb. See uurija võib olla nii inimene ise kui ka robot. Tänan tähelepanu eest! (:
taevakehade asukoha geofüüsikaga) uurib määramisega planeete, nende · Taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inimkonna esimeseks suureks kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa kerakujulisuse tunnetamine (maapind on kumer). · Vana-Kreeka teadlane- Eratosthenes. · XVII-XVIII sajandil suurte maadeavastuste käigus uuritimõõdeti seda kera üsna põhjalikult. Eratosthenes Maa · Tänapäeval teame, et Maa on pisut
Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Muutumise põhjuseks on LOODUSLIK VALIK -> tuleneb olelusvõitlusest & pärlikust muutlikkusest LV materjalideks saavad olla vaid pärilikud materjalid. LV tagajärjeks kohastuvud organismid elukeskkonnaga Elu päritolu: 3 põhiseisukohta: 1) Piibli teooria- toimunud elu algne loomine 2) elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt (UFOdega) 3) elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Hulkraksete tähtsus evolutsioonis: a) võimaldab rakkude eristumist kudedeks -> organiteks -> viib uute organismi tüüpide tekkele (lülijalgsed, limused, kalad) b) tagas püsivama sisekeskkonna, mis eraldus väliskeskkonnast c) kujunevad organismi terviklikkust tagavad regulatsiooni süsteemid (NS, vereringesüsteem) -> selle tulemusena organismide iseseisvus keskkonnas (keskkonnast vähem sõltuvad).
7. Selgita bioloogilist evolutsiooni Pärinevate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Selle käigus tekivad uued liigid ning organismid kohastuvad keskkonna muutustega. Toimub looduslik valik. Väga populaarne on Darvini evolutsiooniteooria. 8. Eluteke, mitu miljonit aastat tagasi? 3 põhiseisukohta: Elu algne loomine; elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt; elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12. Selgita looduslikku valikut, joonis lk 73 13. Selgita stabiliseerivat, suunavat ja lõhestavat valikut (näited!!!)
vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia jaguneb omakorda kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehhaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril ja astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astronoomia ajalugu Astronoomia on üks vanemaid teadusharusid, mis olemas on. Juba kiviajal olid olemas algsed teadmised tähistaevast ja selle tsüklitest. Me teame, et juba kiviajal olid olemas teadmised astronoomiast, mille põhjal ehitati Stonehenge. Kiviaja astronoomia oli sedavõrd arenenud, et tänapäeva teadlased pole ikka veel täielikult lahendanud ära
translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke
Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 MAT surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi tänapäeva teaduses valitsev seisukoht. ,,suur pauk"elementaarosakesed aatomidmakromolekulid füüsikaline evolutsioon keemiline evolutsioon mikrokeraprokarüooteukarüoothulkrakne inimene bioloogiline evolutsioon sotsiaalne evoluts 1. Füüsikaline evolutsioon ,,Suure paugu" hüpotees: 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku
vanakreeka sõnast astr ehk täht, taevakeha ja teine pool ,,-noomia" sõnast ,,nomos" ehk seadus. Astronoomia jaotatakse objekti ja meetodi järgi kaheks. Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; *taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; *astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi).
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust
füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi.
pärineb imetajatega ühest eellasest. Mandunud elundid on need, mida enam vaja ei ole. Inimestel on nendeks õndraluu, ussiripik, osaline karvkate jne. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6. Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8
need asjaolud tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Kuid molekulaargeneetilised võrdlused annavad ümberlükkamatuid tõendeid ka elu evulutsioonilise arengu kohta. Biogeograafilised tõenid: Üksteisele lähemal asuvad liigid on sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine. Elu alged on saabunud Maale teistelt taevakehadelt. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulmusena. Evulutsiooni vormid: 1. Füüsikaline evolutsioon- Elementaar osakestest tekkisid aatomid, umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike. Ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. 2. keemiline evolutsioon- lihtsamatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukamad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid: tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid( aminohapped nukleotiidid)
(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3. Koosta taimede arengurida: Ainuraksed vetikad .... 4. Koosta loomade arengurida: Ainuraksed loomad ... 5. Miks on populatsioon evolutsiooni seisukohalt tähtis?
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes.
ekliptikakas - taevakehad, mis Maalt vaadatuna paistavad teineteise lähedal, ei pruugi - ekliptika läbib 12 tähtkuju, neid nim. sodiaagi tähtkujudeks seda tegelikult olla - (jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits, - taevakehadelt saabuv kiirgus pärineb erinevatest aegadest veevalaja, kalad) - põhiliseks vaatlusvahendiks on teleskoop (põhiosad objektiiv ja okulaar) - teleskoope on ka kahte tüüpi: - kuna maakera pöörlemistelg ei ole orbiidi tasapinnaga risti, siis muutuvad aasta
65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Need muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Kuidas kõik algas? 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi tänapäeva teaduses valitsev seisukoht. ,,suur pauk"elementaarosakesed aatomidmakromolekulid füüsikaline evolutsioon keemiline evolutsioon mikrokeraprokarüooteukarüoothulkrakne inimene bioloogiline evolutsioon sotsiaalne evoluts 1. Füüsikaline evolutsioon ,,Suure paugu" hüpotees: 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda
Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. 3. Mida võimaldab astronoomile telskoobi kasutamine? Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 4. Kuhu rajatakse kaasaegseid observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: 1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides 2) võimaldab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt ning sellega täiendades maapealseid seofüüsikalisi uuringuid. VI TAEVAKAARDID JA KATALOOGID 1
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid.
megasite.com/mysterymovies/space1.html Astronoomia aine. Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arenemisest. Meetodi järgi liigendub astronoomia niimoodi: ASTROMEETRIA, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. TAEVAMEHAANIKA, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. ASTROFÜÜSIKA, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. ASTROFÜÜSIKA jaguneb omakorda niimoodi: PLANETOLOOGIA (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust. TÄHTEDE FÜÜSIKA GALAKTIKATE FÜÜSIKA uurib tähesüsteeme KOSMOLOOGIA uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. UNIVERSUM Kõik see, mida me näeme taevas, koos Maa ja meie endaga, moodustab maailma ehk
ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega. Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides. Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga. Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. Taevas
3. osa ,,Kosmoloogia" 1. Mida uurib kosmoloogia? Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust. 2. Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia, galaktikate füüsika ja kosmoloogia? Astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ja taevakaartide koostamisega. Taevamehaanika uurib taevakehade (planeetide) liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende arengu ja ehituse kohta. Planetoloogia uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteem objektide ehitust. Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. Kosmoloogia uurib Universeumi, s.t kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 3. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitust tuletatakse maavärinate levimise järgi. Ristlained kaovad maakera
Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 22. Kuhu rajatakse kaasaegsed observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: 1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides 2) võimaldab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt ning sellega täiendades maapealseid seofüüsikalisi uuringuid. 23. Kuidas leida taevast soovitud tähte?
65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Need muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Kuidas kõik algas? 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi tänapäeva teaduses valitsev seisukoht. ,,suur pauk"elementaarosakesed aatomidmakromolekulid füüsikaline evolutsioon keemiline evolutsioon mikrokeraprokarüooteukarüoothulkrakne inimene bioloogiline evolutsioon sotsiaalne evoluts 1. Füüsikaline evolutsioon ,,Suure paugu" hüpotees: 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda
AINE VALGUSE KIIRUS SELLES Õhk 300 000 km/s Vesi 225 000 km/s Klaas 200 000 km/s Teemant 124 000 km/s Kõikide läbipaistvate ainete ning õhutühja ruumi üldnimetuseks valgusõpetuses on optiline keskkond. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Valguse levimise aeg taevakehadelt Maale. TAEVAKEHA VALGUSE LEVIMISE AEG MAALE Kuu 1,3 sekundit Päike 8,3 minutit Lähim täht päikesele 4,3 aastat Põhjanael 500 aastat Andromeeda udukogu 2 000 000 aastat Kaugeim seni teadaolev galaktika 15 miljardit aastat
Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. 2.elu areng maal On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.kui üks vanematest on monosügootne lokkisjuukeline ja teine sirgejuukseline,siis nende lapsed on kõik laineliste juustega.milliste juusteg lapsi saaksid vanemad,kes mõlemad on lainelistejuustega?-laste juuste tõenäosus on 1:2:1 lokkis lainelised,sirged. X.organismi varustamine energiaga.glükoosi lagundamine.fotosüntees-selle tähtsus. Hingamine on raku varustamine energiaga
ka osaliseks oleluskeskkonnaks(meediumiks), kus toimub vee, mineraalide, mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt. Paljudele teistele organismidele on muld täielikuks oleluskeskkonnaks(mullaelustik=edafon). Mulda kasutavad ja mõjutavad organismid ning kujundavad ümber. Muld on tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele, mis erinevalt teistest tootmisvahendistest ei vanane ega kulu, vaid vajab heaperemehelikku hooldust. Panspermia elu on Maale sattunud teistelt taevakehadelt. Eeldatakse, et tingimused maailmaruumi eri osades on universaalsed, peale elu teket ühel planeedil, on võimalik selle edasikanne ning püsimajäämine teisel. Abiogenees isetärkamine ehk elusaine tekkimine eluta ainest. Abiogeneesi primitiivne vorm oli levinud keskajal, mil usuti mitmete elusolendite tekkimist eluta ainest. Abiogeneesi tunnustamine vähenes oluliselt peale L. Pasteuri avastust, kes bakterite näitel tõestas, et tänapäeval tekivad kõik elusolendid
Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. 1.2. ASTRONOOMIA HARUD Jaotus meetodi järgi Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Jaotus objekti järgi Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: 5 planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); tähtede füüsika (uurib tähti); galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme);
kokku kleepumise teel. Oma moodustumise lõppfaasis põrkas Maa kokku suure taevakehaga Theia, mille tulemusena 2% Maast eraldus ja jäi ümber selle Kuuna tiirlema. Varajast Maad ja Kuud pommitati hulgaliselt meteoriitidega. Varane Maa sai aga üsna pea tunda meteoriitset pommitust ( saabus sellega palju H20-d) - nimelt muutus Neptuuni orbiit väga ebastabiilseks. Maa vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkis primaarne atmosfäär ja teistelt taevakehadelt saabunud veest esimesed ookeanid. 6. Millised geoloogilised meetodid aitavad määrata paleoklimaatilisi tingimusi? Kirjelda olulisimaid lühidalt. Otsesed: * isotoopmeetod (radioaktiivne lagunemine) orgaanilises aines C14 isotoobi mõõtmine, * termoluminestsents põhineb liivaterade kuumutamisel. Looduslikul radioaktiivsel lagundamisel vabanevad kõ osakesed. Aja jooksul kõrgema energiaga osakesed rikuvad kvartsi struktuuri, salvestades nii oma energia kvartsis
annaabi.ee 
